2008-9 (3194)
Parem empaatia peos kui moraal katusel
Tõde ongi sageli kahe teraga mõõk, mitte ühes suunas liikuv pistoda.
„Harmoonia” on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Etendus sisaldab tasuta jooke. ALAN PROOSA
„Harmoonia” on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Etendus sisaldab tasuta jooke. ALAN PROOSA
6 minutit
Teatraliseeritud ajalootund
Kas Eesti riigijuhid olid reeturid ja Venemaa poolt ära ostetud? Kas Eestil oli võimalus hävingust pääseda?
„President 1939”: peaminister Kaarel Eenpalu – Jüri Aarma, president Konstantin Päts – Tõnu Tepandi, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner – Eero Spriit. HARRI ROSPU
„President 1939”: peaminister Kaarel Eenpalu – Jüri Aarma, president Konstantin Päts – Tõnu Tepandi, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner – Eero Spriit. HARRI ROSPU
6 minutit
Renessansimees Kentaur
Hiljaaegu Estonia teatri lavale tulnud lasteballeti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” taga on väljapaistvate ungarlaste meeskond: muusika on kirjutanud Tibor Kocsák, kümnete muusikalide ja filmide muusika, mitmekümnete laulude autor, kes töötab praegu Madáchi teatri juhina ja Budapesti draama- ning filmiakadeemia professorina; lavastanud ungari üks tuntumaid koreograafe Gyula Harangozó, kel töökoht Viini…
3 minutit
Tänu iseseisvusele
piia ruber
Siim-Tanel Annuse teose „Manifest” (2008) fragment. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Vabaduse väljak” avatakse Tallinna Kunstihoones teisipäeval, 26. veebruaril kell 17. Kuraator Heie Treier, kujundaja Inessa Josing.
Siim-Tanel Annuse teose „Manifest” (2008) fragment. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Vabaduse väljak” avatakse Tallinna Kunstihoones teisipäeval, 26. veebruaril kell 17. Kuraator Heie Treier, kujundaja Inessa Josing.
1 minut
Riigikukutajad
Pole midagi uut päikese all. Nii nagu vaimselt ahistav õhkkond pani meie riigi alguspäevil nurisema Gailiti või Vilde, kes polnud rahul lameda laiutamise ja keskmise kodaniku vildaka enesehinnanguga 90 aastat tagasi, ei ole nende pärijad rahul nüüdki (loe Kivisildnikku lk 36) – ehk on ainult nurina väljendumisvorm ja -vahendid pisut…
6 minutit
Kas oma särk või avalik huvi?
Töölepinguseaduse eelnõu keeruline sõnastus ning kurioossed näited sünnipäevateadete keelustamise kohta isikuandmete kaitse seaduse (IKS) abil on taas päevakorda tõstnud seadusekeele ja õigusselguse temaatika. Need ongi tähtsad küsimused, mille üle tuleb pidada korrapäraselt avalikku arutelu, kuid ajakirjanike valjuhäälne j’accuse IKSi pihta on siiski ebaproportsionaalne: näha IKSis katset lämmatada vaba sõna ja…
4 minutit
Allapoole langedes
Kujutage ette, et kukute parasjagu puu otsast alla. Ronisite liiga kõrgele, kus oksad teie raskuse all murdusid. Puu on kõrge ja hõre, maapind tõotab kõva, valusat ja suure tõenäosusega fataalset kohtumist. Mida te allapoole langedes teete? Kas sudite paaniliselt ja püüate haarata ükskõik millisest oksast? Mõtlete möödunule ja nühite haledalt…
2 minutit
Hauaröövlid ja aardekütid
Muinasmälestiste säilimise tagab ainult kodanike seaduskuulekus, mida Eestis veel paraku napib.
11 minutit
Päkapikud-rindemehed
Kuidas Lumivalgekesest taas kord ei saanud feministlikku ikooni
harri rospu
harri rospu
4 minutit
Lasteballett rahvusooperi brändiks
Esietenduse Estonia oli pilgeni täis ja sumises nagu mesilastaru. Rõkkav lõpuaplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Saal aplodeeris püsti seistes nagu mõnel kuulsuse benefissil. Publikule etendus meeldis.
Üle aastate nägin Eesti teatris lasteetendust, mis oli tõesti tehtud lastele. Võluvalt. Siiralt. Ausalt. Lavastus rääkis teatud-tuntud lugu loomulikult ja õnneks ilma tänapäevastamiseta. Temperamentselt, tule…
Üle aastate nägin Eesti teatris lasteetendust, mis oli tõesti tehtud lastele. Võluvalt. Siiralt. Ausalt. Lavastus rääkis teatud-tuntud lugu loomulikult ja õnneks ilma tänapäevastamiseta. Temperamentselt, tule…
2 minutit
Albikära Antsu kannatused ei lõpe
Nagu mäletate, ise ratsutada oli isekas, poissi sõidutada kasvatuslikult vale, kõrval käia lausa loll. Tassis siis Ants 50 aastat setukat seljas, kuni see, selleks ajaks juba katki nagu võrokese katskine kass, kooles lõpuks täitsa ära. Sai Albikära vaevast lahti, istus tee äärde maha ja hakkas nutma. Tahtis välja nutta kogu…
2 minutit
Ülemaailmne loomastumine ehk Miks ja kuidas kõik asjad persse lähevad
Mike Judge’i filmis „Idiocracy” on üks veetlev pildikoht, kus dementses lähitulevikus vaatab pööbel kinos suurt plaani staatilise persega ja naerab nii et kõht kõveras. Ähhh-ähhhh-ääää. Film räägib sellest, kuidas inimkond läheb ikka lollimaks ja lollimaks. Mike’iga tuleb nõustuda.
Kõik läheb persse, sündsuse huvides ei hakka ma kordama, kuidas nimetavad idioodid lasteasutusi…
Kõik läheb persse, sündsuse huvides ei hakka ma kordama, kuidas nimetavad idioodid lasteasutusi…
6 minutit
Keelehoolde vilju ei lase maitsta eesti keele langenud maine
Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mati Erelt: „Minu põhiliseks tegevusalaks on olnud lauseõpetus. Uurijana püüan leida objektiivset normi, hooldajana lähtun sellest, kuid panen juurde ka natuke pragmaatikat, esteetikat ning ka pisut rahvuslikku uhkust”
ove maidlaKeeleteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt on sündinud 12. III 1941 Tallinnas. Erialalt filoloog, kitsamaks erialaks strukturaal- ja matemaatiline…
ove maidlaKeeleteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt on sündinud 12. III 1941 Tallinnas. Erialalt filoloog, kitsamaks erialaks strukturaal- ja matemaatiline…
4 minutit
Keeleauhinna kandidaadid
Ilse Lehiste on sündinud 31. I 1922 Tallinnas. 1948. aastal sai ta filoloogiadoktori kraadi Hamburgi ja 1959. aastal filosoofiadoktori kraadi Michigani ülikoolis. 1963. aastast on ta õpetanud Ohio osariigi ülikoolis (1987. a-st emeriitprofessor). Ta on mitme ülikooli, sh Tartu ülikooli audoktor, pidanud külalisprofessorina loenguid paljudes maailma ülikoolides, Tartus viimati 2006.…
1 minut
Mälu ja teadmine
priit pedajas
Preemiad kipuvad inimesi võrdsustama. Ma ei mõtle mitte ainult summa suurust, vaid eeskätt laureaatide üheaegsust ning kuulumist samasse ritta preemia juba saanutega. Ajalooliselt astub kes tahes looja avalikkuse ette siiski ainult talle omasel moel, s.t kordumatult, ja väga harva, kui keegi peab järjekorra „õigsusest” rangelt kinni.
Preemiad kipuvad inimesi võrdsustama. Ma ei mõtle mitte ainult summa suurust, vaid eeskätt laureaatide üheaegsust ning kuulumist samasse ritta preemia juba saanutega. Ajalooliselt astub kes tahes looja avalikkuse ette siiski ainult talle omasel moel, s.t kordumatult, ja väga harva, kui keegi peab järjekorra „õigsusest” rangelt kinni.
6 minutit
Postmodernisti hirmud
Ajastul, mil mitte keegi ei näi enam kirjandust ja sõnu kuigi tõsiselt võtvat, söandab Auster kirjutada kirjanduse (surm)tõsiselt võtmisest – ja temagi näib seda tegevat üksnes hoiatavalt, üksnes seetõttu, et kirjandus ON ohtlik.
Paul Auster, Oraakli öö. Inglise keelest tõlkinud Tiina Randus. Tänapäev, 2007.
Paul Auster, Oraakli öö. Inglise keelest tõlkinud Tiina Randus. Tänapäev, 2007.
8 minutit
Tõde, milles Waltaril on ikka veel õigus
Mika Waltari, Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta. Teine trükk. WSOY, 2008.
Käesoleva aasta 19. septembril möödub Soome kirjaniku Mika Waltari sünnist sada aastat. Juubeli puhul annab Waltari suurim Soome kirjastaja WSOY välja maailmakuulsa kirjaniku mitme teose kordustrüki. Eestlaste seisukohalt väärib üllitiste hulgas erilist tähelepanu „Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta” ehk „Tõde…
Käesoleva aasta 19. septembril möödub Soome kirjaniku Mika Waltari sünnist sada aastat. Juubeli puhul annab Waltari suurim Soome kirjastaja WSOY välja maailmakuulsa kirjaniku mitme teose kordustrüki. Eestlaste seisukohalt väärib üllitiste hulgas erilist tähelepanu „Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta” ehk „Tõde…
3 minutit
Aleksander Tassa arhiiv ootab uurijaid
Aleksander Tassa muuseumimehe ja kunstiajaloolasena
Ferdi Sannamees. Aleksander Tassa portree. 1927. Pürokseniit. EKM
Ferdi Sannamees. Aleksander Tassa portree. 1927. Pürokseniit. EKM
5 minutit
Meie talutraditsionalism
Eesti maa-arhitektuurist 1920.-30. aastatel
August Volbergi kavandatud Aedla talu lahuselamu (1937). Raamatust „20 aastat ehitamist Eestis. 1918–1938”.
August Volbergi kavandatud Aedla talu lahuselamu (1937). Raamatust „20 aastat ehitamist Eestis. 1918–1938”.
6 minutit
Eesti kolhoosiehituse fenomen
Vestlusringis Karin Hallas-Murula, Mihkel Karu, Tõnu Kull, Toomas Rein, Meeli Truu ja Reet Varblane.
Peetri kolhoosikeskus, Vilen Künnapu, 1979.
Peetri kolhoosikeskus, Vilen Künnapu, 1979.
9 minutit
„Translocal Express” tembutab jälle
Korraldajate edasivaade
„Translocal Express. Jubilee Edition” Okupatsioonide muuseumis: R, 22. II kl 12.30 registreerimine, kl 13 Sezgin Boynik & Minna Henriksson, „Critical Reflections on Contemporary Art from the Point of View of Nationalism” („Nüüdiskunsti kriitilised peegeldused rahvusluse seisukohast”) , kl 14 Joanna Rajkowska, „Under the Palm Tree” („Palmipuu all”), kl 15.30…
„Translocal Express. Jubilee Edition” Okupatsioonide muuseumis: R, 22. II kl 12.30 registreerimine, kl 13 Sezgin Boynik & Minna Henriksson, „Critical Reflections on Contemporary Art from the Point of View of Nationalism” („Nüüdiskunsti kriitilised peegeldused rahvusluse seisukohast”) , kl 14 Joanna Rajkowska, „Under the Palm Tree” („Palmipuu all”), kl 15.30…
3 minutit
Intellektuaalne luksus-spaa Van Abbemuseumis
Korraldajate tagasivaade
Airi Triisberg: Ah et mis see caucus (poliitnõupidamine) siis õieti on? Eelmise aasta lõpul peeti Eindhovenis Van Abbemuseumis kolmenädalane rahvusvaheline kohtumine „Be[com]ing Dutch Caucus”, kus osales ka „Public Preparation”. „Be[com]ing Dutch in the Age of Global Democracy” („Saades/olles hollandlane globaalse demokraatia ajastul”, 2006–2008) on pikaajaline Van Abbemuseumi projekt, mida…
Airi Triisberg: Ah et mis see caucus (poliitnõupidamine) siis õieti on? Eelmise aasta lõpul peeti Eindhovenis Van Abbemuseumis kolmenädalane rahvusvaheline kohtumine „Be[com]ing Dutch Caucus”, kus osales ka „Public Preparation”. „Be[com]ing Dutch in the Age of Global Democracy” („Saades/olles hollandlane globaalse demokraatia ajastul”, 2006–2008) on pikaajaline Van Abbemuseumi projekt, mida…
3 minutit
TÜ maaliosakond 20
Nadežda Tšernobai suureformaadiline söe-etüüd, mis kujutab naisi kirstus, mõjub väikekodanliku humanismi kõrval tõesti anakronistlikult ning nihestavalt. rauno thomas moss
Näitusel esitatud tööde valik on mitmekesine, isegi kirju, mis annab tunnistust 20 aasta jooksul õppeasutusest läbi käinud loojate heterogeensusest. Siiski ei saa rääkida ammendavast ülevaatest, kuna näituse koostamise kiirust ja olematut eelarvet…
Näitusel esitatud tööde valik on mitmekesine, isegi kirju, mis annab tunnistust 20 aasta jooksul õppeasutusest läbi käinud loojate heterogeensusest. Siiski ei saa rääkida ammendavast ülevaatest, kuna näituse koostamise kiirust ja olematut eelarvet…
4 minutit
Eesti levimuusika Balthasar Russow
Valter Ojakäär pälvis riigi kultuuripreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest.
arno saar
arno saar
7 minutit
„Täiuslik vaikus” – kõrgdestilleeritud festival
Nik Bärtsch…
Kolmapäevast pühapäevani toimus plaadifirma ECM ja Tallinna Filharmoonia koostöös uus väga põnev festival „Täiuslik vaikus”. Neljas kavalalt valitud saalis kõlas maailmas kõrgelt hinnatud nüüdisheliloojate mitmekesine muusika, millel oli palju ühist, üks kontsert oli teisele loogiline jätk. Esinenud artistid valis ECMi esindatud filmi- ja värvi, jazzi- ja funky-hõngulise ning uusklassikalise…
Kolmapäevast pühapäevani toimus plaadifirma ECM ja Tallinna Filharmoonia koostöös uus väga põnev festival „Täiuslik vaikus”. Neljas kavalalt valitud saalis kõlas maailmas kõrgelt hinnatud nüüdisheliloojate mitmekesine muusika, millel oli palju ühist, üks kontsert oli teisele loogiline jätk. Esinenud artistid valis ECMi esindatud filmi- ja värvi, jazzi- ja funky-hõngulise ning uusklassikalise…
4 minutit
Keelpillikvarteti-keskselt ECMi märgi all
Tallinna Filharmoonia ja heliplaadikompanii ECMi korraldatuna algas muusikafestival „Täiuslik vaikus” Tallinnas kontserdiga 13. II Kanuti gildi saalis. Esinejaks kes muu kui NYYD Ensemble oma essentsiaalses koosseisus: Mihkel Peäske (flööt), Kalev Kuljus (oboe), Reinut Tepp (klavessiin), Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu (viiul), Lilli Maijala (altviiul), Leho Karin (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).…
3 minutit
Kes pääseb marjamaale, kes jääb karjamaale?
Kultuuriministri Laine Jänese idee käibemaksustada kõik etendusasutused ühtlase 18% määraga ning maksta aasta lõpus osale teatritele tagasi arvestuslikult 55 miljonit krooni on vallandanud meedias paraja poleemika. Siiani on tulipunktis olnud rohkem teatrite probleemide ring (vt Ingo Normeti „Paragrahvide muusika” Sirbis nr 4 ja Kaarel Tarandi „Las arvud kõnelevad” Sirbis nr 5). Viimati…
3 minutit
„Trubaduuril” tuleb pikk lavaedu
Valentina Kremen mustlaseide Azucenana loob psühholoogiliselt sügava ja vokaalselt haarava rolli.
Valentina Kremen Azucena rollis. alan proosa
Valentina Kremen Azucena rollis. alan proosa
3 minutit
Tšello contra gamba
Säärane sportlik kontsert „kes keda” anti pealkirja all „Ajaloo pöördepunkt” eelmisel laupäeval sarjas „Akadeemiline kammermuusika” ja kus mujal kui Kadrioru lossi saalis. Selline pealkiri sobib ülihästi muusikale, mis kirjutatud XVII-XVIII sajandi vahetuse vahetus läheduses ja kus kasutatud veel instrumenti nimega viola da gamba või juba violoncello’t (tšello). Kontserdi teostasid Ardo…
2 minutit
Täiuslik õhtu barokiga
Kontserdisarjas „Vocalissimo” KAIA URB (sopran), IMBI TARUM (klavessiin) ja HARRY TRAKSMANN (viiul) Mederi saalis 16. II.
Ja muidugi need edvistavad sulesepad kriitikud, kes pahatihti eksponeerivad vaid ennast ja oma teadmistepuudust…
Ja muidugi need edvistavad sulesepad kriitikud, kes pahatihti eksponeerivad vaid ennast ja oma teadmistepuudust…
3 minutit
Rein Maran: loodusfilmi tegemine on tunnete mäng
piia ruber
Olete juba ligi 50 aastat filmi vallas töötanud, teinud režissöörina kümneid ja kümneid loodusfilme igasugustest olenditest, osalenud operaatorina ligi sajakonna filmi võtmisel. Millest kõik alguse sai? Kuidas filmi juurde jõudsite?
Olete juba ligi 50 aastat filmi vallas töötanud, teinud režissöörina kümneid ja kümneid loodusfilme igasugustest olenditest, osalenud operaatorina ligi sajakonna filmi võtmisel. Millest kõik alguse sai? Kuidas filmi juurde jõudsite?
7 minutit
Film, mis mõjub
Vene õigeusu mungakloostri varemed aastal 1939: seintelt koorub värv, katuseaukudest imbub sisse valgust, sigaretisuits keerleb läbi õhu. Lihtsad puust laagrivoodid on kuhjatud üksteise otsa, sest klooster on muudetud vanglaks. Vangid, sõdurid khakipruunide villaste mundrite ja mustade saabastega on hulgana kokku kogunenud. Pead ettepoole küünitades kuulavad nad kõnet pidavat ülemat. Ta…
10 minutit
Eesti filmipoliitikast „Noorte kotkaste” näitel
Vastukajasid mängufilmile ajakirjanduses 80 aastat tagasi
Eesti vabatahtlikud hirmutavad punaväelasi. Vasakult üliõpilane Tammekänd (Arnold Vaino), talupoiss Lepik (Ruut Tarmo) ja sepp Laansoo (Johannes Nõmmik). kaader filmist
Eesti vabatahtlikud hirmutavad punaväelasi. Vasakult üliõpilane Tammekänd (Arnold Vaino), talupoiss Lepik (Ruut Tarmo) ja sepp Laansoo (Johannes Nõmmik). kaader filmist
6 minutit
Propagandafilmist kui nähtusest
Jet Li mängis peaosalist režissöör Yimou Zhangi filmis „Kangelane”. KAADER FILMIST
Õigupoolest ei ole ju filmi ilma ideoloogiata. Seega ka ilma propagandata, sest apoliitilisus on ju samuti ideoloogiline hoiak. Nii võiks propagandafilmide mõiste tõmmata väga laiaks. Esimene, mis kiiresti meenub, on näiteks Dennis Hopperi „Easy rider” (1969), mida peeti selle filmi…
Õigupoolest ei ole ju filmi ilma ideoloogiata. Seega ka ilma propagandata, sest apoliitilisus on ju samuti ideoloogiline hoiak. Nii võiks propagandafilmide mõiste tõmmata väga laiaks. Esimene, mis kiiresti meenub, on näiteks Dennis Hopperi „Easy rider” (1969), mida peeti selle filmi…
5 minutit
Tammsaare polnud dekadentlik äbarik
Tammsaarest ja filmikunstist kirjaniku sünni- ja surma-aastapäeva vahel.
Vanapagan (Elmar Salulaht) ja Peetrus (Jüri Järvet) Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi „Põrgupõhja uues Vanapaganas”. kaader filmist
Vanapagan (Elmar Salulaht) ja Peetrus (Jüri Järvet) Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi „Põrgupõhja uues Vanapaganas”. kaader filmist
7 minutit
