Detsember käes, Sirp käes
Sirbis:
* Mismoodi üks sümfooniaorkester tegelikult töötab ja hingab, kui ministeerium talle parasjagu mõnd kriisi pole sokutanud, räägib Mati Lukk, ERSO kontrabasside pealik.
* President Toomas Hendrik Ilves Sõnause ehk sõnaloomevõistluse mõttest ja vältimatusest.
* Arvamused: milles seisneb kultuuripoliitika, mida teeb normaalne hunt teiste huntide hulgas, Raul Eamets, Kaupo Vipp ja Mart Laar majandusest ja eriti maksudest, Hent…
* Mismoodi üks sümfooniaorkester tegelikult töötab ja hingab, kui ministeerium talle parasjagu mõnd kriisi pole sokutanud, räägib Mati Lukk, ERSO kontrabasside pealik.
* President Toomas Hendrik Ilves Sõnause ehk sõnaloomevõistluse mõttest ja vältimatusest.
* Arvamused: milles seisneb kultuuripoliitika, mida teeb normaalne hunt teiste huntide hulgas, Raul Eamets, Kaupo Vipp ja Mart Laar majandusest ja eriti maksudest, Hent…
1 minut
Uute tantsude konkursi tulemused
Tähistamaks Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva kuulutas Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja uute tantsude konkursi, mille eesmärk oli saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkursi lõppvoorus Salme Kultuurikeskuses valiti teise vooru jõudnud 47 uue tantsu seast välja parimad. Üldse saabus konkursile 81 tantsu.
1 minut
Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid
Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.
Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast…
Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast…
1 minut
Näitus Leida Kibuvitsast
Reedel, 3. detsembril avatakse A. H. Tammsaare Muuseumis näitus “PARADIISI UUS PERENAINE. Leida Kibuvits Tammsaare juures”
Leida Kibuvitsa näitus jätkab A. H. Tammsaare Muuseumis näitustesarja, kus saavad sõna erinevad XX sajandi eesti kirjanikud. Sarja avas 2008. aastal näitus Mati Undist – “Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures”, 2009. aastal oli Tammsaarel külas August Gailit („Viiuldaja…
Leida Kibuvitsa näitus jätkab A. H. Tammsaare Muuseumis näitustesarja, kus saavad sõna erinevad XX sajandi eesti kirjanikud. Sarja avas 2008. aastal näitus Mati Undist – “Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures”, 2009. aastal oli Tammsaarel külas August Gailit („Viiuldaja…
1 minut
“Omadega mäel” Uue Kunsti Muuseumis
Uue Kunsti Muuseumil on rõõm teatada,et saame avada oma uksed Esplanaadi 10, Pärnus, taas neljapäeval, 2.detsembril kell 17.00, toimub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse „OMADEGA MÄEL“ avamine.
Näitusel osaleb üle 50 autori, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud…
Näitusel osaleb üle 50 autori, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud…
2 minutit
“Girl Power” ArtDepoos
1.detsembril kell 18 avatakse ArtDepoo galeriis näitus “GIRL POWER”. Eksponeeritud on üheteistkümne naiskunstniku teosed, keda seob koostöö ArtDepooga. Püüame lahti mõtestada küsimust, kas sugu määrab kunsti tulemuse? Kas teoses kajastub, kummast soost on tema autor – naine või mees? Kas naiskunstnike väljenduslaad on vaadeldav läbi naisega stereotüüpselt seostatavate omaduste või mitte? Kas näitusesaali astudes on…
1 minut
Hollandis peeti Veljo Tormise koorifestivale
Kahes Hollandi keskuses, Leidenis ja Amsterdamis korraldasid kümmekond sealset koori 5. ja 6. XI Veljo Tormise juubeli puhul tema loomingule pühendatud koorifestivali. Järgnev pärineb festivalimaterjalidest ning maestro Tormiselt endalt.
Leidenis oli Tormise festivali „Leiden laulab Tormist” paigaks linnasaal Stadsgehoorzaal. Iga koor sai Tormist laulda umbes 10 minutit oma dirigendi juhatusel ning lõpus esineti…
Leidenis oli Tormise festivali „Leiden laulab Tormist” paigaks linnasaal Stadsgehoorzaal. Iga koor sai Tormist laulda umbes 10 minutit oma dirigendi juhatusel ning lõpus esineti…
1 minut
Marju Bormeisteri isikunäitus “Kohtumine horisondiga” Vabaduse galeriis
Vabaduse galeriis (Vabaduse Väljak 6) on alates 02.12. avatud näitus MARJU BORMEISTER. „KOHTUMINE HORISONDIGA”. Näitus jääb avatuks 22. detsembrini.
1 minut
Tartu taastamisele ja täis ehitamisele peaks eelnema linnaplaneerimine
Eesti linnade planeerimine on tõusnud järjekordselt päevakorda. Lisaks Tauri Tuvikese artiklile Sirbis (15. X) kirjutas Krista Kodres seda täiendava artikli Postimehes (5. XI). Samal päeval avaldas Postimees ka noore ajaloolasest ettevõtja Andres-Teet Merisalu romantilise kirjutise Tartu sõjaeelse linnailme taastamise võimalikkuse teemal. Siiani on veel elus legend…
5 minutit
Sassiläinud omad ja võõrad
Sibel Kekilli, kes visati omal ajal saksa-türgi perekonnast välja, kandideerib nüüd Euroopa parima naisnäitleja auhinnale.
Mängufilm „Võõras” („Die Fremde”, Saksamaa 2010, 119 min), stsenarist ja režissöör Feo Aladag. Osades Sibel Kekilli, Nizam Schiller, Derya Alabora, Settar Tanriogen, Tamer Yigit, Florian Lukas jt. Linastub 30. XI kinos Kosmos, 2. XII kinos Solaris ja 4. XII kinos…
Mängufilm „Võõras” („Die Fremde”, Saksamaa 2010, 119 min), stsenarist ja režissöör Feo Aladag. Osades Sibel Kekilli, Nizam Schiller, Derya Alabora, Settar Tanriogen, Tamer Yigit, Florian Lukas jt. Linastub 30. XI kinos Kosmos, 2. XII kinos Solaris ja 4. XII kinos…
3 minutit
Naised mustas, sõjasebimine, elektrivaras, lurjusluuletaja
Tunnistan, et pole kõiki PÖFFi „EurAsia” võistlusprogrammi filme vaadanud, olen näinud kõigest viit ning seega on siinne üldistus tõenäoliselt spekulatiivne, kuid mis siis. Üldise tonaalsuse põhjal tundub, et usk inimesesse kui looduse krooni paistab filmitegija hinges kadunud ning üllatuslikult tuleb tõdeda (pisut etteruttavalt küll), et valiku kõige helgem pilt…
3 minutit
Venelased aja valguses ja varjus
Üks PÖFFi teravikke on suunatud uuele vene filmikunstile, ütles peakorraldaja Tiina Lokk enne suurürituse algust. Programmis on kaheksa vene filmi, võtame sellest pundist neli ette.
„Siisikesed” („Ovsjanki”, Venemaa 2010, 77 minutit), režissöör Aleksei Fedortšenko, operaator Mihhail Krišman. Osades Juri Tšurilo, Igor Sergejev, Julia Aug, Viktor Suhhorukov jt. Linastub 26. XI Coca-Cola Plazas, 28. XI…
„Siisikesed” („Ovsjanki”, Venemaa 2010, 77 minutit), režissöör Aleksei Fedortšenko, operaator Mihhail Krišman. Osades Juri Tšurilo, Igor Sergejev, Julia Aug, Viktor Suhhorukov jt. Linastub 26. XI Coca-Cola Plazas, 28. XI…
6 minutit
„Šaakali päev” uues kuues
Mängufilm „Carlos” (PrantsusmaaSaksamaa 2010, 319 min), režissöör Olivier Assayas. Linastub 28. XI Tartus ja 4. XII Tallinnas.
Küllap on paljud filmihuvilised juhtunud nägema Fred Zinnemanni poliitilist põnevusdraamat „Šaakali päev” (1973). Frederick Forsythi bestselleri järgi vändatud linateose keskmes on vilunud inglasest palgamõrvar Charles Calthrop, keda tuntakse Šaakali hüüdnime järgi. Meest avastada ja kahjutustada on ülimalt…
Küllap on paljud filmihuvilised juhtunud nägema Fred Zinnemanni poliitilist põnevusdraamat „Šaakali päev” (1973). Frederick Forsythi bestselleri järgi vändatud linateose keskmes on vilunud inglasest palgamõrvar Charles Calthrop, keda tuntakse Šaakali hüüdnime järgi. Meest avastada ja kahjutustada on ülimalt…
2 minutit
Eesti anarhist Rooma filmifestivali punasel vaibal
Mängufilm „Polli päevikud” (SaksamaaAustria-Eesti 2010, 129 min), rezissöör Chris Kraus. Linastub 2. ja 4. XII Tallinnas.
Rooma filmifestivali võistlusprogrammis linastunud ja Marc’Aurelio eriauhinna võitnud „The Poll Diaries” („Polli päevikud”) peaosas Tambet Tuisuga toob vaatajateni Esimese maailmasõja eelse belle époque’i dekadentlikud jõudeelu elavad baltisaksa aristokraadid idüllilises merre ehitatud villas. Hingematvad päikeseloojangud…
Rooma filmifestivali võistlusprogrammis linastunud ja Marc’Aurelio eriauhinna võitnud „The Poll Diaries” („Polli päevikud”) peaosas Tambet Tuisuga toob vaatajateni Esimese maailmasõja eelse belle époque’i dekadentlikud jõudeelu elavad baltisaksa aristokraadid idüllilises merre ehitatud villas. Hingematvad päikeseloojangud…
3 minutit
Performance’i-kunsti taak
Seda artiklit pani mind kirjutama galeriis East toimunud üritus „Servataguse Muusika seikleb performance’i-kunstiga” (1. X). Käisin seal ja see keerutas üles juba varem mõeldud mõtteid performance’i teemal. See üritus vihastas mind, andis niimoodi impulsi kirjutada. Võtan seda sündmust kui head ajendit lahata teemasid, mis minu arvates vajavad tähelepanu.
Mind häirisid mitmed tegurid, kuid kõige hullem tundus…
Mind häirisid mitmed tegurid, kuid kõige hullem tundus…
4 minutit
PEALELEND: Kadri Mälk
Sa avad homme näituse „Paranatellonta” dominiiklaste kloostri hingepalve kabelis ning see kestab kolm päeva, kusjuures avalikkusele on see lahti vaid kahel. Miks nii lühike aeg ja selline paik?
Kunagi ei tea, miks tuleb teatav kavatsus alles teataval tunnil ja mitte varem. Mind on hakanud huvitama Eesti kunstielus viimasel ajal reljeefselt ilmsiks tulnud punase kuninganna sündroom, võidujooks, evolutsiooniline…
Kunagi ei tea, miks tuleb teatav kavatsus alles teataval tunnil ja mitte varem. Mind on hakanud huvitama Eesti kunstielus viimasel ajal reljeefselt ilmsiks tulnud punase kuninganna sündroom, võidujooks, evolutsiooniline…
1 minut
Kunstnikust kistud kunst
Marko Mäetamme näitused „Van Damme, juuksekarv ja palju muud” Hobusepeas 3.–15. XI ja „30 lugu ja 4 prussakat” Kunstihoone galeriis kuni 5. XII ning Kirke Kangro kureeritud „Kättemaks” Tallinna Kunstihoones kuni 28. XI.
Marko Mäetamm on täitnud (Hobusepeas on näitus küll juba läbi) tervelt kolm Tallinna galeriid sellega, mida ta oma töödes kujutab. Või esitab. Kui…
Marko Mäetamm on täitnud (Hobusepeas on näitus küll juba läbi) tervelt kolm Tallinna galeriid sellega, mida ta oma töödes kujutab. Või esitab. Kui…
6 minutit
„Mina ise tulin endale peale” (1)
Anna Hintsi näitus „Sundmõtted” Draakoni galeriis 1. – 13. XI.
Eksitaja on tegelane eesti rahvausundis, kes, juhul kui inimesed tema radadele satuvad, eksitab nad ka koduses keskkonnas ära. Kõik puud, majad ning kivid näivad tuttavlikud, kuid sellest hoolimata ei õnnestu määrata täpset asukohta. Samasugune eksitaja on ka Anna Hints, kelle näitus „Sundmõtted” viis vähemalt…
Eksitaja on tegelane eesti rahvausundis, kes, juhul kui inimesed tema radadele satuvad, eksitab nad ka koduses keskkonnas ära. Kõik puud, majad ning kivid näivad tuttavlikud, kuid sellest hoolimata ei õnnestu määrata täpset asukohta. Samasugune eksitaja on ka Anna Hints, kelle näitus „Sundmõtted” viis vähemalt…
3 minutit
Hüvasti, salved!
Tanja Muravskaja näitus „Split Mind” („Lõhenenud vaim“) Tartu Kunstimuuseumis kuni 28. XI.
Nüüd orjaunest ärkame
ja ühes sõtta tõttame
sest priius läigib meie eel
ja varsti Eesti Vabariigi peal
Ööl vastu 1882. aasta 6. augustit vahistati Riidaja intellektuaal Andreas Dido süüdistatuna isevalitsusevastases meelsuses. Üheks süüdistusmaterjaliks oli ka ülaloleva luuletuse käsikiri. Räägitakse, et see on esmakordne Eesti Vabariigi kirjasõnas mainimine. Dido sai kaks…
Nüüd orjaunest ärkame
ja ühes sõtta tõttame
sest priius läigib meie eel
ja varsti Eesti Vabariigi peal
Ööl vastu 1882. aasta 6. augustit vahistati Riidaja intellektuaal Andreas Dido süüdistatuna isevalitsusevastases meelsuses. Üheks süüdistusmaterjaliks oli ka ülaloleva luuletuse käsikiri. Räägitakse, et see on esmakordne Eesti Vabariigi kirjasõnas mainimine. Dido sai kaks…
3 minutit
Näidendivõistlusel üllatas tekstides hõõguv sotsiaalsus
Laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad
Noortenäidendid
I „Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder
II „Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild
III „Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn
Lastenäidendid
I „Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal
II „Ole siin minuga!”, autor Mari-Liis Bassovskaja
Eripreemia
„Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi „Kes otsib,…
Noortenäidendid
I „Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder
II „Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild
III „Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn
Lastenäidendid
I „Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal
II „Ole siin minuga!”, autor Mari-Liis Bassovskaja
Eripreemia
„Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi „Kes otsib,…
3 minutit
Tants pühib linnaruumilt ajalootolmu
Aeg on tervik: praegune hetk kätkeb endas nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku.
Eesti noored tantsukunstnikud teevad koostöös soome eakaaslastega 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi raames projekti „Old Spaces Living Art” („Eakate paikade elav kunst”) ehk OSL A, kus ühendatakse nüüdistants ja Tallinna ajalooline linnaruum. Küsimustele vastab OSL A kunstiline juht Madli Teller.
Eesti noored tantsukunstnikud teevad koostöös soome eakaaslastega 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi raames projekti „Old Spaces Living Art” („Eakate paikade elav kunst”) ehk OSL A, kus ühendatakse nüüdistants ja Tallinna ajalooline linnaruum. Küsimustele vastab OSL A kunstiline juht Madli Teller.
5 minutit
Selge eneseiroonia ja armas absurditaju
ZUGA ühendatud tantsijate puhul ei tähenda argisus banaalsust ega leierdatud käibetõdede korrutamist.
ZUGA ühendatud tantsijate „Kohe näha, et vanad sõbrad”, idee autorid ja teostajad Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing ja Kalle Tikas. Stsenograafiline tugi Liina Keevallik, Margus Terasmehe fotod ja Martin Sookaela video. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
ZUGA ühendatud…
ZUGA ühendatud tantsijate „Kohe näha, et vanad sõbrad”, idee autorid ja teostajad Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing ja Kalle Tikas. Stsenograafiline tugi Liina Keevallik, Margus Terasmehe fotod ja Martin Sookaela video. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
ZUGA ühendatud…
3 minutit
Uuskonservatiivsuse võimalikkusest
Õigus on neil, kes kahtlustavad noorlavastaja Kristjan Üksküla erakordses konservatiivsuses.
Tallinna Linnateatri „Härra Biedermann ja tulesüütajad”, autor Max Frisch, tõlkija Aleksander Kurtna, lavastaja Kristjan Üksküla, kunstnik Aime Unt. Mängivad Argo Aadli, Veiko Tubin, Allan Noormets, Rain Simmul, Piret Kalda ja Helene Vannari. Esietendus 6. XI Hobuveskis.
„Nii noor mees ja teeb nii konservatiivset…
Tallinna Linnateatri „Härra Biedermann ja tulesüütajad”, autor Max Frisch, tõlkija Aleksander Kurtna, lavastaja Kristjan Üksküla, kunstnik Aime Unt. Mängivad Argo Aadli, Veiko Tubin, Allan Noormets, Rain Simmul, Piret Kalda ja Helene Vannari. Esietendus 6. XI Hobuveskis.
„Nii noor mees ja teeb nii konservatiivset…
5 minutit
Kaheksa küsimust kõigile artistidele
Olen poolteise Eesti Muusika Ekspordis töötatud aasta jooksul Eestis ja välisriikides kokku puutunud kümnete ja kümnete artistide, interpreetide ja heliloojatega, kes esindavad väga erinevaid muusikalisi taustsüsteeme, žanre ja mõttemalle. Olen veendunud, et muusiku elukutsega kaasnevad probleemid on lõpptasandil taustsüsteemist sõltumata sarnased. Seega soovitan igal muusika loojal ja esitajal vastata kaheksale küsimusele, mis siinkohal…
8 minutit
Üks maja: Le Dôme, Beirut
Tuhande kohaga kinosaal Beirutis, väike osa endisest ostu-, kino- ja bürookompleksist, mis kandis nime Beirut City Center Building. Ehitatud 1965, arhitekt Joseph-Philippe Karam. Pärast trendikaid baare, šikke butiike ja konserveeritud Rooma terme seisame ühe pooleks rebitud maja ees, mille arhitektuur on kaduma läinud osadele vaatamata hoogsa joonega. See on modernistlik kino, kohalike hulgas tuntud mitme…
3 minutit
MUUSIKAMAAILM
Ooperite maailmaesiettekandeid oktoobris-novembris
Ooperilugu rõõmustab, et lavatükke kirjutavad väga tuntud heliloojad – oktoobrit ehib vähemalt kaheksa maailmaesiettekannet.
* Jens Joneleit. „Metanoia” (libreto René Pollesch) Berliini Riigiooperis 3. X (dir Daniel Barenboim, lav Christof Schlingensief): viis tegelasnimeta solisti näitlejaga, sopraniks tuntud Annette Dasch; etendused Ensemble Modern Orchestraga (EMO). EMO ja Pierre Boulezi tellituna tuli Pariisis 6. XI esiettekandele Joneleiti „Dithyrambes”,…
Ooperilugu rõõmustab, et lavatükke kirjutavad väga tuntud heliloojad – oktoobrit ehib vähemalt kaheksa maailmaesiettekannet.
* Jens Joneleit. „Metanoia” (libreto René Pollesch) Berliini Riigiooperis 3. X (dir Daniel Barenboim, lav Christof Schlingensief): viis tegelasnimeta solisti näitlejaga, sopraniks tuntud Annette Dasch; etendused Ensemble Modern Orchestraga (EMO). EMO ja Pierre Boulezi tellituna tuli Pariisis 6. XI esiettekandele Joneleiti „Dithyrambes”,…
9 minutit
Vaateid Eeva Pargi proosasse
Eeva Park prosaistina – kas kanaarilind kaevanduses või peene pintsliga portselanimaalija?
Eeva Park. Hullu Hansu lugu. Kujundanud Andres Tali. Eesti Raamat, 1988.
Eeva Park. Tolm ja tuul. Kujundanud Tiiu Pirsko. Eesti Raamat, 1992. Kordustrükk, Varrak, 2006.
Eeva Park. Mees, kes mäletas elevante. Kaane kujundanud Milvi Torim. Huma, 1994.
Eeva Park. Naeru õpilane. Toimetanud Helle Tiisväli.…
Eeva Park. Hullu Hansu lugu. Kujundanud Andres Tali. Eesti Raamat, 1988.
Eeva Park. Tolm ja tuul. Kujundanud Tiiu Pirsko. Eesti Raamat, 1992. Kordustrükk, Varrak, 2006.
Eeva Park. Mees, kes mäletas elevante. Kaane kujundanud Milvi Torim. Huma, 1994.
Eeva Park. Naeru õpilane. Toimetanud Helle Tiisväli.…
10 minutit
„Vanutatud” „Silva” oma plusside ja miinustega
Imre Kálmáni operet „Silva”: muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, esietendus 16. IX Estonias.
Pealkirja selgituseks tsiteerin kavaraamatust lavastaja Mart Sanderi sõnu: „Kuna selles ligi sada aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada mitte lavastuse kaasajastamise, vaid „vanutamisega” – üritan teha…
Pealkirja selgituseks tsiteerin kavaraamatust lavastaja Mart Sanderi sõnu: „Kuna selles ligi sada aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada mitte lavastuse kaasajastamise, vaid „vanutamisega” – üritan teha…
4 minutit
Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne.
Üheksa kirjandusmõtestaja mõtteid kirjanduskriitikast.
1. Millised on praeguste kirjanduskriitikute võimalused ja kohustused ilukirjanduse tutvustamisel ja mõtestamisel?
2. Milliseid teoseid, teemasid, nähtusi või tendentse võiks kirjanduskriitikas senisest rohkem käsitleda?
3. Palun nimetada (koos põhjendusega) üks positiivne ja/või negatiivne näide viimase aja kirjanduskriitikast.
1. Millised on praeguste kirjanduskriitikute võimalused ja kohustused ilukirjanduse tutvustamisel ja mõtestamisel?
2. Milliseid teoseid, teemasid, nähtusi või tendentse võiks kirjanduskriitikas senisest rohkem käsitleda?
3. Palun nimetada (koos põhjendusega) üks positiivne ja/või negatiivne näide viimase aja kirjanduskriitikast.
17 minutit
„Sõduri lugu” kui sümbolistlik etendus
Kontserdisarjas „Noored talendid” Igor Stravinski „Sõduri lugu”: Ivi Ots (viiul), Mari Kalmet (fagott), Neeme Ots (trompet), Toomas Vana (tromboon), Madis Jürgens (kontrabass) ja Aleksandra Anstal (löökpillid); tantsijadkoreograafid Külli Roosna, Irina Kotova, Siim Tõniste, Kristjan Rohioja ja Helena Pihel. Jutustaja Ago Soots (VATteater), dirigent Jaan Ots 16. XI Estonia kontserdisaalis.
Ajal, mil ERSO…
Ajal, mil ERSO…
2 minutit
Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele
Usk, et turg paneb kõik asjad paika ning minimaalriik ühes laissez faire’i majanduspoliitikaga on olnud Eesti edu alus, näib ühiskonnas üsna tugevalt juurdunud olevat. Nimetaksin seda lausa „neoliberaalseks konsensuseks”.
Rahvusliberalism on maailmavaade, kus püütakse ühildada kahte näiliselt kokkusobimatut ideed: rahvuslust ja liberalismi. Euroopa kontekstis pole tegemist olnud kuigi levinud ideoloogiaga.…
Rahvusliberalism on maailmavaade, kus püütakse ühildada kahte näiliselt kokkusobimatut ideed: rahvuslust ja liberalismi. Euroopa kontekstis pole tegemist olnud kuigi levinud ideoloogiaga.…
4 minutit
300 aastat Bernardo Pasquini sünnist
„Eliitkontserdid”: Marju Riisikamp (orel), kavas Bernardo Pasquini looming, 14. XI Tallinna Jaani kirikus.
14. novembril oli meil taas õnnistusküllane võimalus kuulata head varajast orelimuusikat heas esituses. Nimelt toimus vastrenoveeritud Jaani kirikus itaalia klassiku Bernardo Pasquini (1637–1710) 300. surma-aastapäevale pühendatud kontsert, interpreediks EM TA doktorant Marju Riisikamp.
Kontserdi üldiseloomustuseks võiks sedastada: äärmiselt kõrge kvaliteet, seda…
14. novembril oli meil taas õnnistusküllane võimalus kuulata head varajast orelimuusikat heas esituses. Nimelt toimus vastrenoveeritud Jaani kirikus itaalia klassiku Bernardo Pasquini (1637–1710) 300. surma-aastapäevale pühendatud kontsert, interpreediks EM TA doktorant Marju Riisikamp.
Kontserdi üldiseloomustuseks võiks sedastada: äärmiselt kõrge kvaliteet, seda…
2 minutit
Balti ajaloost lühidalt ja kompaktselt
Tundub, nagu eksisteeriks Baltikum ajalooregioonina tõepoolest ainult Lääne-Euroopa ja Venemaa peas.
Andres Kasekamp, A History of the Baltic States. Palgrave Macmillan, 2010. 252 lk.
Ajal, mil ajaloolased esitavad tuhandeleheküljelisi monograafiaid, käsitledes teinekord ainest, mis õigustaks vaid artiklit kahekümnel leheküljel, ei hinnata tihtilugu kõrgelt oskust kirjutada just väiksemahulisi, kuid põhjalikke teemaülevaateid. Sealjuures on ülevaatlikud…
Andres Kasekamp, A History of the Baltic States. Palgrave Macmillan, 2010. 252 lk.
Ajal, mil ajaloolased esitavad tuhandeleheküljelisi monograafiaid, käsitledes teinekord ainest, mis õigustaks vaid artiklit kahekümnel leheküljel, ei hinnata tihtilugu kõrgelt oskust kirjutada just väiksemahulisi, kuid põhjalikke teemaülevaateid. Sealjuures on ülevaatlikud…
2 minutit
Säde, millest tõuseb leek
Tandem Raivo Tafenau – Sergio Bastos on saanud Eestis populaarseks ka väljaspool jazziringkondi. Räägitakse, et nende suvehõngulised lõunamaised rütmid sobivad iseäranis hästi Eestile sügistalvel laskuva kaamose peletamiseks. 6. detsembril on Tafenau ja Bastos esinemas „Jõulujazzi” raames Vene teatris koos rohkearvulise bändiga.
Pikka aega Soomes elanud kitarrist ja laulja on nüüdseks kolinud Brüsselisse, kuid tema koostöö…
Pikka aega Soomes elanud kitarrist ja laulja on nüüdseks kolinud Brüsselisse, kuid tema koostöö…
2 minutit
Küsimused ja vastused ajaloo kohta
Kas arutlused ajaloo üle on tõesti ühe pulga peal asjaliku teabega?
Toomas Karjahärm, Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat. Toimetanud Toomas Puhvel. Argo, 2010. 478 lk.
Tunnustatud ajaloolasel Toomas Karjahärmal on ilmunud 2004. aastal välja antud „Ajaloolase käsiraamatu” II trükk, mis on läinud poole paksemaks ja kannab nüüd pealkirja „Oleviku minevikud”. Ajaloolase igapäevatöös tarvis minevate…
Toomas Karjahärm, Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat. Toimetanud Toomas Puhvel. Argo, 2010. 478 lk.
Tunnustatud ajaloolasel Toomas Karjahärmal on ilmunud 2004. aastal välja antud „Ajaloolase käsiraamatu” II trükk, mis on läinud poole paksemaks ja kannab nüüd pealkirja „Oleviku minevikud”. Ajaloolase igapäevatöös tarvis minevate…
6 minutit
Majanduse arengu eeldus on dogmadest lahtisaamine
Kui tahame areneda, siis ei saa olla nii, et ettevõte, juhul kui ostab kasumi eest maad Kaspia mere ääres või aktsiaid mujal riikides, tulumaksu ei maksa, aga oma töötajate koolitamise eest erisoodustusmaksu küll.
Eelmises Sirbis üritasin ma tõestada, et arenemiseks peab kogu aeg tegema muudatusi ja seda, et meie konkurentsieeliseks on…
Eelmises Sirbis üritasin ma tõestada, et arenemiseks peab kogu aeg tegema muudatusi ja seda, et meie konkurentsieeliseks on…
5 minutit
Kes Teisest kirjutab …
Meie oleme Teised. Me oleme rahvana väikesed, marginaalsed ja meil on läinud kehvasti mitmete sajandite vältel. Me jagame saatust paljude rahvastega, keda on kutsutud metslasteks ja barbariteks, ja nendega, keda Euroopa äärealadel ajaloo tõmbetuul ringi on pillutanud.
Teisest kirjutamine on ränk ettevõtmine. Selle nimel on tundmatusse tunginud vaid inimkonna julgemad ja jultunumad saadikud, rännates metsikute hõimude…
Teisest kirjutamine on ränk ettevõtmine. Selle nimel on tundmatusse tunginud vaid inimkonna julgemad ja jultunumad saadikud, rännates metsikute hõimude…
2 minutit
Asi oli hernesupis
Vastu tulles peatoimetaja Priit Hõbemäe ja veel kahe Sirbi lugeja õigustatud ootusele, mille kohaselt Sirp just valimiste eel topeltinnuga Reformierakonna ees lömitab (Kuku „Keskpäevatund”, 20. XI), kirjutan põletavast päevaprobleemist. Probleem, nagu püsilugejale ammu teada (vt näiteks süüdistuskokkuvõte „Iga armuaeg saab ükskord otsa”, 20. III 2009), on Eesti kultuurielus ainult üks. Ja see probleem ei taha ennast ise…
2 minutit
Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell
Intervjuu arhitekt Vilen Künnapuga
Hingedepäev, 2. november. Lilleoru Elulille parki on kogunenud hulk inimesi avama Vilen Künnapu loodud installatsiooni „Gooti kell”. Kella õnnistab sisse kirikuõpetaja Tauno Kibur.…
Hingedepäev, 2. november. Lilleoru Elulille parki on kogunenud hulk inimesi avama Vilen Künnapu loodud installatsiooni „Gooti kell”. Kella õnnistab sisse kirikuõpetaja Tauno Kibur.…
9 minutit
