2010-42 (3321)
Vanemuises jõuab lavale Dan Gordoni „Vihmamees“
Eeloleval laupäeval 20. novembril jõuab Vanemuise väikese majas lavale Dan Gordoni näidend „Vihmamees“. „Vihmamees“ on tuntud neli Oscarit võitnud samanimelise filmiversiooni (1988) kaudu, milles kehastasid peaosi Dustin Hoffmann ja Tom Cruise. Filmistsenaariumi autorid on Ronald Bass ja Barry Morrow, stsenaarium põhineb Barry Morrow’ jutustusel. Teatrilavale jõudis „Vihmamees“ 2008. aastal Londoni…
2 minutit
Eesti Instituut Soomes 15 aastat
Tänavu sügisel täitub viisteist aastat Eesti esimese piiritaguse kultuuriesinduse asutamisest: oktoobris 1995 avas president Lennart Meri Eesti Instituudi filiaali Soomes. Tähtpäevaüritusi peab instituut Helsingi Kaablitehases 20.–21. novembrini toimuva Mardilaada raames.
Laupäeval, 20. novembril kell 14.30 oodatakse kõiki instituudi sõpru Mardilaada kultuurikohvikusse Koidula, kus esitletakse tähtpäevaks valminud raamatut Ihmeiden aika – „Imede…
Laupäeval, 20. novembril kell 14.30 oodatakse kõiki instituudi sõpru Mardilaada kultuurikohvikusse Koidula, kus esitletakse tähtpäevaks valminud raamatut Ihmeiden aika – „Imede…
1 minut
Laine Jänes osaleb Euroopa Liidu kultuuriministrite kohtumisel ja annab üle Euroopa Liidu kirjandusauhinna
Kultuuriminister Laine Jänes võtab täna osa Euroopa Liidu kultuuri-, audiovisuaal- ja spordivaldkonna ministrite istungist Brüsselis. Täna õhtul osaleb minister Euroopa Liidu kirjandusauhindade üleandmisel, ühe auhindadest saab Tiit Aleksejev romaani „Palveränd“ eest.
1 minut
Reedel südaööst Sirp nr 43 saadaval
Sirbis: * Luuletaja, prosaist, tõlkija, muusik ja helilooja Lauri Sommer vaatleb üksindust. Jan Kausi intervjuu.* Tiit Hennoste, Ülo Mattheus ja Kaarel Tarand kultuurielu, Hardo Pajula ja Indrek Neivelt majanduselu vaevadest.* Maurice Merleau-Ponty ja Walter Benjamin filosoofilisel lõikuslaual.* Kapten Neruda armastuse laeval, noorte naiste terav keel.* Mats Traadi tulevaimud tulemägedes.* Antoine Chalvini…
1 minut
LUULET: Palava päeva pildid
Neid päevi pole paljumil ei liigu ükskipilv ei tuulja juba hommikkion nõnda kuumei jaksa väreledagi
Hommiku varajanemitmehäälsussidrunmelissipuhmaska Hildegardkuulas sedatuhat aastat tagasi
Hommiku varajanemitmehäälsussidrunmelissipuhmaska Hildegardkuulas sedatuhat aastat tagasi
1 minut
Kanadas kasvab eesti filmipublik
15. – 22. X peeti Torontos eestlaste dokumentaalfilmide festival „EstDocs”.
Kuuenda „EstDocs’i” auhinnad
Žürii auhind: „Palusalu”, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Kristiina Davidjants.
Publiku lemmikud: „Palusalu”, „1939 – ma elasin Eesti Vabariigis”, produtsent Ivo Felt, režissöör Liina Triškina; „Eestlane Jaapanis – tõlkes kaduma läinud”, produtsent ja režissöör Artur…
Kuuenda „EstDocs’i” auhinnad
Žürii auhind: „Palusalu”, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Kristiina Davidjants.
Publiku lemmikud: „Palusalu”, „1939 – ma elasin Eesti Vabariigis”, produtsent Ivo Felt, režissöör Liina Triškina; „Eestlane Jaapanis – tõlkes kaduma läinud”, produtsent ja režissöör Artur…
5 minutit
Vaba vang ja vangis valvur
Metafüüsikat ja new age’i sünteesivatest sfääridest jõutakse filmi lõpus lootuseni.
Mängufilm „Stone” (USA 2010, 105 min), režissöör John Curran, stsenarist Angus McLachlan. Osades Robert De Niro, Edward Norton, Milla Jovovich, Frances Conroy jt.
Pensionieelikust vangla järelevaataja Jack peab otsustama, kas vang hüüdnimega Stone väärib ennetähtaegset vabastamist. Jack on kohusetundlik mees.…
Mängufilm „Stone” (USA 2010, 105 min), režissöör John Curran, stsenarist Angus McLachlan. Osades Robert De Niro, Edward Norton, Milla Jovovich, Frances Conroy jt.
Pensionieelikust vangla järelevaataja Jack peab otsustama, kas vang hüüdnimega Stone väärib ennetähtaegset vabastamist. Jack on kohusetundlik mees.…
5 minutit
Filmikingitus lugemisaastale
„Külm on …” interjööriks on masendav katlaolustik, eksterjööriks rusuvad tuhamäed ja koplilikud barakid.
Lühimängufilm „Külm on …” (25 min, Allfilm 2010), režissöör ja stsenarist Martti Helde, produtsent Ivo Felt, operaator Alvar Kõue, kunstnik Reet Brandt, tegevprodutsent Kristi Rimm, kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver, monteerija Jaak Ollino jr, helirežii Tarvo Schmeimann, muusika Argo…
Lühimängufilm „Külm on …” (25 min, Allfilm 2010), režissöör ja stsenarist Martti Helde, produtsent Ivo Felt, operaator Alvar Kõue, kunstnik Reet Brandt, tegevprodutsent Kristi Rimm, kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver, monteerija Jaak Ollino jr, helirežii Tarvo Schmeimann, muusika Argo…
3 minutit
Esimeste filmide päevad
Möödunud hõimupäevade ajal peeti kinos Artis esmakordselt soome-ugri filmipäevi, kus näidati omariikluseta hõimurahvaste mängufilme.
Varem poleks neid filmipäevi korraldada saanudki, sest omakeelsed mängufilmid olid olemas ainult saamidel ja neenetsitel. Kaks näidatud filmidest valmis tänavu: maride „Salika” ja hantide Kazõmi ületõusu aineline „Punane jää”.
Vanim näidatutest oli esimene neenetsikeelne mängufilm, soomlase Markku…
Varem poleks neid filmipäevi korraldada saanudki, sest omakeelsed mängufilmid olid olemas ainult saamidel ja neenetsitel. Kaks näidatud filmidest valmis tänavu: maride „Salika” ja hantide Kazõmi ületõusu aineline „Punane jää”.
Vanim näidatutest oli esimene neenetsikeelne mängufilm, soomlase Markku…
3 minutit
ÜKS MAJA : Fahle maja. Ülemiste monoliit
Algne hoone: sulfittselluloosivabrik, valminud 1926. Tellija Põhja Paberi- ja Aselluloosivabriku AS.
Arhitekt Erich Jacoby. Uus hoone: Fahle maja, valminud 2006. Tellija Koger Kinnisvara OÜ. Arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar, KOKO Arhitektid OÜ, konstruktor Ago Kuddu. Üldalade sisearhitektuurne lahendus: Liis Lindvere, Raili Paling, Liisi Murula; Fahle restorani sisekujundus Tiina Teng;…
Arhitekt Erich Jacoby. Uus hoone: Fahle maja, valminud 2006. Tellija Koger Kinnisvara OÜ. Arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar, KOKO Arhitektid OÜ, konstruktor Ago Kuddu. Üldalade sisearhitektuurne lahendus: Liis Lindvere, Raili Paling, Liisi Murula; Fahle restorani sisekujundus Tiina Teng;…
2 minutit
Planeering – jumalik töö või bürokraatlik dokument?
Linnaplaneerimine on töö, mille tulemuseks võib olla kogu linna muutumine: selle imago, majanduse, konkurentsivõime, paljude inimeste elustiili, harjumuste, seeläbi lausa saatuste muutumine. Ei ole võimalik saada suusahüppajaks, kui puudub hüppemägi, ei saa teha metsajooksu, kui puudub mets või park, ei saa nautida näitemängu, kui puudub teater jne. Ja loomulikult keskkonna…
9 minutit
Kaitsekorralduskava on koostamisel
Muinsuskaitseameti kommentaar2009. aastal valiti Eesti neljaks aastaks UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks. Eesti on jõudnud selle aasta suvel Brasiilias toimunud maailmapärandi komitee istungil öelda ka oma sõna UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatava ja sinna juba kuuluva kultuurining looduspärandi kohta. Maailmapärandi komiteesse kuulumine on ühele riigile ning selle riigi kultuuri- ja looduspärandi ekspertidele…
2 minutit
Piccinato aruandest Tallinna vanalinna kaitsekorralduskavani
Riigikogu menetluses on septembrist alates „Muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse” eelnõu, mis on läbinud juba ka esimese lugemise ning küllaltki laiapõhjalise arutelu riigikogu kultuurikomisjonis. Sellega seoses tahan lisaks meedias kajastunud selleteemalisele kriitikale peatuda ühel konkreetsel muinsuskaitse objektil. Jutt on meie mälestiste mälestisest – Tallinna vanalinnast, mille võtmine 1997. aasta 4. detsembril…
2 minutit
Endla silmapiiril terendab kaheksa uuslavastust
Pärnu Endla alanud 100. hooaja kontol on juba kaks esietendunud uuslavastust: oktoobrikuus jõudsid peaaegu korraga lavale draama „Põletus” (lavastaja Tiit Palu) ja komöödia „Külmale maale” (lavastaja Ingomar Vihmar). Silmapiiril on veel kaheksa uuslavastust. Järgmisena lihvitakse proovisaalis lavaküpseks lastelavastus „Timbulimbu ja talv”, mille loovad Kalju Kanguri tuntud lasteraamatu ainetel lavastaja Andres…
2 minutit
(:)sa päästsid eile õhtul maailma
Allakäik on inimkonna ainus lootus ja loomastumine hoopis maailmapäästmine.
Pärnu Endla „Külmale maale”, autorid Leea ja Klaus Klemola, tõlkija Maimu Berg, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater), kunstnik Maret Kukkur, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink,…
Pärnu Endla „Külmale maale”, autorid Leea ja Klaus Klemola, tõlkija Maimu Berg, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater), kunstnik Maret Kukkur, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink,…
4 minutit
Väljas ootab surm, elutahe silmis
Võru Linnateatri „Lõppmäng”, autor Samuel Beckett, lavastaja Tarmo Tagamets, kunstnik Anne Kabel, valguskujundaja Rene Liivamägi. Mängivad Janek Joost, Marianne Kütt, Mart Kampus ja Silvi Jansons. Esietendus 30. IX Võru Linnateatris.
Teatriajalugu väidab, et 1957. aastal kirjutatud „Lõppmäng” kajastab maailmalõpu ideed. Võru Linnateatri lavastusest ei paistnud see tõlgendus välja. Sfäär, kus…
Teatriajalugu väidab, et 1957. aastal kirjutatud „Lõppmäng” kajastab maailmalõpu ideed. Võru Linnateatri lavastusest ei paistnud see tõlgendus välja. Sfäär, kus…
3 minutit
Peerukotti pole vaja, Karlsson täidab kogu (m)aja
Lindgreni poliitilisest ebakorrektsusest, julgusest ja südamlikkusest tasub inspireeruda.
Viljandi Ugala „Karlsson katuselt”, autor Astrid Lindgren, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Mall Noormets. Mängivad Alo Kurvits, Haldi Välimäe, Richard Särk, Carita Vaikjärv, Janek Vadi, Klaudia Tiitsmaa, Aarne Soro, Kristian Põldma, Artur Linnus, Liisa-Maria Komissarov, Grete…
Viljandi Ugala „Karlsson katuselt”, autor Astrid Lindgren, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Mall Noormets. Mängivad Alo Kurvits, Haldi Välimäe, Richard Särk, Carita Vaikjärv, Janek Vadi, Klaudia Tiitsmaa, Aarne Soro, Kristian Põldma, Artur Linnus, Liisa-Maria Komissarov, Grete…
4 minutit
Meisterdetektiiv tegutseb jälle
Nukuteatri „Kalle Blomkvist ja Rasmus” pakub kuhjaga seiklusi ning mõnusat madistamist.
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Kalle Blomkvist ja Rasmus”, autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller, muusikaline kujundaja Kaire Vilgats, valguskujundajad Raoul Nagelman ja Rainer Fogel, lavavõitluse seadja Laura Nõlvak. Mängivad Martin…
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Kalle Blomkvist ja Rasmus”, autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller, muusikaline kujundaja Kaire Vilgats, valguskujundajad Raoul Nagelman ja Rainer Fogel, lavavõitluse seadja Laura Nõlvak. Mängivad Martin…
4 minutit
„Oriendi” fookuses Korea. Miks?
Festivalil „Orient” pole läbi aegade püütud publikule pakkuda mitte üksnes esteetilisi elamusi, vaid täita ka teatud missiooni – tutvustada tantsu ja muusika kaudu rahvaid, kelle kultuuri kas ei tunta piisavalt või kelle kohta on kujunenud eelarvamused. Nii näiteks oleme kahel viimasel festivalil senisest rohkem tähelepanu pööranud islamimaade muusikale, ja seda…
1 minut
Eesmärk ühendada kitarriõpetajad
Eesti Kitarriseltsi aastaseminar 27. – 29. X Otepääl.
„Kitarriõpetaja silm peab särama, et õpilase silm saaks särada,” ütles loengus „Mänguline kitarrimäng” Julia Kahro-Reinman, Saku muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli kitarriõpetaja, kitarriseltsi juhatuse liige ning selleaastase kitarriseltsi aastaseminari ja kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra” peakorraldaja.
„Kitarriõpetaja silm peab särama, et õpilase silm saaks särada,” ütles loengus „Mänguline kitarrimäng” Julia Kahro-Reinman, Saku muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli kitarriõpetaja, kitarriseltsi juhatuse liige ning selleaastase kitarriseltsi aastaseminari ja kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra” peakorraldaja.
3 minutit
Kolm heliplaati eesti koorimuusikaga
said selle elu endale kandakäid mööda piiri käid mööda randalaine ees liiv ja laine peal tähedkust sa kord tulid sinna kord lähed(Jaan Kaplinski, teksti on kasutanud Tarmo Lepik meeskooriteoses „Mere väravas”)
Eestis tegutseb praegu 1184 koori ja nii võiks arvata, et häid koorimuusikaplaate ilmub meil hulgakaupa. Üldiselt ju ilmubki – lisaks…
Eestis tegutseb praegu 1184 koori ja nii võiks arvata, et häid koorimuusikaplaate ilmub meil hulgakaupa. Üldiselt ju ilmubki – lisaks…
4 minutit
„Hingelindude” lend
Tallinna Filharmoonia kontserdisari „Viva oratorio! / Hingedepäev”: Rein Rannapi „Hingelinnud I ” (tekst Indrek Hirv, esiettekanne), solistid Bonzo
ja Kaisa Padur, ETV mudilaskoor, lastekoor ja vilistlased ning Tallinna Kammerorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel 2. XI Tallinna Jaani kirikus. On saanud heaks tavaks, et hingedepäeval (2. XI) korraldatakse ikka mõni kena ja…
ja Kaisa Padur, ETV mudilaskoor, lastekoor ja vilistlased ning Tallinna Kammerorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel 2. XI Tallinna Jaani kirikus. On saanud heaks tavaks, et hingedepäeval (2. XI) korraldatakse ikka mõni kena ja…
2 minutit
Muljeid suurejooneliselt klaveripeolt
VII rahvusvaheline pianistide festival „Klaver” 23. – 31. X Estonia kontserdisaalis.
Klaverit võib pidada viimaste sajandite muusikaloo nurgakiviks. See pill on tihedalt seotud koduse musitseerimise traditsiooni kujunemise ja muusikahariduse arendamisega. Klaver on pakkunud tõhusat abi heliloojatele komponeerimisel ning muusikateadlastele teoste analüüsimisel, tema saatel on loometeel edenenud nii lauljad kui paljude…
Klaverit võib pidada viimaste sajandite muusikaloo nurgakiviks. See pill on tihedalt seotud koduse musitseerimise traditsiooni kujunemise ja muusikahariduse arendamisega. Klaver on pakkunud tõhusat abi heliloojatele komponeerimisel ning muusikateadlastele teoste analüüsimisel, tema saatel on loometeel edenenud nii lauljad kui paljude…
5 minutit
Nii ajaratas ringi käib …
… ja teatrilavalgi toimub pidev „verevahetus”. 4. novembril tähistati Estonias Verdi „La traviata” etendusega kahe suurepärase laulja Urve Tautsi ja Anu Kaalu juubelisünnipäeva.
Väikese pöördumise publiku poole tegi RO Estonia konsultant Arne Mikk, kes temale omase delikaatsusega ei nimetanud sünnidaatumeid (mis meie ajakirjanduses haiglase täpsusega alati nime järel figureerivad!), vaid kõneles…
Väikese pöördumise publiku poole tegi RO Estonia konsultant Arne Mikk, kes temale omase delikaatsusega ei nimetanud sünnidaatumeid (mis meie ajakirjanduses haiglase täpsusega alati nime järel figureerivad!), vaid kõneles…
2 minutit
„Boheem”, põlvkondade ühendaja
Giacomo Puccini ooper „Boheem”: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, lavastaja Ran Artur Braun (Iisrael), lavakujundus R. A. Braun ja Riccardo Gallino (Itallia), kostüümikunstnik Elo Soode, valguskunstnik Neeme Jõe. Esitavad Rahvusooperi orkester, koor ja poistekoor ning solistid Heli Veskus ja Aile Asszonyi (Mimi), Helen Lokuta ja Janne Ševtšenko (Musetta), Gregory…
4 minutit
Tätvere reisib ümber maailma, kirjanikud rihivad maale
Seitsmendat korda toimus hingedeaja alguses kirjanike sügisene väljasõit maakondade raamatukogudesse, teel oli seitse ekipaaži, viis nelja-, kaks viieliikmelist. Sirp uurib järele, millised mõtted kripeldama jäid.
Kuidas kirjeldad oma tuurikogemust? Kuhu saaks kirjanike ja raamatukogude suhtlusprotsessi edasi arendada?
Mihkel Kaevats: On omamoodi kummastav, kui keegi istub ees ja teised kuulavad teda.…
Kuidas kirjeldad oma tuurikogemust? Kuhu saaks kirjanike ja raamatukogude suhtlusprotsessi edasi arendada?
Mihkel Kaevats: On omamoodi kummastav, kui keegi istub ees ja teised kuulavad teda.…
11 minutit
Kunstiteadus pöördes?
Nagu paljud teised humanitaarteadlased – viimati siinsamas Sirbi veergudel ajaloolased –, on ka eesti kunstiteadlased arutlenud üsna energiliselt oma eriala identiteedi üle. Ärgitajaks on olnud Eesti Kunstiteadlaste Ühing, mis koondab pisut üle saja kunstiajaloolase, kuraatori ja kriitiku. Meenutan, et kaks aastat tagasi püstitati küsimus lausa dramaatiliselt, korraldati aastakonverents teemal „Kuhu…
4 minutit
Tarbekunstist ja kunstitarbest
Umbes 40 aastat tagasi juhtusin lugema või kuulsin ühte tollal mulle väga kurjakuulutav tundunud lauset: „Tänapäeva tarbekunst läheneb oma olemuselt kujutavale kunstile”.
Nüüdseks ongi muutused toimunud, kuid kogu tarbekunst pole lähenemise käigus muutunud puhtalt kujutavaks kunstiks, vaid on lahknenud eri harudeks, millel on põhimõttelisi erinevusi. Kuigi räägin siin raamatuköitmisest, on…
Nüüdseks ongi muutused toimunud, kuid kogu tarbekunst pole lähenemise käigus muutunud puhtalt kujutavaks kunstiks, vaid on lahknenud eri harudeks, millel on põhimõttelisi erinevusi. Kuigi räägin siin raamatuköitmisest, on…
4 minutit
Ära olla ja olla alles
Paul Saare mälestusnäitus Tartu Kunstimajas kuni 14. XI. Kujundanud Jüri Kask, bukleti koostanud Mare Ruus.
Kui palju on Eesti kultuuriloos kunstnikke, kelle avastamine seisab ees? Mitte neid, kes muutuvate aegade muutuvate arusaamade malelaual edasi-tagasi liiguvad, kord vähem, kord rohkem esile tõustes, vaid neid, kellest ei teata õieti midagi?
1946. aastal sündinud…
Kui palju on Eesti kultuuriloos kunstnikke, kelle avastamine seisab ees? Mitte neid, kes muutuvate aegade muutuvate arusaamade malelaual edasi-tagasi liiguvad, kord vähem, kord rohkem esile tõustes, vaid neid, kellest ei teata õieti midagi?
1946. aastal sündinud…
4 minutit
Tähelepanekuid teadusloost rõhumise aastakümneil
Esimese (seitsmenda) riigikogu kultuurikomisjon oma teadusreformiga on akadeemiku sedavõrd närvi ajanud, et üks kord loetleb ta nimepidi komisjoni koosseisu tervikuna ja teine kord poolikult.
Erast Parmasto, Ühe seenevana elupäevad. Toimetanud Liis Vaher. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 360 lk.
Seeneaeg on sedapuhku läbi, ehkki seente levikuaega iseloomustades saadaksid trükitud seenemäärajad…
Erast Parmasto, Ühe seenevana elupäevad. Toimetanud Liis Vaher. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 360 lk.
Seeneaeg on sedapuhku läbi, ehkki seente levikuaega iseloomustades saadaksid trükitud seenemäärajad…
8 minutit
Ühe jänkimehe kohtumised katkupisikuga
Hellar Grabbi, Seitse retke isamaale. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 454 lk.
Kes võiks pagulasele ette heita igatsust isamaa järele ja võimaluse kasutamist kordki tagasi pääseda lapsepõlve- ja noorusmaale? Ka juhul, kui kojusõidupileti hind meenutab kangesti kolme veretilka, loodab sõitja ju ikkagi vanakuradiga mõne pehmema kokkuleppe teha…
Kes võiks pagulasele ette heita igatsust isamaa järele ja võimaluse kasutamist kordki tagasi pääseda lapsepõlve- ja noorusmaale? Ka juhul, kui kojusõidupileti hind meenutab kangesti kolme veretilka, loodab sõitja ju ikkagi vanakuradiga mõne pehmema kokkuleppe teha…
4 minutit
Lembitu biograafia
Mart Helme, Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas. Kunst, 2010. 199 lk.
Viimasel ajal on Eestis väga populaarne biograafiate ja elulugude lugemine. Nüüd on meil lõpuks ilmunud raamat ka kõige kuulsamast muinaseestlasest Lembitust. Katse kirjutada Lembitu biograafia on igal juhul tervitatav, kuid ka äärmiselt problemaatiline. Seda peamiselt seetõttu, et informatsioon, mida me…
Viimasel ajal on Eestis väga populaarne biograafiate ja elulugude lugemine. Nüüd on meil lõpuks ilmunud raamat ka kõige kuulsamast muinaseestlasest Lembitust. Katse kirjutada Lembitu biograafia on igal juhul tervitatav, kuid ka äärmiselt problemaatiline. Seda peamiselt seetõttu, et informatsioon, mida me…
5 minutit
Nõukogude tsensuuri jalajälgi avastamas
Telliskivi mõõtu dokumendikogumik „Vägikaikavedu ehk Vaim ja Võim 1940–1990” on maitsekalt kujundatud soliidne väljaanne. Kirjastuse Eesti Raamat kauaaegne toimetaja Endel Priidel on ühtede kaante vahele paigutanud enamasti tsensuuri ja kirjastustegevust puudutavaid arhiiviallikaid, ajaleheartikleid, seadusandlikke akte, näiteid ilukirjandusest ja väljavõtteid raamatutest. See materjal on esitatud faksiimile. Ümbertrükituna on kogumikus autori enda päevik…
4 minutit
Tulutu vaidlus
Valimiste eel kirglikult üles võetud astmelise tulumaksu küsimus on pigem ühiskonna väärtushoiakutest (solidaarne humanism) kõnelev marker kui radikaalne eattherich loogika või sotsiaalprobleemide lahendamismeede. Elame paraku inimeste keskel, kellele on nauding oma 15 000-kroonine kuupalk viimase kroonini individualistlikult käiku lasta, kuigi kümned tuhanded töötud peavad läbi ajama 1000 krooniga, olgugi et…
1 minut
Kapitalimaksude osatähtsuselt oleme ELis viimased
SDE esimees Sven Mikser, mida soovite astmelise tulumaksu abil eeskätt saavutada, eelarvetulu, solidaarsust?
Progressiivne tulumaksusüsteem lähtub soovist, et meie maksusüsteem oleks õiglasem, ühiskonda tasakaalustav ning toimiks majanduses automaatse stabilisaatorina. Riigi tulude suurendamise seisukohalt on tulumaksu progressiivsus väheoluline. Riigi tulusid saab suurendada eelkõike kapitalimaksude sisseviimise ja suurendamise teel, mille osatähtsuse osas…
Progressiivne tulumaksusüsteem lähtub soovist, et meie maksusüsteem oleks õiglasem, ühiskonda tasakaalustav ning toimiks majanduses automaatse stabilisaatorina. Riigi tulude suurendamise seisukohalt on tulumaksu progressiivsus väheoluline. Riigi tulusid saab suurendada eelkõike kapitalimaksude sisseviimise ja suurendamise teel, mille osatähtsuse osas…
2 minutit
Tulumaksust emotsioonideta
Tulumaksuga köetakse Eestis jälle üles emotsioone ja ilma teevad loosungid, mitte faktid. Milline on tegelik praktika ja kogemus inimeste tulude maksustamisel maailmas? Missugustes riikides üht või teist maksusüsteemi kasutatakse ja mis neid riike iseloomustab? Kas maksukorralduse, demokraatia, kultuuri, maailmavaate ja konkurentsivõime vahel on mingi seos ja kui on, siis kui määrav…
5 minutit
Haridusmõtteid
Teatavasti on haridus ikka olnud seisuslik, vähemuste privileeg ja alles valgustussajandil sai sellest tasapisi üldisem hüve. Ka Eestis demokratiseerus haridus alates ärkamisajast. Meie kirjandus on tulvil maapoisse, kes, lagunenud pastlad jalas, hariduse poole pürgisid. Vana aja eesti haritlane oli enamasti ka missioonitundega persoon. Tundub, et isegi eelmise riigikorra ajal, hoolimata…
2 minutit
His Master’s Voice
Ma olen segaduses. Aina valjenevaid hääli mu ümber on mitu, aga selgust veel ei ole, mis siis ikkagi on see teemade teema, millest on sünnis kuni valimisteni rääkida, millisel teemal sõna võttes saaksin end näidata vastutustundliku kodanikuna.
3 minutit
Kaasaegses kunstis valitseb turvalisus
Marco Scotini ja Andris Brinkmanisega vestleb Eero Epner.
FOTO: Maiu Kurvits
Marco Scotini on Milano Nuova Accademia di Belle Art’i visuaalkunstide ja kuraatoriõppe osakonna juhataja ning kaasaegse kunsti ajaloo ja kuraatoriõppe professor. Ta on ajakirja No Order – Art in a Postfordist Society asutaja ja peatoimetaja, Gianni Colombo arhiivi direktor ja Isola…
FOTO: Maiu Kurvits
Marco Scotini on Milano Nuova Accademia di Belle Art’i visuaalkunstide ja kuraatoriõppe osakonna juhataja ning kaasaegse kunsti ajaloo ja kuraatoriõppe professor. Ta on ajakirja No Order – Art in a Postfordist Society asutaja ja peatoimetaja, Gianni Colombo arhiivi direktor ja Isola…
6 minutit
