2010-6 (3286)
Värske leht
Seitsmes Sirp ilmumas Sirbis reedel, 19. veebruaril, lugeja rõõmuks nelja tasuta lisalehekülje võrra normist paksemana:
* Eesti tänab kultuuripreemiate ja Wiedemanni auhinnaga teenekaid Leila Pärtelpoega, Lea Tormist, Andres Sööti ja Ain Kaalepit. Tegijaid kiidavad Krista Kodres, Margot Visnap, Arne Merilai ja Tarmo Teder.
* Kas miljonirahval on üldse mõtet, kui nad oma…
* Eesti tänab kultuuripreemiate ja Wiedemanni auhinnaga teenekaid Leila Pärtelpoega, Lea Tormist, Andres Sööti ja Ain Kaalepit. Tegijaid kiidavad Krista Kodres, Margot Visnap, Arne Merilai ja Tarmo Teder.
* Kas miljonirahval on üldse mõtet, kui nad oma…
1 minut
Vanemuise „Manoni“ etendus jääb Tartus laulja haigestumise tõttu ära
Tallinna-etendus asendatakse ooperiga „Madame Butterfly“.
Seoses leedu ooperilaulja Kristian Benedikti haigestumisega jääb homme, 18. veebruaril Tartus Vanemuise väikeses majas ära Jules Massenet’ ooperi „Manon“ etendus.
Seoses leedu ooperilaulja Kristian Benedikti haigestumisega jääb homme, 18. veebruaril Tartus Vanemuise väikeses majas ära Jules Massenet’ ooperi „Manon“ etendus.
1 minut
III Veebifilmide festivalile esitati taas rohkelt filme
Kolmandale Veebifilmide Festivalile „Lae Üles” esitati 76 omaloomingulist filmi. Žürii alustab tööd, et selgitada välja „Parim Veebifilm 2010“.
1 minut
17. ja 19. veebruaril saab Estonia laval maailmataset kuulata
Kolmapäeval, 17. veebruaril ja reedel, 19. veebruaril esineb Estonia laval ooperis „Padaemand“ Hermanni rollis Metropolitan Opera staar Aleksandrs Antonenko.
1 minut
Tallinn premeerib restaureeritud majade omanikke
Tallinna linn premeerib neljapäeval, 18. veebruaril kell 16.00 parimate 2009. aastal restaureeritud mälestiste ja miljööalade hoonete omanikke, arhitekte ja ehitajaid. Juba kaheksandat korda valiti välja parimad aasta jooksul restaureeritud majad. Preemiafond 60 000 krooni jaguneb arhitektuurimälestiste ja miljööalade majade vahel.
2 minutit
Rakvere Teater alustab väärtfilmi pühapäevadega
Rakvere Teatris algab koostöös Solarise keskuse väärtfilmikino Artisega sellest pühapäevast 21. veebruarist kord kuus väärtfilmi pühapäev.
1 minut
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit andis pärandihoidja auhinna kahele muuseumitöötajale
13. veebruaril kell 15.00 pärjati Estonia Talveaias rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidjaid:
1. Eevi Astel – Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Käsitööliidu taasasutaja liige, pikaaegne rahvakultuuri hoidja ja propageerija.
2. Helgi Põllo – Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Paikkondlike rahvakunstitraditsioonide alalhoidja ja edasikandja.
3. Aldo Järvsoo – moekunstnik,Rahvuslike käsitöötraditsioonide särav kasutaja oma loomingus.
1. Eevi Astel – Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Käsitööliidu taasasutaja liige, pikaaegne rahvakultuuri hoidja ja propageerija.
2. Helgi Põllo – Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Paikkondlike rahvakunstitraditsioonide alalhoidja ja edasikandja.
3. Aldo Järvsoo – moekunstnik,Rahvuslike käsitöötraditsioonide särav kasutaja oma loomingus.
1 minut
Dominique Moïsi „Emotsioonide geopoliitika“ nüüd eesti keeles!
Eile jõudis raamatupoodidesse rahvusvaheliste suhete tippanalüütiku Dominique Moïsi laineid löönud teos „Emotsioonide geopoliitika“, mille on eesti keelde tõlkinud Martin Kala. Raamatu väljaandjaks on Eesti Päevalehe kirjastus koostöös Avatud Eesti Fondiga. Unikaalse lähenemisega tähelepanu pälvinud raamatu autor tuleb 20.aprillil ka Eestisse, et osaleda peaesinejana XV Avatud Ühiskonna Foorumil.
1 minut
Kunstihoones avatakse Enn Kunila maalikogu suurnäitus
Esmaspäeval, 22. veebruaril kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones suurnäitus „Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”, mis on oma 85 maaliga Eesti ühe olulisema erakollektsiooni esimene nii ulatuslik tutvustus.
2 minutit
Ingo Normet toob Vanemuises lavale Mati Undi „Huntlutsu“
Vanemuise teatri suures majas esietendub laupäeval, 20. veebruaril „Huntluts“, Mati Undi näidend Oskar Lutsu teemadel, mille lavastab Ingo Normet.
1 minut
“Nähtamatu arhitektuur” avab Tallinna Linnagaleriis uue näitustesarja
Silver Vahtre ja Ignar Fjuki “NÄHTAMATU ARHITEKTUUR” – kreatiivne apertseptsioon avatakse Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18.00. Näituseprojekt avab Linnagaleriis aasta lõpuni kestva näituste sarja “Cityscape”.
1 minut
“Tartu rahu 90”
19. veebruar – 5. märts 2010 saab Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näha näitust “Tartu rahu 90”. Näituse avamine toimub reedel, 19.veebruaril kell 12.00.
1 minut
Avalikustatakse Kreenholmi maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt
Avalikustatakse Kreenholmi maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt, mille koostas projekteerimisfirma Sweco Projekt lähtudes arhitektuuribüroo Urban Mark loodud territooriumi hoonestuse mahulisest visioonist. Kreenholmi 30,3 hektarilise maa-ala detailplaneeringu eesmärk on selle 67 krundiks jagamine, sihtotstarvete muutmine ja ehitusõiguse määramine. Planeeringuga lahendatakse heakorrastus, haljastus, juurdepääsud ja parkimine, samuti tehnovõrkude renoveerimine. Projekti tellijad on Narva linn…
2 minutit
Surmalaev „Wilhelm Gustloff”
30. jaanuaril 1945 sõitis Gotenhafeni (tänase nimega Gdynia) sadamast välja sõjaeelse Saksamaa uhkeim laev „Wilhelm Gustloff”. Kunagisest uhkusest ei olnud enam midagi järel, laeva reisijad olid põhiliselt räbaldunud Saksa sõjapõgenikud Ida-Preisimaalt, hulk haavatuid ja umbkaudu ehk ka 1000–1500 sõjaväelast. Nõukogude armee oli rindest läbi murdnud, viimasel tunnil organiseeriti suur evakuatsioon…
3 minutit
„Metropolisega” jällegi metropolis
60. „Berlinale” kestab 11. – 21. veebruariniEile õhtul alustati Berliinis juubeldamist, numbrilt juba 60. rahvusvahelist filmifestivali „Berlinale”. Avafilm oli Hiinast. Ammu kaotatud armastuse taasotsimise lugu „Eraldi koos”. Lavastajaks Wang Quan’an, kes 2007. aastal pälvis sealsamas Kuldse Karu filmiga „Tuya abielu”. Kunagi Mao Hiinast Taiwanile põgenenud mees tuleb kodumaareisile, et taas…
3 minutit
Eesti animatsioon pole Nukufilmi ega Joonisfilmi pärusmaa
Chris J. Robinson. Geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel: Eesti animatsiooni lugu. Tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur, konsultant Tiina Lokk. Varrak, 2010. 277 lk.
Viimasel ajal on kiputud kurtma, et me ei jaksa ise oma kauneid kunste, ajalugu, rahvuslikku ainest ja muudki piisavalt eritleda, käsitleda, tõlgendada, luuagi. Tulevad mingid soomlased ja kirjutavad ära, mis…
Viimasel ajal on kiputud kurtma, et me ei jaksa ise oma kauneid kunste, ajalugu, rahvuslikku ainest ja muudki piisavalt eritleda, käsitleda, tõlgendada, luuagi. Tulevad mingid soomlased ja kirjutavad ära, mis…
2 minutit
Eesti mängufilm
Võiakse küsida, kas on vaja meile üldse oma mängufilmi, s. o. filmi – draamat , komöödiat, vaatemängu, mis täidab seansi programmi tervena või lõviosana. Kas meile ei piisa üüritud välismaa filmidest, mis tuleb hõlpsam, odavam ja, võib olla, paremgi?
3 minutit
Käärkätega filmiinspektor Artur Adsonist, Eesti kinotsensorist aastail 1935–1940
Aukartust äratava mahuga raamatu „Marie Under” vastukaja on juba varsti kahe kuu kestel lainetanud ajalehtede kultuurikülgedest naljanurkadeni. Ammu ei ole eesti vaimuheeroste eluseikade ja tegevuse ning selle üleskirjutuse üle arutatud sedavõrd laial pinnal. See on tervitatav. Raamatu nimikangelase kõrval on retsensioonides vaata et Tuglasestki rohkem tähelepanu köitnud Artur Adson, luuletaja,…
5 minutit
Torukübar ja tomahook. See lubamatu mees
Näitus „MALE ” („Meessoost”) Iida galeriis (Suur-K arja tn 2) kuni 28. II .Olukordi on erinevaid: taevas on sinkjasmust, lend hilineb. Millega minna mehele lennujaama vastu? Ikka Kristiina Lauritsa rinnaehtega „Nero”: väike mäginelk hõbedases vutlaris (hõbe, mäekristall, mäginelk). Kui mehel on kiire, jalg ukse vahel, viimane suudlus, siis sobib Tanel…
3 minutit
Savannivaade koduaknast
Kui valge mees XVI-XVII sajandil Põhja-Ameerika rannikult sisemaa poole liikuma hakkas, vaatasid talle seal vastu kenad ja turvalised poolavatud maastikud, midagi looduspargilaadset. Neid oli inimkäsi aastasadade jooksul kujundanud kaudselt, mõistlikus ja stabiilses kõrvutielus suurte veistega, kelle tegevus hoiab parasvöötmes alles püsivalt poolavatud maastikutüübi. Piisoneid nagu ka suuri veisekarju Aafrika savannides…
3 minutit
Jalutuskäik paradiisis
PARK ON PARADIIS LOODUSES JA KUNSTIS . Vastutavad toimetajad Mart Külvik ja Juhan Maiste. Toimetajad Ants Lepp ja Virge Prank-V ijard. Tõlkijad Olaf ja Marju Mertelsmann (saksa keel), Kersti Unt ja Mart Aru (inglise keel). Inglise keele toimetaja Marcus Denton. Kujundus Peeter Laurits. Projekti juht Illar Lemetti, projekti koordinaator Elis…
5 minutit
Uut tüüpi konverents
Konverentsi kuraatorid Karin Laansoo ja Maria Arusoo, kellest üks elab New Yorgis ja teine Londonis, avavad konverentsi teema ja tööde valiku. Meilivestlust alustati pühapäeval, 24. jaanuaril ning see lõpetati esmaspäeval, 8. veebruaril.
18. ja 19. veebruaril peetakse Rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia juubelit tähistav konverents „Kunst, kujutis ja ekspluateerimine”. Keskendudes ekspluateerimisele…
18. ja 19. veebruaril peetakse Rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia juubelit tähistav konverents „Kunst, kujutis ja ekspluateerimine”. Keskendudes ekspluateerimisele…
6 minutit
„Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse”
Teater NO99 ja Tallinna Linnateater esinevad retseptsioonis vastandpaarina ja ometi on need kaks lavastust erimeelsusest kaugel.
Edward Albee, „Kes kardab Virginia Woolfi”, tõlkinud Lydia Mölder ja Peeter Sauter. Lavastajad, kunstnikud ja muusikalised kujundajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel…
Edward Albee, „Kes kardab Virginia Woolfi”, tõlkinud Lydia Mölder ja Peeter Sauter. Lavastajad, kunstnikud ja muusikalised kujundajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel…
5 minutit
Ära kosi Pikka: Pikk läheb pingile magama
Tudengite eneseotsingutele elab vaatajaskond kaasa leplikult ja naeruhimuliselt.Ühes Tallinna Linnateatri mängupaikadest, nimelt Hobuveskis, võib näha lavakunstikooli 24. lennu tudengite etteastet, mis kannab koondpealkirja „Pikk pink”. Kursuse juhendaja, tulevane lavakooli juhataja Hendrik Toompere on seekord andnud üliõpilastele vabad käed. Kursusel, kus kõik õpivad näitleja õppesuunal, on viis tudengit proovinud enne kooli…
3 minutit
Kriisikoldeid kustutab (teatri)mäng
Esmapilgul võib tunduda, et VAT-teatri lavastusel „Robinson & Crusoe” pole Daniel Defoe romaaniga „Robinson Crusoe” muid paralleele kui mänglemine pealkirjaga. Tegelikult puudutatakse samu üldühiskondlikke ja permanentselt päevakorral probleeme, küll aga tuttavas, võib isegi öelda, et vanas heas vatteaterlikus võtmes, eht toikkalikus laadis. Euroopa riigid tegid hoogsalt algust asumaade anastamisega XVII…
4 minutit
Death is not the end
„Meie parimad ajad on möödas. Salasepitsused, valskus, reetmine ja kogu see laastav märul jälitab meid painavalt kuni hauani.” (Shakespeare)
Viljandi kultuuriakadeemias õpib Von Krahli kursus, kooli 8. lend. Kaks Peetrit, Raudsepp ja Jalakas, juhendavad ja ka mitmed Krahli näitlejad löövad noorte harimises hardalt kaasa. Nüüd jõudis kätte aeg noored esimest korda…
Viljandi kultuuriakadeemias õpib Von Krahli kursus, kooli 8. lend. Kaks Peetrit, Raudsepp ja Jalakas, juhendavad ja ka mitmed Krahli näitlejad löövad noorte harimises hardalt kaasa. Nüüd jõudis kätte aeg noored esimest korda…
5 minutit
Tänapäeva kõnetav „Idomeneo” Salzburgis
W. A. Mozarti „Idomeneo”: lavastaja Olivier Py, dirigent Marc Minkowski, solistid Richard Croft, Yann Beuron, Sophie Karthäuser, Mireille Delunsch, Julien Behr, Colin Balzer ja Luca Tittoto, Les Musiciens du Louvre·Grenoble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 22. ja 26. I Salzburgi Mozarti nädalal.
Mozarti „Idomeneo” on aktuaalne teos tänases maailmas, kus võõravaenulikkus ja…
Mozarti „Idomeneo” on aktuaalne teos tänases maailmas, kus võõravaenulikkus ja…
3 minutit
Päris ja mängult
Mõned tähelepanekud Bertmani virtuaalsete apelsinide kohtaErinevalt traditsioonilisest sõnateatrist võib ooper kui muusikal põhinev nähtus pakkuda lavastajale kavatsuste realiseermisel hoopis suuremat vabadust. Põhjus on selles, et muusika, olles ooperi identiteedi peamine kandja, säilitab oma strukturaalse terviklikkuse üldreeglina ka kõige fantastilisemate lavastuslike ideede tulva all. Ühelt poolt on muusika oma tugeva emotsionaalse…
5 minutit
Vaikusest sündinud helide jahe maailm
18. – 21. veebruarini kestva festivali „Täiuslik vaikus” esinejate galeriis on kolme toimumisaasta jooksul olnud peamiselt ECMi plaadifirma artistid, kuid ka muusikud, kellele ECMi esteetika ning hoiakud on südamelähedased. Eestis ainulaadne kahemeheprojekt UMA pole kohalikul muusikalaval enam uus tulija. Koostöös maineka produtsendi Markus Reuteriga on neil valminud plaat „Civitas soli”…
4 minutit
Noored pianistid rahvusvahelisel konkursil
Peep Lassmann: „Kahe konkursi põhjal võin öelda, et eestlastel on oma stiil täiesti olemas”.Frederic Chopini sünnist möödub 1. märtsil 200 aastat. Neli aastat tagasi oli muusikamaailma tähelepanu keskpunktis Chopini suur eeskuju Mozart. Kas Chopin ja tema looming võiksid tänavuse aasta kultuurielus saavutada samasuguse tähtsuse?
Peep Lassmann : Leian, et Chopin…
Peep Lassmann : Leian, et Chopin…
3 minutit
Aega veel on
Mehis Heinsaare „Sügaval elu hämaras” on ajatu raamat, mis on selle tugevus ja ka nõrkus.
Mehis Heinsaare luuledebüüt „Sügaval elu hämaras” meenutab oma vormilt (ja mõneti ka sisult) juba eaka, mitu luuleraamatut avaldanud poeedi valikkogu. Hinnaline kõvaköide, kokkuvolditud kriitpaberist vahelehed, millele trükitud Arne Maasiku fotosid saab avada just nagu altaritiibu,…
Mehis Heinsaare luuledebüüt „Sügaval elu hämaras” meenutab oma vormilt (ja mõneti ka sisult) juba eaka, mitu luuleraamatut avaldanud poeedi valikkogu. Hinnaline kõvaköide, kokkuvolditud kriitpaberist vahelehed, millele trükitud Arne Maasiku fotosid saab avada just nagu altaritiibu,…
7 minutit
Kvandiline pidevus ehk lugemise ülelugemine
Mart Kanguri tekstikogum peegeldab maailma, aega ja keelt viisil, mis on nauditav oma küsimuste ning küsitavuste küllasuses. „Peeglike, peeglike seina peal / kes on kõige virgem ilma peal? küsib Buddha”. Siin pole tegu mitte niivõrd reaalsest näljast ajendatud jahi kui kodukassi hiireküttimise mänguga, pliidiküti sõnal sabast kinnisaamise hasardiga.
2 minutit
Ajaloolise mõtteviisi nõrkusest
Sloveenia ja Eesti nii majanduslikud kui sotsiaalsed näitajad erinesid 1991.-1992. aastal enne radikaalsete majandusreformide algust kahe- kolmekordselt.
Juba Villem Reiman juhtis tähelepanu eestlaste ajaloolise mõtteviisi nõrkusele. Selle asemel et vaadelda maailma muutuva ja arenevana, lähenetakse sellele staatiliselt, mineviku, oleviku ja tuleviku seoseid mõistmata. Värvilise asemel on maailmapilt seega must-valge, enda…
Juba Villem Reiman juhtis tähelepanu eestlaste ajaloolise mõtteviisi nõrkusele. Selle asemel et vaadelda maailma muutuva ja arenevana, lähenetakse sellele staatiliselt, mineviku, oleviku ja tuleviku seoseid mõistmata. Värvilise asemel on maailmapilt seega must-valge, enda…
7 minutit
Nõukogude impeeriumi „mustade kastide” otsingul
Ega Eestis neid inimesi, kes gosplan’i koridorides omamehena ringi liikusid, peale Juhan Sillaste ja Rein Otsassoni palju olnudki.Juhan Sillaste, Mineviku mustad kastid. Toimetanud Marika Mikli. Eessõna kirjutanud Ülo Tuulik. Kujundanud Päivi Palts. Varrak 2009. 208 lk.
„Lisaks põhjalikule ülevaatele 1980. aastate nõukogude majanduse mehhanismidesse on Sillaste mälestusteraamatu näol tegu põneva…
„Lisaks põhjalikule ülevaatele 1980. aastate nõukogude majanduse mehhanismidesse on Sillaste mälestusteraamatu näol tegu põneva…
4 minutit
Seltsimeeste seas (Tambovi hundina)
21. ja 22. jaanuaril peeti Londonis konverents „Head ühiskonda ehitamas”Miks sotsialism?
Albert Einstein on kirjutanud essees „Miks sotsialism?”, et sotsialism on inimkonna püüdlus ületada oma arengu kiskjafaas ja sealt edasi minna. Kõlab ilusti. Paraku on poliitika ja majandussfääri üks põhijooni just see, et püüdluse ja tagajärgede vahel puudub otseseos. Pealegi leidub…
Albert Einstein on kirjutanud essees „Miks sotsialism?”, et sotsialism on inimkonna püüdlus ületada oma arengu kiskjafaas ja sealt edasi minna. Kõlab ilusti. Paraku on poliitika ja majandussfääri üks põhijooni just see, et püüdluse ja tagajärgede vahel puudub otseseos. Pealegi leidub…
9 minutit
Piilumismängudest kannatuslugudeni
Aeg-ajalt imestatakse ikka veel elulooraamatute autobiograafiliste ajaloopeegelduste müügiedu üle. Ometi jätkavad need „pehmetel väärtustel” põhinevat totaalset reality show’d, mis ümbritseb meid meediaruumis juba pikemat aega. Mitmel põhjusel on eluloolembust raske kritiseerida. On põhjust arvata, et elulugudele iseloomulik vahetu, intiimse olemiskogemuse jagamine tähendab paljudele inimestele osadustunnet. Kuigi, jah – ka piilumine…
2 minutit
Müür varjab merevaadet
Investeerimis- ja arendustuhinas ning mõttes miljarditega mängides kipub pahatihti ununema, et see, millele oma uuenduslikke ideid kaela riputatakse, on sünnipäralt kellegi looming. 1980. aastal valminud Tallinna linnahall, algselt V. I. Lenini nimeline kultuuri ja spordipalee on vaevalt 30 aastat vana, kuid sellest umbes pool aega on mitmesugused investorikandidaadid ja hoone…
2 minutit
Eestis võiks olla rohkem kirjandusauhindu
FOTO: Piia Ruber
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii tegi selle nädala alguses teatavaks auhindade nominendid. Proosa-, luule-, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määranud žürii liikmete Marek Tamme ja Maarja Kangroga ajab sel puhul juttu Jürgen Rooste.
Jürgen Rooste : Kas te ikka teate, et keegi teile ei halasta ja et midagi…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii tegi selle nädala alguses teatavaks auhindade nominendid. Proosa-, luule-, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määranud žürii liikmete Marek Tamme ja Maarja Kangroga ajab sel puhul juttu Jürgen Rooste.
Jürgen Rooste : Kas te ikka teate, et keegi teile ei halasta ja et midagi…
8 minutit
