2010-17 (3297)
Reedel Sirbis nr 18
* Teine maailmasõda ja temast kirjutatu katkematu vool – arvavad jaarvustavad Olaf Mertelsmann, Vahur Made, Aro Velmet, Andres Kasekamp, David Vseviov ja Mati Hint;
* Kaarel Tarand poliitiku religioossusest, Valle-Sten Maiste konservatiivsuse kandjaist;
* Anu Kõlar ja kogu tõde Cyrillus Kreegist. Mida räägiti muusikanõukogus ja milline on eesti interpreedi saatus?
* leedulased juhivad…
* Kaarel Tarand poliitiku religioossusest, Valle-Sten Maiste konservatiivsuse kandjaist;
* Anu Kõlar ja kogu tõde Cyrillus Kreegist. Mida räägiti muusikanõukogus ja milline on eesti interpreedi saatus?
* leedulased juhivad…
1 minut
Kevadine ELM väljas
Eesti Instituudi ingliskeelse kirjandusajakirja “Estonian Literary Magazine” (ELM) 30. number ilmus kevadise Londoni raamatulaada alguseks.
1 minut
Jaan Toomiku film „Oleg“ võistleb Oberhausenis
Jaan Toomiku lühifilmi „Oleg“ näidatakse maineka Oberhauseni lühifilmide festivali rahvusvahelises võistlusprogrammis.
1 minut
Tallinn Music Weeki Skype’i auhinna võitis Iiris!
Tallinn Music Weeki peatoetaja Skype’i poolt teist aastat välja pandud auhinna võitjaks valiti noor laulja-laulukirjutaja IIRIS. Auhinna väärtuseks on 50 000 krooni ning selle eesmärgiks on aidata võitjal oma karjääri rahvusvahelisel tasemel arendada.
3 minutit
Noored muusikud kogunevad Viljandisse võistumängimisele
Reedel, 7. mail kogunevad kümned muusika- ja huvikoolides aga ka eraõpetajate käe all pillimängu õppivad lapsed ja noored Viljandi Pärimusmuusika Aita teisele üle-eestilisele võistumängimisele.
1 minut
Aastaajad kevadpealinnas
Juba õige pea on Eestimaa kevadpealinnas Türil kolm kaunist kevadpäevapühendatud loodusele ja muusikale. Algamas on järjekordne Türi Kevadfestival, mis rõõmustab muusika- ja loodusesõpru juba neljandatkordaja toimub 7.-9. mail. Festivali patroon Fred Jüssi avab festivali 7. mai õhtul kell 18 Türi Kultuurimajas. Samas on võimalik imetleda Looduse Aasta Foto võistlustöid, mis…
1 minut
Prima Vista on Ellujäämise kunsti elav tõestus
6.- 8. maini täidab kirjandusfestival Prima Vista oma üritustega kevadiselt kauni Tartu. Kuid tänavuse festivali peateema „Ellujäämise kunst“ pole kaugeltki nii lilleline, kätkedes endas mitmeid tõlgendamisvõimalusi.
1 minut
Liina Olmaru asub tööle Vanemuises
Näitleja Liina Olmaru ja Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene allkirjastasid eile töölepingu, mille alusel on Liina Olmaru alates 1. augustist Vanemuise teatri draamatrupi koosseisuline näitleja.
1 minut
Kultuuriministeerium toetab Setu, Võru ja Mulgi kultuuriruume 4,7 miljoni krooniga
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas Lõuna-Eesti eri piirkondadele suunatud toetusprogrammide tulemused, kust sai toetust 130 erinevat projekti.
1 minut
ERGO tantsupreemia 2010 pälvisid Eve Andre ja Sergei Upkin
Rahvusvaheliselt tantsupäeval, 29. aprillil andis Eesti Rahvusballeti peatoetaja ERGO rahvusballeti tantsijatele üle aasta tantsupreemiad. ERGO naistantsija preemia 2010 pälvis esisolist Eve Andre muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel ning tehniliselt täpselt esitatud rollide eest – Constance (Nixoni „Kolm musketäri“), Sülfiid (Bournonville’i „Metshaldjas“), Swanilda (Delibes’i „Coppélia“) ning solistirolli eest Uwe Scholzi balletis „Teine…
1 minut
Inimese nimi
„Kui ilma sünnib inime, siis on ta ull ja unine.” Umbes nii kõlab üks rahvavärss. Ehkki inimene tõstab sündides kõva kisa ja pole teada, kas ta kisab võidurõõmust või ahastusest. Selle kisa tähenduse saab kindlaks teha alles tagantjärele tarkusega. Et, näe, teades ette, millistesse jubedustesse elu ta paiskab, röökis ta…
7 minutit
Kutsar koputab kino uksele
3. V esilinastub kinos Sõprus Elo Seliranna mängufilm „Kutsar koputab kolm korda”.Esimese kodumaise filmina esilinastub taasavatud kinos Sõprus Elo Seliranna mängufilm „Kutsar koputab kolm korda”. Ekspressiivse pildikeele ning väljapeetud atmosfääriga lugu räägib üksikemast viiuldaja Marjust (Marika Vaarik), kelle ellu kuulub kaks väikest last, nende dirigendist isa (Erik Ruus) ja hulk…
4 minutit
Suur annus tõtt kümne päevaga
São Paulos ja Rio de Janeiros paralleelselt peetav filmipidu „See kõik on tõsi” on 15 aasta jooksul kasvanud Ladina-Ameerika suurimaks ja tähtsaimaks dokumentaalfilmide festivaliks.
Eesti lugejale annab ürituse tasemest ehk kinnitust tõik, et meie filmid pole siia veel pääsenud, kuigi proovitud on küll. Festivali pealkiri on muidugi irooniline ja korraldajate…
Eesti lugejale annab ürituse tasemest ehk kinnitust tõik, et meie filmid pole siia veel pääsenud, kuigi proovitud on küll. Festivali pealkiri on muidugi irooniline ja korraldajate…
7 minutit
Filmimaailm
Viikingid tulevad! Tõsielulistel sündmustel baseeruva kultusfilmitriloogiaga „Pusher” („Narkodiiler”, 2004–2007) tuntuks saanud taanlase Nicolas Winding Refni mullune kõmulavastus „Bronson” linastus mäletatavasti ka PÖFF il. Huviväärse ekraaniloo antikangelaseks oli kurikuulus briti-uelsi kriminaal Michael Peterson ehk Mickey, endine rusikavõitleja ja pisivaras, kes kupatati 1974. aastal relvastatud postkontoriröövi eest Rootsi kardinate taha ning kellest…
2 minutit
Pilguheit kahte maailma
Mängufilm „Hargneva armastuse maja” („Haarautuvan rakkauden talo”, Soome 2010, 102 min), režissöör Mika Kaurismäki, operaator Rauno Ronkainen. Osades Elina Knihtilä, Hannu-Pekka Björkman, Antti Reini, Anna Easteden, Kati Outinen, Kari Väänänen, Irina Björklund. Linastub kinos Artis.
Soome filmi viimaste aegade kuulsaim nimi Kaurismäki koosneb kahest poolest. Üks vendadest filmitegijatest on Aki, kes…
Soome filmi viimaste aegade kuulsaim nimi Kaurismäki koosneb kahest poolest. Üks vendadest filmitegijatest on Aki, kes…
2 minutit
Head (Linnu)teed!
CD Linnu Tee. Hard to grow up. © 2010 Patte/Kliimask | hyper.records
Ei saa öelda, et meil Eestis oleks viimasel kümnendil ilmunud vähegi arvestatavalt progerock’i plaate – need mõned üksikud võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Samuti meie vähesed proge-rock’i bändid. Niisuguses kontekstis on Linnu Tee verivärske CD „Hard to…
Ei saa öelda, et meil Eestis oleks viimasel kümnendil ilmunud vähegi arvestatavalt progerock’i plaate – need mõned üksikud võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Samuti meie vähesed proge-rock’i bändid. Niisuguses kontekstis on Linnu Tee verivärske CD „Hard to…
2 minutit
Kuldaeg barokses Kadriorus
„Kuldaeg”: Tallinna Kammerorkester, solistid Uku Joller (bass), Iren Lill (klavessiin) ning viiuldajad Harry Traksmann, Olga Voronova ja Yana Mägila 24. IV Kadrioru lossis.
„Kuldaeg” pealkirjana nagu vihjaks barokkmuusikale ja seda sisaldas kava tõepoolest, alates Buxtehudest kuni selle „päris“ Bachini ning peaaegu nagu lisapalana esitatud koraaliprelüüdini Max Regeri seades keelpillidele. Kas baroki…
„Kuldaeg” pealkirjana nagu vihjaks barokkmuusikale ja seda sisaldas kava tõepoolest, alates Buxtehudest kuni selle „päris“ Bachini ning peaaegu nagu lisapalana esitatud koraaliprelüüdini Max Regeri seades keelpillidele. Kas baroki…
2 minutit
Võimas kogupauk
Soome Raadio Sümfooniaorkester, solist Nikolai Luganski (klaver, Venemaa), dirigent Sakari Oramo (Soome) 23. IV Estonia kontserdisaalis.
Sergei Rahmaninov alustas oma IV klaverikontserdi (g-moll op. 40) kirjutamist 1914. aastal, lubades selle peatset valmimist. Läks aga vastupidi: aktiivse kontserttegevuse tõttu maailmalavadel loobus Rahmaninov 12 aastaks heliloomingust. Klaverikontserdi kirjutama sai helilooja asuda alles…
Sergei Rahmaninov alustas oma IV klaverikontserdi (g-moll op. 40) kirjutamist 1914. aastal, lubades selle peatset valmimist. Läks aga vastupidi: aktiivse kontserttegevuse tõttu maailmalavadel loobus Rahmaninov 12 aastaks heliloomingust. Klaverikontserdi kirjutama sai helilooja asuda alles…
3 minutit
Kevad toob teisegi viiuldajate konkursi
2. – 8. V toimuv II Pärnu viiuldajate konkurss on järg kaks aastat tagasi peetud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja David Oistrahhi 100. sünniaastapäevale pühendatud konkursile, millel osalesid eesti noored kuni 30aastased viiuldajad. Kolmevooruline võistlus toimub Pärnu raekojas ja Pärnu kontserdimaja suures saalis, hindajaks žürii koosseisus Evi Arujärv, Timo Steiner,…
1 minut
Sotsiaalne kunst kui kodanikuõigus ja -kohustus
Vt Sirami artikkel „Kunst, mis räägib inimestest, kuid mitte inimestega” (Eesti Ekspress 11. IV).
Kuigi nimetatud artikkel on suhtlusvõrgustikes palju kõneainet pakkunud, pidasin siiski vajalikuks ka avalikult vastata. Kuna Sirami teksti illustreeriti Tanja Muravskaja teosega „Monumendid”, mis on väljas Kumu V korruse näitusel „Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel”, siis…
Kuigi nimetatud artikkel on suhtlusvõrgustikes palju kõneainet pakkunud, pidasin siiski vajalikuks ka avalikult vastata. Kuna Sirami teksti illustreeriti Tanja Muravskaja teosega „Monumendid”, mis on väljas Kumu V korruse näitusel „Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel”, siis…
4 minutit
Järgmine Grammy?
Mõni nädal tagasi ilmus plaat, mille puhul oleks suur pettumus, kui sellele ei saa osaks Grammy või vähemalt selle nominatsioon, Diapason d’or või Grammophone’i auhind. Mitte et see oleks asja juures kõige tähtsam, aga tänapäeva maailmas on mõtted ja teod kord juba hindamisrattale tõmmatud, ja selle plaadi jätmine suure tunnustuseta…
3 minutit
Afterwar ehk Täna kolm aastat tagasi
Kristina Normani näitusest „Me ei ole universumis üksi” kirjutades on raske valida, millest alustada. Asi ei ole näituses endas, sest tööd on seintel, selgitused juures, muudkui vaata, mõtle ja kirjuta. Asi on selles, mida sellel teemal juba öeldud on, ja kujunenud hoiakutes. Siin on suur segadus. Paradoksaalsel kombel tekitavad suuri…
5 minutit
Väikese Eesti iga talent tuleb üles leida
V Eesti noorte keelpillimängijate konkurssfestival toimus Tartus H. Elleri nimelise muusikakooli ruumides. On tohutu rõõm, et Elleri kooli juhtkond on majanduskriisist hoolimata loonud oma vastrenoveeritud koolimajas tõeliselt inspireeriva õhkkonna ja euroopalikud tingimused muusika õppimiseks ja õpetamiseks. Osalenute arv rõõmustas: Tartus esines üle 75 keskastme või sinna pürgiva keelpillimängija kokku kümnest…
3 minutit
Puust ja punaseks II ehk Kuus aastat hiljem
Mis seal salata, on päris uhke tunne, kui saad viidata iseenda varem avaldatud artiklile. Puhas edevus, mis muud. Aprillis 2004 avaldas Postimees artikli pealkirjaga „Puust ja punaseks”, milles tõdesin kurbusega, et teatrivaldkonnas olulisi mõisteid „näidend”, „lavastus” ja „etendus”, eriti kaht viimast, kasutatakse valesti ning aetakse pidevalt sassi nagu vendi Johansone.…
2 minutit
Muusikamaailm
Eesti muusikuid maailmalavadelt
Tippsündmus: täna ja homme Erkki-Sven Tüüri VIII sümfoonia maailma esiettekanne Glasgows ja Edinburghis: Šoti Kammerorkester, dirigent Olari Elts. 1. IV juhatas Kristjan Järvi Atlanta SOd: Stravinski, Bach (sol Simone Dinnerstein); 6. ja 9. IV reis Londoni SOga Abu Dhabisse ja Mumbaisse: Bernstein, Gershwin (Wayne Marshall), Stravinski „Tulilind”, Rahmaninovi…
Tippsündmus: täna ja homme Erkki-Sven Tüüri VIII sümfoonia maailma esiettekanne Glasgows ja Edinburghis: Šoti Kammerorkester, dirigent Olari Elts. 1. IV juhatas Kristjan Järvi Atlanta SOd: Stravinski, Bach (sol Simone Dinnerstein); 6. ja 9. IV reis Londoni SOga Abu Dhabisse ja Mumbaisse: Bernstein, Gershwin (Wayne Marshall), Stravinski „Tulilind”, Rahmaninovi…
4 minutit
Publikumõnitus aastal 2010
Urmas Vadi uus näidend tuletab meelde Peter Handke „Publikumõnitust”.Urmas Vadi oli esietenduse eel antud intervjuudes salapärane. Ei tahtnud ta rääkida, mis Peeter Volkonski ja Laura Petersoniga viimase suudluse ajal toimub. Udutas siilist ja sellest, kui oivalised näitlejad on Volkonski ja Peterson. Õigesti tegi, et jäi salapäraseks, sest lavastuses on vähemalt…
4 minutit
Taas võidutsesid noored
Juba XI korda peeti eesti rahvamuusikatöötluste festival, mis viimastel aastatel on leidnud kindla kodu Põlvamaal Mooste mõisas. Festivali „Moisekatsi elohelü” (Moisekatsi on Mooste vana nimetus ja elohelü tähendab eluheli) peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts eesotsas Ülle Podekrati ja Mooste vallavalitsus eesotsas vallavanema Ülo Needoga. Kahepäevase suurejoonelise ettevõtmise finaaliks oli võistluskontsert, mis…
2 minutit
Õilmitsevate inimkaktuste tasandikubluus
Priit Pedajase lavastatud „Augustikuu” seob hargnema läinud peresuhted tragikoomilise niidiga.
Öö selles iidses majas on neetud, must, suur ja nimetu.
Oklahomas Tulsa kandis keset hiigeltasandikku seisab vana maja. Asukateks vana abielupaar: joodikust mees ja tabletisõltlasest naine. Ei teagi, kas mees joob, sest naine sööb tablette, või võtab viimane oma rohtusid…
Öö selles iidses majas on neetud, must, suur ja nimetu.
Oklahomas Tulsa kandis keset hiigeltasandikku seisab vana maja. Asukateks vana abielupaar: joodikust mees ja tabletisõltlasest naine. Ei teagi, kas mees joob, sest naine sööb tablette, või võtab viimane oma rohtusid…
5 minutit
Kuues „Diverse. Universe”
„Diverse. Universe” on laiema publiku jaoks legendaarselt ebapopulaarne ala ning tavapubliku arusaamine sellest on varjutatud paljude negatiivsete klišeede poolt. Samuti on tegemist alaga, mille üldises tasemes kahtlevad tihti isegi need kunstnikud, kes on selles žanris aastaid aktiivselt töötanud. Performance’i-festivalide publikust moodustavad sageli rõhuva enamiku neil esinevad kunstnikud ning korraldusega seotud…
3 minutit
Hiilgav keskööpäike
Tallinna Linnateatri uuslavastus „Keskööpäike” heidab valgust salapärasele kirjamehele Arthur Valdesele.
Nojah, ükskord pidi see ju juhtuma. Liig pikk ja liig sügav on olnud vaikus ümber Arthur Valdese, selle salapärase kirjamehe, kellest veel kahetsusväärselt vähe teame. Nüüd siis lõpuks sai kustutatud üks väikegi valge laik valdesiaanas, tema lõpetamata jäänud teatrieksperiment; ning…
Nojah, ükskord pidi see ju juhtuma. Liig pikk ja liig sügav on olnud vaikus ümber Arthur Valdese, selle salapärase kirjamehe, kellest veel kahetsusväärselt vähe teame. Nüüd siis lõpuks sai kustutatud üks väikegi valge laik valdesiaanas, tema lõpetamata jäänud teatrieksperiment; ning…
3 minutit
Millist festivali me tahame?
Eelmisel nädalal anti avalikkusele teada, millised lavastused festivalil „Draama 2010” üles astuvad. Seekord otsustati nii, et valiku teeb kuraator, Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk. Tänavuse festivaliprogrammi valikus on napp kaheksa lavastust, masuaeg ju. Välja on jäänud näiteks VAT-teater, Vene teater, nukuteater, Kuressaare teater jne, samas on teater NO 99…
2 minutit
Maandumisvõimetu lendur
Donald Tomberg lendab, nii et lust vaadata, aga ta ei oska või ei taha maanduda.
Donald Tomberg, Kazimir, Vladimir ja teised. Toimetanud Mart Kalvet. Kunstnik Andres Varustin. Kirjastuskeskus, 2010. 124 lk.
Lennuvõimetust linnust on mul alati mõnevõrra kahju. Linnu suurim eelis on lendamine. Murtud tiivaga lind ajab suisa nutma. Tervete…
Donald Tomberg, Kazimir, Vladimir ja teised. Toimetanud Mart Kalvet. Kunstnik Andres Varustin. Kirjastuskeskus, 2010. 124 lk.
Lennuvõimetust linnust on mul alati mõnevõrra kahju. Linnu suurim eelis on lendamine. Murtud tiivaga lind ajab suisa nutma. Tervete…
2 minutit
Ülenev ja leppiv luule
Martin Vabati debüütkogu obskuurne vabavärsiline punkluule on autori uues raamatus „Naerutaltsutaja” asendunud mõõdetuma mõtteluulega.
Martin Vabati teine luulekogu algab mässu ja vastandumisega. Kolmest tsüklist koosneva luulekogu esimeses osas mässatakse kõikvõimalike ühiskondlike kitsenduste vastu, mis piiravad indiviidi vabadust. Asutuste vastu: „Meie ajastu Nokia / on ametlikud asjad / mida pead ajama…
Martin Vabati teine luulekogu algab mässu ja vastandumisega. Kolmest tsüklist koosneva luulekogu esimeses osas mässatakse kõikvõimalike ühiskondlike kitsenduste vastu, mis piiravad indiviidi vabadust. Asutuste vastu: „Meie ajastu Nokia / on ametlikud asjad / mida pead ajama…
5 minutit
Intellektuaalne mässaja
Hasso Krull on tänases eesti kultuuriruumis üks nendest, kes püüab lepitada intellektualismi ja spiritualismi.
1
Modernism on olnud Euroopa viimaseid suuri kultuurilisi teelahkmeid. „Suurlinn on modernismi sünnitaja,” ütleb Hasso Krull oma värskes raamatus „Paljusus ja ainulisus”. Tööstusrevolutsioon ja (suur)linnastumine on kokkuvõttes toonud paradigmamuutuse mitte ainult ühiskonna tootmis-tehnilisse ajalukku, vaid ka selle…
1
Modernism on olnud Euroopa viimaseid suuri kultuurilisi teelahkmeid. „Suurlinn on modernismi sünnitaja,” ütleb Hasso Krull oma värskes raamatus „Paljusus ja ainulisus”. Tööstusrevolutsioon ja (suur)linnastumine on kokkuvõttes toonud paradigmamuutuse mitte ainult ühiskonna tootmis-tehnilisse ajalukku, vaid ka selle…
6 minutit
Mõeldud lingvistidele, aga sobib ka semiootikutele
Üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpik „Sõna ja tähendus” on autori kauaaegse uurimis- ja õpetamistöö kvintessents, mis väärib sügavat lugupidamist ja ohtralt kiidusõnu. Vilunud kokana keeleteaduse köögis on autor valmis keetnud supi, mis passib hästi teadmisnäljasele tudengile, aga millest, ma usun, ei ütle ära ka kogemustega keeleteadlanegurmaan.
4 minutit
Kõik grammatikad lekivad
Möödunud aasta lõpus jõudis eestikeelse lugejani esimene mahukam Ameerika keeleteadlase teadustöö, Edward Sapiri „Keel: sissejuhatus kõne uurimisse” („Language: An Introduction to the Study of Speech”, 1921). Lühemaid kirjatöid Põhja-Ameerika lingvistidelt (näiteks Benjamin Lee Whorf) on siin ja seal varemgi ilmunud, terviklikke monograafiaid seni mitte. Raamatu on tõlkinud ettevõtja Pärle Sepping-Raud…
5 minutit
Kliitoriorgasm kuulutab kommunismi taastulekut
Tiit Kärneri ühiskonnateemalistes kirjutistes on palju mõtlema sundivaid küsimusepüstitusi. Need on võrreldamatult põhjalikumad ja väljendavad selgemaid ja kindlamaid väärtusi kui populismi altarile ohverdavate ja dialoogivõimetut kraaklemist armastavate parempoliitikute seisukohavõtud. Kärneri mureks on tugev pere, mis on üks olulisemaid teemasid üldse. Soostuda tuleb Kärneriga selleski, et vabadusegi tingimustes tuleb eestluse püsimise…
4 minutit
Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest
Kes arvab, et selle pealkirja all esitavad liberalismi ideoloogid ja poliitikud oma nägemuse „uutest soorollidest” või et tegu on soolise võrdõiguslikkuse voliniku järjekordse üllitisega, peab pettuma. Pealkiri on laenatud B. Balabolkini väitekirjalt, mis on meieni jõudnud Mitrofan Poluportjantsevi kirjutatud retsensiooni kaudu (vt Leonid Stolovitš, Naer totalitaarse filosoofia vastu. – Akadeemia…
9 minutit
Amüsantne poliitpropaganda
Uus aeg on toonud uue stiili poliitikategemises. Pole parata, tuleb möönda, et kurjustamine sisutühja, ent kalli ja sädeleva poliitilise propaganda pärast ei muuda midagi. Juba hulk aega enne Eesti iseseisvuse taastamist oli Ameerikas, Suurbritannias ja osas MandriEuroopaski inimesed sisulisest poliitikas osalemisest võõrutatud. Valimas sai käia küll, aga valimine kui selline…
3 minutit
Lohutusauhind
Kõik sai alguse sellest, et „meil merevood on vabad”. Veel õige hiljuti oli voogude vabadus nii suur, et vete kohal ja merepõhjas lehvis ühtviisi ainult täielik õiguslik vaakum. Kuni vaakumi täitumiseni seadusega ei saanud vees midagi püsivamat ette võtta. See olukord ei meeldinud avamere tuuleparkide arendamissooviga ettevõtjatele ega ka Tallinna…
2 minutit
Kommunikatsioon ei ole vaid sõnum
Alfredo Jaariga vestlevad Maria-Kristiina Soomre ja Reet Varblane
14. aprillil näidati Kumu auditooriumis ühe huvitavama nüüdiskunstniku Alfredo Jaari (1956) filmi „Pasolini tuhk”. See film on hommage erakordsele mõtlejale, intellektuaalile, filmirežissöörile, luuletajale ja kirjanikule Pier Paolo Pasolinile, kes mõrvati 1975. aastal. Pasolini osales ühiskonna poliitika- ja kultuuridebattides vaba mõtleja, kartmatu ning…
14. aprillil näidati Kumu auditooriumis ühe huvitavama nüüdiskunstniku Alfredo Jaari (1956) filmi „Pasolini tuhk”. See film on hommage erakordsele mõtlejale, intellektuaalile, filmirežissöörile, luuletajale ja kirjanikule Pier Paolo Pasolinile, kes mõrvati 1975. aastal. Pasolini osales ühiskonna poliitika- ja kultuuridebattides vaba mõtleja, kartmatu ning…
7 minutit
