Korraline Sirp, seekord koos Vasaraga
Värske Sirbi vahel seekord ka Muinsuskaitse Ümarlaua väljaanne Vasar (hakkabilmuma 4 korda aastas).
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV…
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV…
1 minut
Täna algas Tallinna Kirjandusfestival!
13.-17. maini toimub esmakordselt Tallinna Kirjandusfestival. Jõud on üheks suureks tööks ühendanud varem Tallinnas pesitsenud väiksemad festivalid. Sündmused leiavat suures jaos aset Harju tänavale kirjanike maja vastu püstitatud kirjandustelgis. Kokku toimub nelikümmend erinevat lugemist, vestlusringi, lastehommikut, kontserti, ekskursiooni. Üles astub ligi seitsekümmend kirjanikku Eestist, aga ka Soomest, Itaaliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Venemaalt, Ungarist, Islandilt…
1 minut
Franz Kafka „Päevikute“ esitlus Linnateatris
Kirjastus Verb ja Linnateater kutsuvad raamatuesitlusele: Franz Kafka „Päevikud 1910–1923“, tõlkinud Mati Sirkel 15. mail kell 17.30 Linnateatri teatrisõprade klubis Sissepääs prii, väljapääs priitahtlik
1 minut
Sirbi vahel hakkab ilmuma Vasar
Reedel, 15. mail ilmub kultuurileht Sirbi vahel muinsuskaitselehe Vasar esimene number.
Ajakirjanduses on muinsuskaitse temaatikat kajastatud kinnisvarakeskselt ja kõmumaiguliselt: mälestis põles, kirikuvara rikuti jne. Ka ühiskonna ootused muinsuskaitse suhtes on vastuolulised. Ühest küljest liigub kogu maailm üha enam alalhoidliku ja pärandit hindava elulaadi poole, teisalt on muinsuskaitse eesmärgid ja tööpõhimõtted jäänud avalikkusele paljuski arusaamatuks.
Ajakirjanduses on muinsuskaitse temaatikat kajastatud kinnisvarakeskselt ja kõmumaiguliselt: mälestis põles, kirikuvara rikuti jne. Ka ühiskonna ootused muinsuskaitse suhtes on vastuolulised. Ühest küljest liigub kogu maailm üha enam alalhoidliku ja pärandit hindava elulaadi poole, teisalt on muinsuskaitse eesmärgid ja tööpõhimõtted jäänud avalikkusele paljuski arusaamatuks.
1 minut
Joonistamismaraton 20. kuni 23. mail 2009
Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaali projekti MANU PROPRIA raames viiakse läbi mitmeid erinevaid teema- ja kuraatoriprojekte Tallinnas (Eesti Kunstiakadeemias, Tartu mnt 1 ja Kanuti Gildi SAALis) ja selle lähiümbruses. Samasse sündmuste seeriasse kuuluv Joonistamismaraton on noortele kunstnikele suunatud üritus ning täiendab triennaali loodetavasti oma värskel ja vahetul moel.
2 minutit
Sõru Jazz 2009 ootab üle 1000 külastaja
Teistkordselt toimuv Sõru Jazz 2009 peetakse 20.-21. juunini Sõru sadamas Hiiumaal. Kahel päeval toimuvale festivalile ootavad korraldajad üle 1000 külastaja. Sõru Jazz 2009 piletid on müügil nii Piletilevi kui ka Piletimaailma müügikohtades, samuti internetis.
1 minut
MEERI SÄRE (14.juuli 1929 Tartus- 4.mai 2009 Tallinnas)
Eesti teatrikunsti on tabanud kurb kaotus – meie hulgast on lahkunud teatrikunstnik ning kauaaegne Vanemuise teatri peakunstnik Meeri Säre, kes tänavu juulis oleks saanud 80-aastaseks.
Meeri Säre õppis 1945-1948 Tartu Muusikakoolis, lõpetas 1948 Tartu 2. Keskkooli ning
1954. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Voldemar Haas). Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas …
Meeri Säre õppis 1945-1948 Tartu Muusikakoolis, lõpetas 1948 Tartu 2. Keskkooli ning
1954. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Voldemar Haas). Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas …
2 minutit
Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas
Ilse Lehiste on rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, kelle uurimisteema on foneetika ja fonoloogia. Hamburgi ülikoolis on ta saanud filoloogiadoktori kraadi ja Michigani ülikoolis kaitsnud doktoriväitekirja lingvistika ja eksperimentaalfoneetika alal, Essexi, Lundi, Ohio ja Tartu ülikooli audoktor.
Kuidas hindate Wiedemanni keeleauhinna laureaadina selle keelemehe rolli meie emakeele kujunemisloos?
Ilse Lehiste : Auhind oli mulle suureks üllatuseks.…
Kuidas hindate Wiedemanni keeleauhinna laureaadina selle keelemehe rolli meie emakeele kujunemisloos?
Ilse Lehiste : Auhind oli mulle suureks üllatuseks.…
6 minutit
Ohvriallikas või hoopis kondimängud?
„Ohvriallikas” on väike kogumik etnograafilist materjali, katked või osa suuremast ja tähtsamast Aleksejevi filmist.
Sverdlovski oblastis on Izi Tavra küla, kus kõneldakse veel mari keelt, kus on elus idamaride traditsioonid, mida mõned inimesed väga usinalt hoiavad. 2008. aastal 2.–5. augustini (vaid mõni päev ju!) käis filmi autor Aleksei Aleksejev koha peal ja püüdis neid…
Sverdlovski oblastis on Izi Tavra küla, kus kõneldakse veel mari keelt, kus on elus idamaride traditsioonid, mida mõned inimesed väga usinalt hoiavad. 2008. aastal 2.–5. augustini (vaid mõni päev ju!) käis filmi autor Aleksei Aleksejev koha peal ja püüdis neid…
3 minutit
Kõlakoda: laulev kala ja musitseeriv kõrv
Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kuna on avastatud, et inimeses on tegelikult peidus kala. Sellele järeldusele jõuti, kui uuriti tibudel, konnadel, kerakaladel, hiirtel ja inimestel geenide avaldumist, mis osutus üllatuslikult sarnaseks. Toronto ülikooli teadlane Timothy Hughes ja tema kolleegid uurisid 3074…
3 minutit
Lein kahvatab kõik
„Genova” on ennekõike film leinast ja selle rusuvast mõjust inimhingele.
Michael Winterbottomit on esile tõstetud kui briti noorema põlvkonna üht omanäolisemat ja andekamat filmilavastajat. Koguni kolm tema filmi („Tere tulemast Sarajevosse”, „Imedemaa” ja „Ööpäevaringsed pidutsejad”) on juba jõudnud kuuluda Cannes’i Kuldse Palmioksa kandidaatide hulka, eesti vaatajale on ehk tuntuim aga tema kõmuliselt seksuaalne „9 laulu”. Mitmed Winterbottomi…
Michael Winterbottomit on esile tõstetud kui briti noorema põlvkonna üht omanäolisemat ja andekamat filmilavastajat. Koguni kolm tema filmi („Tere tulemast Sarajevosse”, „Imedemaa” ja „Ööpäevaringsed pidutsejad”) on juba jõudnud kuuluda Cannes’i Kuldse Palmioksa kandidaatide hulka, eesti vaatajale on ehk tuntuim aga tema kõmuliselt seksuaalne „9 laulu”. Mitmed Winterbottomi…
4 minutit
Lühike katse reanimeerida minevikku
Kes tänases maailmas ruulivate vääringute keskel üritab taastada inimlikku peresuhet, sel ei jää üle muud kui pöörduda paarilise leidmiseks oma pere, oma õe või venna poole. Oma pere leiad oma perest!
Mängufilm „Delta” (Ungari-Saksamaa, 2008, 92 min), režissöör Kornél Mundruczó, stsenarist Yvette Biró ja Kornél Mundruczó, operaator Mátyás Frdely. Osades Félix Laikó, Orsi…
Mängufilm „Delta” (Ungari-Saksamaa, 2008, 92 min), režissöör Kornél Mundruczó, stsenarist Yvette Biró ja Kornél Mundruczó, operaator Mátyás Frdely. Osades Félix Laikó, Orsi…
4 minutit
Kuhu minna?
„Akadeemiline kammermuusika”: KadriAnn Sumera 2. V Kadrioru lossis.
Kas nüüd on tekkinud uus trend korraldada Tallinnas ühetüübilisi kontserte paralleelselt kahes või koguni rohkem kui kahes kohas korraga? Ega Tallinn küll nii suurlinn ole, et selliseid kokkusattumisi valutult välja kanda. Ka 2. mail oli korraga kaks huvitavat kontserti: Sergei Kasprovil (haamerklaver, klaver) Mederi saalis Eesti Kontserdi ja Kadri-Ann Sumeral…
Kas nüüd on tekkinud uus trend korraldada Tallinnas ühetüübilisi kontserte paralleelselt kahes või koguni rohkem kui kahes kohas korraga? Ega Tallinn küll nii suurlinn ole, et selliseid kokkusattumisi valutult välja kanda. Ka 2. mail oli korraga kaks huvitavat kontserti: Sergei Kasprovil (haamerklaver, klaver) Mederi saalis Eesti Kontserdi ja Kadri-Ann Sumeral…
2 minutit
Salonglik esprii
„Toompea muusikasalong”: Concilium Musicum Wien 30. IV Eesti TA saalis.
Seekordse salongikontserdi Ungern-Sternbergide linnapalees Toompeal sisustas Austria kvartett. Õhtu oli pühendatud kahe viini klassiku, Jospeh Haydni ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusikale, eeskätt küll Haydni aasta tähistamisele. Kvartetimuusikale, nii nagu ka näiteks Lied’ile pühendatud muusikaõhtuid on Eestis vähe. See on žanr, mis eeldab mängijate ühtsust, head häälestust ja…
Seekordse salongikontserdi Ungern-Sternbergide linnapalees Toompeal sisustas Austria kvartett. Õhtu oli pühendatud kahe viini klassiku, Jospeh Haydni ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusikale, eeskätt küll Haydni aasta tähistamisele. Kvartetimuusikale, nii nagu ka näiteks Lied’ile pühendatud muusikaõhtuid on Eestis vähe. See on žanr, mis eeldab mängijate ühtsust, head häälestust ja…
2 minutit
Pärnu Linnaorkestrit on õnnistatud solistidega
Sari „Noored talendid”: Tine Thing Helseth (trompet, Norra) ja Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten 22. IV Pärnu kontserdimajas.
Pärnu Linnaorkester, kes saab sel sügisel 15aastaseks, on tegelikult see sümfooniaorkester, mis on avatud eelkõige Eesti solistidele. Iga reglemendi korral tehakse erandeid, aga sel juhul oodatakse ka maailma tipptaset. Tuletan meelde viimase kümnendi…
Pärnu Linnaorkester, kes saab sel sügisel 15aastaseks, on tegelikult see sümfooniaorkester, mis on avatud eelkõige Eesti solistidele. Iga reglemendi korral tehakse erandeid, aga sel juhul oodatakse ka maailma tipptaset. Tuletan meelde viimase kümnendi…
2 minutit
Väärt raamat väärtusliku pildikoguga
Eesti rahvapille. Koostaja ja toimetaja Igor Tõnurist, kujundaja Einike Soosaar. AS Ajakirjade Kirjastus, 2008. 139 lk + CD.
Eelmisel suvel ilmunud raamatu „Eesti rahvapille” on koostanud ja toimetanud tuntud ning asjatundjate seas tunnustatud etnoloog Igor Tõnurist. Projektijuht oli Mari Kalkun ja kaasautoreid kokku seitse. Tarmo Kivisilla on kirjutanud enamiku artikleid puhkpillidest, toru-…
Eelmisel suvel ilmunud raamatu „Eesti rahvapille” on koostanud ja toimetanud tuntud ning asjatundjate seas tunnustatud etnoloog Igor Tõnurist. Projektijuht oli Mari Kalkun ja kaasautoreid kokku seitse. Tarmo Kivisilla on kirjutanud enamiku artikleid puhkpillidest, toru-…
4 minutit
Kümme aastat Põlva rahvamuusikatöötluste festivali
Aprillikuu viimasel nädalavahetusel Mooste mõisas aset leidnud eesti rahvamuusika töötluste festival pidas oma 10. aastapäeva. Festival sai alguse 1999. aastal Põlva Intsikurmus eesti rahvamuusika interpreteerimisfestivalina ning oli pühendatud Jakob Hurda 160. sünniaastapäevale. 2000. aastast on peetud seda eesti rahvamuusika töötluste festivali nime all Põlva kultuurikeskuses. Festivali algatasid Põlva lasteaia Mesimumm …
3 minutit
EMP lõi labida maasse!
Küsisin Märt-Matis Lillelt, kelle teos „Mõttelained“ kõlas esiettekandena, mida võiks seekordsetest Eesti muusika päevadest arvata?
Märt-Matis Lill: Tänavune EMP tundus kõrgetasemeline, hea ja huvitav. Võib-olla oli teatud säästuaja maiku tunda, kuna suuremate koosseisudega kontserte peaaegu ei olnudki, aga ei saa ka öelda, et oleksin nende järele ka suurt puudust tundnud. Noored tegijad jätsid väga hea mulje, eelkõige…
Märt-Matis Lill: Tänavune EMP tundus kõrgetasemeline, hea ja huvitav. Võib-olla oli teatud säästuaja maiku tunda, kuna suuremate koosseisudega kontserte peaaegu ei olnudki, aga ei saa ka öelda, et oleksin nende järele ka suurt puudust tundnud. Noored tegijad jätsid väga hea mulje, eelkõige…
4 minutit
Kultuurilohe kevadine lemmiknoos – EMPi heliassortii
Leida end keset Eesti muusika päevade melu tähendab sama, mis sattuda keevaverelise kultuurilohe kogukasse kõhtu: too püüab oma vatsakesse vaid ümbruskonna parimaid palu. See neelab nii publiku kui esinejad, hoopis isesorti aega ja ruumi. Olgu kohe öeldud, et rämpskultuuri meie kultuurilohe ei seedi, küll aga on näha, et armastab kaasaegsusega…
3 minutit
Ikka teel
„Diverse. Universe” on siiras, vitaalne, kohati kohmakas, kuid esitab väljakutseid ja areneb.
Tegevuskunstifestivalil „Diverse. Universe 2009” õnnestus ülemaailmsele kriisile vaatamata veelgi oma mõõtmeid paisutada. Festival leidis aset viies Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Tartus ning Paides, kus puhuti uuesti elu sisse legendaarsele kunstifestivalile „Aeg. Ruum. Liikumine”. Edasi liikus tegevuskunstilaine Euroopasse – Berliinist Barcelonani välja. Külmas ja kõledas Tallinna Kultuurikatlas aset…
Tegevuskunstifestivalil „Diverse. Universe 2009” õnnestus ülemaailmsele kriisile vaatamata veelgi oma mõõtmeid paisutada. Festival leidis aset viies Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Tartus ning Paides, kus puhuti uuesti elu sisse legendaarsele kunstifestivalile „Aeg. Ruum. Liikumine”. Edasi liikus tegevuskunstilaine Euroopasse – Berliinist Barcelonani välja. Külmas ja kõledas Tallinna Kultuurikatlas aset…
3 minutit
Mitmekesises universumis on praegu matriarhaat
Performance’i-festival „Diverse. Universe” ja Pärnu vilmi- ja fideofestival 25. – 27. IV.
Seekordne performance’i-festival „Diverse. Universe” oli ootamatult subtiilne ning sensuaalne. Vägivallaga opereerivad etteasted puudusid peaaegu täielikult ning festivali üldjuhtimises polnud tunda Non Gratale omast massipsühhootilist eksalteeritust. Kas see näitab korraldajate muutumist, performance’ikunsti kui sellise käesolevat arengujärku või mingit üldisemat vibratsiooni, seda…
Seekordne performance’i-festival „Diverse. Universe” oli ootamatult subtiilne ning sensuaalne. Vägivallaga opereerivad etteasted puudusid peaaegu täielikult ning festivali üldjuhtimises polnud tunda Non Gratale omast massipsühhootilist eksalteeritust. Kas see näitab korraldajate muutumist, performance’ikunsti kui sellise käesolevat arengujärku või mingit üldisemat vibratsiooni, seda…
3 minutit
Riigist ja ruumist, kodust rääkimata
XXI sajand nõuab selgelt defineeritud, inimesekeskset, emotsionaalselt laetud, spetsiaalselt projekteeritud uut tüüpi avalikku ruumi.
Viimasel ajal on Eesti ühiskonnas jõuliselt hakatud rääkima väärtustest. Uute väärtuste leidmisest. Ajakirjanduses on ilmunud artikleid vanade väärtussüsteemide kriitikaga. Isegi haridusminister ütleb, et „Eesti lapsed ja noored vajavad eraldi väärtuskasvatust”. Kuna olen lähedalt näinud, kuidas hea arhitektruuri mõiste on…
Viimasel ajal on Eesti ühiskonnas jõuliselt hakatud rääkima väärtustest. Uute väärtuste leidmisest. Ajakirjanduses on ilmunud artikleid vanade väärtussüsteemide kriitikaga. Isegi haridusminister ütleb, et „Eesti lapsed ja noored vajavad eraldi väärtuskasvatust”. Kuna olen lähedalt näinud, kuidas hea arhitektruuri mõiste on…
6 minutit
Ilusa Eesti reklaamikonkurss
Shanghai 2010. aasta EXPO Eesti paviljonikonkursitööd Rotermanni soolalaos kuni 24. V.
I koht „Savecity.org” – Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari, Priit Hamer ja Kristian Paljasma.
II koht „Tuuletaru” – Inga Raukas, Oliver Soomets, Priit Mikk, Mart Mikk, Jan Graps ja Ken Ruut.
III koht „Valge jänes” – Priit Pent, Hille Ermel, Raul Järg, Kalle Kingsepp.
Ergutusauhind…
I koht „Savecity.org” – Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari, Priit Hamer ja Kristian Paljasma.
II koht „Tuuletaru” – Inga Raukas, Oliver Soomets, Priit Mikk, Mart Mikk, Jan Graps ja Ken Ruut.
III koht „Valge jänes” – Priit Pent, Hille Ermel, Raul Järg, Kalle Kingsepp.
Ergutusauhind…
3 minutit
Riik kui kodu
On huvitav aeg. 27. aprillil oli väga huvitav päev: Kumus peeti konverents „Riik kui kodu”. Külalised Euroopast, ministrid. Tippjuristi ja majandusanalüütiku terane analüüs. Arhitektide mõtisklused ja interdistsiplinaarsed arutelud. Mõtlemisainet küllaga. Ruumist kõneldi. Arhitekt Andres Alver: „Kahemõõtmeliselt mõeldes ja tegutsedes ei suuda me järjest pöörasemas tempos liikuvale maailmale küllalt efektiivselt signaliseerida oma tegelikest võimetest ja potentsiaalist. Läbi kolmanda mõõtme…
4 minutit
Me ei ole kusagil
Jean-Luc Lagarce, „Meie, kangelased”. Esietenduse ootel.
Septembrikuus 1993, kui Jean-Luc Lagarce toob oma kolmekümne kuuendal eluaastal lavale Molière’i „Ebahaige”, on ta juba viis aastat elanud teadmisega, et kannab endas surmavat haigust, ning kõik usuvad, et see lavastus jääb talle viimaseks. Molière suri „Ebahaige” neljandal etendusel, mängides meest, kes on terve kui purikas, kuid pidevas surmahirmus; Lagarce istub kõik…
Septembrikuus 1993, kui Jean-Luc Lagarce toob oma kolmekümne kuuendal eluaastal lavale Molière’i „Ebahaige”, on ta juba viis aastat elanud teadmisega, et kannab endas surmavat haigust, ning kõik usuvad, et see lavastus jääb talle viimaseks. Molière suri „Ebahaige” neljandal etendusel, mängides meest, kes on terve kui purikas, kuid pidevas surmahirmus; Lagarce istub kõik…
7 minutit
Dag Solstadi kirjanduslikkuse tempel
Dag Solstadi teosel “Armand V.” on küll olemas jälgitav ja arusaadav lugu, kuid seda jutustatakse joonealustena.
Dag Solstad, Armand V. Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused. Tõlkinud Sigrid Tooming, Loomingu Raamatukogu 2009, nr 8–10.´160 lk.
Dag Solstadi raamatul „Armand V.” on väga omapärane alapealkiri, mis kehtib ühtlasi žanrimääratlusena – „Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused”. Seega ei…
Dag Solstad, Armand V. Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused. Tõlkinud Sigrid Tooming, Loomingu Raamatukogu 2009, nr 8–10.´160 lk.
Dag Solstadi raamatul „Armand V.” on väga omapärane alapealkiri, mis kehtib ühtlasi žanrimääratlusena – „Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused”. Seega ei…
5 minutit
Tagore – kaduv suurus või unustatud hääl?
Rabindranath Tagore, Armastuse and. Üleminek. Tõlkinud Stella Noa. Olion, 2008. 160 lk.
Üks minu esimesi pilte Indiast oli Calkutta rongijaama küpsiseputkas müütatud Rabindranath Tagore „Kogutud luuletused”. Läks aega, enne kui mõistsin, et selline asjaolu ei viita mitte tingimata India elanike tavatule luulehuvile, vaid pigem Tagore erilisele positsioonile maa kultuuriloos. Tõsi küll,…
Üks minu esimesi pilte Indiast oli Calkutta rongijaama küpsiseputkas müütatud Rabindranath Tagore „Kogutud luuletused”. Läks aega, enne kui mõistsin, et selline asjaolu ei viita mitte tingimata India elanike tavatule luulehuvile, vaid pigem Tagore erilisele positsioonile maa kultuuriloos. Tõsi küll,…
5 minutit
J. M. G. Le Clézio – tunda merd, kõrbe, „teist”
Päris raske on kujutleda, kuidas meie põhiliselt pragmaatilise kallakuga koolides võidaks vastu võtta Le Clézio jutte.
Jean Marie Gustave Le Clézio, See, kes pole kunagi näinud merd. Tiritamm, 2009. Tõlkinud Helle Michelson. 142 lk.
Mullu Nobeli kirjanduslaureaadiks pärjatud prantslase Jean Marie Gustave Le Clézio kolm juttu raamatus „See, kes pole…
Jean Marie Gustave Le Clézio, See, kes pole kunagi näinud merd. Tiritamm, 2009. Tõlkinud Helle Michelson. 142 lk.
Mullu Nobeli kirjanduslaureaadiks pärjatud prantslase Jean Marie Gustave Le Clézio kolm juttu raamatus „See, kes pole…
5 minutit
Libeda tõe jälgedes: Shakespeare’i kood
Virginia M. Fellows soovib tõestada, et sir Francis Bacon on Elizabeth I õigusjärgne troonipärija. Väikese kõrvalproduktina omistab Fellows Baconile ka paljude tolle aja autorite, näiteks Shakespeare’i teosed.
„Virginia M. Fellows, Shakespeare’i kood. Tõlkinud Karin Suursalu, Sinisukk, 2009. 352 lk.
“imagination is next of kin to miracle-working faith”
Lord Bacon
Eestis, kus William Shakespeare’i näidendeid küll…
„Virginia M. Fellows, Shakespeare’i kood. Tõlkinud Karin Suursalu, Sinisukk, 2009. 352 lk.
“imagination is next of kin to miracle-working faith”
Lord Bacon
Eestis, kus William Shakespeare’i näidendeid küll…
6 minutit
Vene arhiivides nõukogude ideed otsimas
Jonathan Brent, Inside the Stalin Archives. Discovering the New Russia. Atlas & Co., New York 2008. 335 lk.
1991. aastal, kui president Boriss Jeltsin teatas arhiivide avamisest, tõttasid Venemaale paljude riikide ajaloolased, et oma osa kätte saada enne, kui kruvid jälle kinni keeratakse. Mis päris raha tegelikult maksab, oli selleks ajaks selge ka…
1991. aastal, kui president Boriss Jeltsin teatas arhiivide avamisest, tõttasid Venemaale paljude riikide ajaloolased, et oma osa kätte saada enne, kui kruvid jälle kinni keeratakse. Mis päris raha tegelikult maksab, oli selleks ajaks selge ka…
8 minutit
Kas Soome riik sündis 1809. aastal?
Soomes ja Rootsis tähistatakse tänavu ühist ulatuslikku sündmust „Merkkivuosi 1809” („Tähtaasta 1809”). Eesmärgiks on meenutada 200 aasta taguseid sündmusi, mis tegid sellest aastast hetke, mil kõik tundus muutuvat. Aasta 1809, annus mirabilis, on kõigil Põhjamaadel piirikupits vanema ja nüüdisaja vahel. Eestis pole see nii, sel aastaarvul erilist tähtsust pole. Või siiski on?
5 minutit
Pildid heast nõiaringist
Lars Peter Fredén, Tagasitulekud. Rootsi julgeolekupoliitika ja Balti riikide iseseisvuse uus algus 1991– 1994. Tõlkinud Enno Turmen, toimetanud Tiiu Kokla. Kultuurileht, 2009. 444 lk.
Lars Fredéni raamat on faktitäpne ja -rikas, kuid mitte kuiv lugemine. Jagub emotsioonegi. Kokkuvõttes on tegemist vaatega väljast Eesti ja Läti ning Venemaa suhetes üle 15 aasta tagasi toimunu dokumendipõhise kirjeldusega.…
Lars Fredéni raamat on faktitäpne ja -rikas, kuid mitte kuiv lugemine. Jagub emotsioonegi. Kokkuvõttes on tegemist vaatega väljast Eesti ja Läti ning Venemaa suhetes üle 15 aasta tagasi toimunu dokumendipõhise kirjeldusega.…
4 minutit
Katõn – ühe vale anatoomia
Kommunismi kuriteod ning Venemaa praeguste võimude soov neist distantseeruda on viimasel ajal järjest rohkem avalikkuse huviorbiiti tõusnud, kuna 50 aasta möödumisega MolotoviRibbentropi paktist ning II maailmasõja algusest on loomulik eriline huvi esimesena kahe totalitaarse suurvõimu – natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa – ohvriks langenud Poola vastu. Paljudele poolakatele tähistab seda perioodi üks mõiste –…
6 minutit
Miks peaks?
Loovkultuuri seisundi teema meedias on igihaljas. Enamasti on tegemist sotsiaalsete tagatiste ja toimetuleku muredega, teemaarendustest aga võib aimata metafüüsilise algupäraga eristaatuse ihalust. Seda eriti juhul, kui tegemist on inimestega, kelle hiilgeaeg möödus Nõukogude okupatsiooni karmides tingimustes, mil kultuuriministeeriumi ostukomisjonid kindlustasid eristaatuse enam-vähem kuulekatele loometöötajale, andes suitsuvorsti saia peale, ja mil äravalitutele võimaldati mõnikord virtuaalset mängumässugi . . . .
2 minutit
Kasutajate mäss
Kas ka televisioonis sõimlev kodanik jääb nüüd edaspidi ise vastutusest vabaks?
Pea pooleteise aasta eest, 2007. aasta novembris, leidis aset esimene juhtum, mille kaudne tähendus Interneti suhtlusvõrkude ja sellesarnaste sisuteenuste arengule ning neid mõjutavate võimusuhete, regulatiivsete raamistike jms kujunemisele võib osutuda küllalt suureks. Nimelt käivitas Facebook, praegu üks suuremaid üleilmseid suhtlusplatvorme, oma tollal uuendusliku reklaamimudeli Beacon. Lahendus oli…
Pea pooleteise aasta eest, 2007. aasta novembris, leidis aset esimene juhtum, mille kaudne tähendus Interneti suhtlusvõrkude ja sellesarnaste sisuteenuste arengule ning neid mõjutavate võimusuhete, regulatiivsete raamistike jms kujunemisele võib osutuda küllalt suureks. Nimelt käivitas Facebook, praegu üks suuremaid üleilmseid suhtlusplatvorme, oma tollal uuendusliku reklaamimudeli Beacon. Lahendus oli…
4 minutit
Mis liimiks kokku ühisidentiteedi?
Eestile on iseloomulik bipolaarne kultuur (inimesed peavad end kas venelasteks või eestlasteks). Etnilise bipolaarsuse tunnetus mõjutab kahtlemata ka etnilisi suhteid Eestis. Arvan, et rahvustevahelisi suhteid saaks parandada, kui luua „ühtsed (unifitseeritud) eestlase rahvustunnused”. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tundis Eesti suurt uhkust selle üle, et temast sai edumeelsete sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste reformide läbiviija…
5 minutit
Oma muinasmaailma vangid
Parteid meil ja mujal teostavad professionaalset poliitikat, mis erineb tavalisest poliitilisest tegevusest oma vaatemängulisuse ja tootliku iseloomu poolest. „Mudamaadlus”, sõna, millega ajakirjanduses kirjeldatakse poliitilise elu värvikaimat osa, ei ole üldse sobivaim, kui otsida võrdlust elust enesest. Tavaline poliitikategemine on umbes nagu tavaline (kreeka-rooma või vaba-) maadlus, kus Eesti traditsioonid ulatuvad tagasi Lurichi, Hackenschmidti, Abergi ja Jaagoni.…
2 minutit
Kalev Kudu: mulle meeldib amatööride juures amore – armastus oma töö vastu.
Tartu Üliõpilasteatri kümme aastat ja tulevik
8 minutit
