RAAMATUTUTVUSTUS
Martin OjaPÄRASTLÕUNA PLATOONoore mehe uus kogu on igati särtsakas värk. On nägemuslikkust, on tundeid, on teravat keelt kaasaja tõsiste tüsistuste kohta, iroonilist teadlikkust võõrast sõnast. Martin Oja tundubki olevat eelmise aasta siinse luule mees-Teede, (elu)jõuline, nõudlik ja osav; luuletaja, keda kannustavad või torgivad kaks teineteisest kaunis erinevat soovi – rääkida sügavatest tunnetest ning võidelda sootsiumi kitsaskohtadega. Soovitus…
6 minutit
Filmimaailma ahvatlused
On tuntud tõsiasi, et kultuurinähtuse mõistmine sõltub mõistja taustast. Erijuhtum on see, kui taust on mõistja enda poolt teadlikult kultiveeritud. See kehtib arvustajate puhul. Nende põli on kui köielkõndijal, kes võib vääratada ühele või teisele poole. Ühel pool on kutseoskuslik uurimine, milles laguneb teose terviklikkus ja taju värskus; teisel pool on tundeline elamus, millel ei pruugi…
3 minutit
Veiko Jürisson 24. I 1956 – 7. II 2008
Meie hulgast on lahkunud endine näitleja ja lavastaja Veiko Jürisson. Aastatel 1974–1978 õppis Veiko Jürisson TRK lavakunstikateedris kursusejuhendaja Kaarin Raidi käe all. VIII lennu diplomilavastusest „Me otsime Vargamäed” (1976) jääb meelde tema tundlik Vargamäe Andrese roll. Pärast teatrikooli läks Veiko Jürisson kaheks aastaks ennast täiendama Moskvasse Malaja Bronnaja teatrisse, seejärel töötas ENSV…
1 minut
Vaimude tund Koidula tänavas
Arvame teadvat oma suurkirjanikust kõike, aga tegelikult ei tea tuhkagi.
„See ei ole Tammsaare!”: Käthe Hansen – Ene Järvis, Bernhard Linde – Peeter Kaljumäe. TEET MALSROOS
„See ei ole Tammsaare!”: Käthe Hansen – Ene Järvis, Bernhard Linde – Peeter Kaljumäe. TEET MALSROOS
4 minutit
Kiri noorele näitlejale
XXIII lennule Tagore puhul tänuga
Lavakooli XXIII lend Tagore näidendi „Pimeda toa Kuningas” proovis. INGA VARES
Lavakooli XXIII lend Tagore näidendi „Pimeda toa Kuningas” proovis. INGA VARES
3 minutit
Katse pimeda raevu ja helge tulevikuga
Mingid sillad on põletatud, ees on tunnel. Vaatame raevus edasi.
„Vaata raevus tagasi”: Cliff – Peeter Rästas, Helena – Ülle Lichtfeldt, Jimmy – Erni Kask. RAKVERE TEATER
„Vaata raevus tagasi”: Cliff – Peeter Rästas, Helena – Ülle Lichtfeldt, Jimmy – Erni Kask. RAKVERE TEATER
5 minutit
Kodu osa isiklikus ja ühiskondlikus elus
OÜ Kodukäsitöö. Seinadekoor. 1930. aastad. EDTM
[—] Kultuurilist, kaunist kodu ei saa omandada keegi ilma isikliku vaimupingutuseta, nagu ei saa keegi süvendada oma teadmisi ega teritada võimeid teisiti kui püsiva isikliku õppimise ja harjutamise varal. Kultuur ning eeskätt just ka kodukultuur, tähendab tegelikku osavõttu ning isikupärast lahenduse taotlemist kõigile küsimusile, mis puudutavad vormi,…
[—] Kultuurilist, kaunist kodu ei saa omandada keegi ilma isikliku vaimupingutuseta, nagu ei saa keegi süvendada oma teadmisi ega teritada võimeid teisiti kui püsiva isikliku õppimise ja harjutamise varal. Kultuur ning eeskätt just ka kodukultuur, tähendab tegelikku osavõttu ning isikupärast lahenduse taotlemist kõigile küsimusile, mis puudutavad vormi,…
1 minut
Aivar Mäe: „Suurt kokkulepet kontserdikorralduses ei sünni kunagi”
Eelmises Sirbis („Las arvud kõnelevad”) esitasin mõned etteheited riigi kultuuripoliitikale seoses riigikohtu otsusest tõukunud vaidlusega etendusasutuste (teatrite ja kontserdikorraldajate) käibemaksu määra üle. Väitsin, et teatrid saavad korralageduse tõttu kontserdikorralduses põhjendamatult kannatada; et riigivõimul puudub pädevaks otsustamiseks piisav informatsioon kontserdituru olukorra kohta; et teatrijuhtidel on õigustatud kahtlusi…
4 minutit
Tippmehe tagasitulek
Edgar Kant, Eesti rahvastik ja asustus. Koostanud ja eessõna kirjutanud Ott Kurs, saksa keelest tõlkinud Simo Runnel. Ilmamaa, 2007. 248 lk.
Ma väga loodan, et lugeja ei lase end petta Edgar Kanti raamatu pealkirjast ning võtab seda lugeda. Sest see raamat ei käsitle tegelikult ju tänapäeva Eesti rahvastikku ja asustust, vaid on tükike Eesti aja- ja mõttelugu.
Ma väga loodan, et lugeja ei lase end petta Edgar Kanti raamatu pealkirjast ning võtab seda lugeda. Sest see raamat ei käsitle tegelikult ju tänapäeva Eesti rahvastikku ja asustust, vaid on tükike Eesti aja- ja mõttelugu.
5 minutit
Unustus ja andeksand
Ma tahtsin kirjutada sellest, et kõigest on kõrini. Kõrini poliitikutest, kelle juttudest ei saagi aru, kas nad on lollid, äärmuseni ülbed või proovivad kasutada vana Goebbelsi demagoogiaideid. Kõrini eesti natsionalistide ja rassistide võrgumölast. Kõrini osa eesti meedia lagunemisest kollaseks titesitahunnikuks enne, kui oleks saanud täiskasvanukski. Aga siis lugesin eelmise nädala Ekspressi kõrini-juhtkirja, millest edasi polnud kuhugi…
3 minutit
Miks ma armastan naisi?
Müütika ja reaalsuse vahel värelemine on eriti vene keeles mälestusi kirjutanud naistele omane, vahel jookseb tegelikkuse järg märkamatult üsna pikalt käest.
Nina Berberova, Kassi hing. Vagabund, 2007. 296 lk.
Nina Berberova, Kassi hing. Vagabund, 2007. 296 lk.
5 minutit
Suure romantiku suur eemaldumine
Tõnu Õnnepalu kirjutab lihtsalt ja poeetiliselt – ning seda üheaegselt, samas lauses. See paneb suure huviga lugema kas või võimalikult igavast igavusest või mittemidagitegemisest.
Tõnu Õnnepalu, Flandria päevik. Varrak, 2007. 344 lk.
Tõnu Õnnepalu, Flandria päevik. Varrak, 2007. 344 lk.
7 minutit
Kiir(kom)puterdades kontraproduktiivselt
Võtkem aega mõelda. Ja kui tuleb kiusama edevusekurat ning ahvatleb libavõõrsõnadega haritust näitama, lülitage sisse mõtteline hoiatuslamp.
•Raadioajakirjanik: „Kui meie (huvitav, kes) siin (huvitav, kus) vaidleme, millal oleks õige aeg tähistada Eesti Vabariigi algust, siis Soomes on asi ammu kindlalt paigas – 5. (?!) detsembril.”
•Raadioajakirjanik: „Kui meie (huvitav, kes) siin (huvitav, kus) vaidleme, millal oleks õige aeg tähistada Eesti Vabariigi algust, siis Soomes on asi ammu kindlalt paigas – 5. (?!) detsembril.”
4 minutit
õs
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti Keele Instituudi kodulehel ning selgitused keelehooldekursustel ja mujal. Siinse…
1 minut
Kirjad tundmatule sõbrale
Tänapäeval tundub olevat kaks asja, mis teevad kunstnikust tõelise kunstniku: näitus ja raamat. Kuhugi vähem või rohkem tuntud galeriisse võib pea iga ennast kunstnikuks pidav inimene tööd
välja panna. Ning maailmas, kus pea iga inimene tunneb mõnda kujundusprogrammi, pea iga trükikoda võib suhteliselt väikese raha eest viisaka trükise valmis teha ja kultuurkapitalist raha
välja panna. Ning maailmas, kus pea iga inimene tunneb mõnda kujundusprogrammi, pea iga trükikoda võib suhteliselt väikese raha eest viisaka trükise valmis teha ja kultuurkapitalist raha
3 minutit
TEOD
ERKI PEHK, dirigent NETIFOTO
Rahvusooperi Estonia dirigent Erki Pehk käis juhatamas Kiievis eesti muusika kava ukraina kammerorkestri Kievska Kamerata ees. 3. II kõlas seal vabariigi juubeliaasta vääriliselt kokku kaheksa eesti teost (kui Heino Elleri „Kodumaine viis” lisapalana kaasa arvata). Põhikava raamisid Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ja „Fratres”, selle kõrval Ester Mäe „Vesper”, Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile, Lepo Sumera „Muusika kammerorkestrile”,…
Rahvusooperi Estonia dirigent Erki Pehk käis juhatamas Kiievis eesti muusika kava ukraina kammerorkestri Kievska Kamerata ees. 3. II kõlas seal vabariigi juubeliaasta vääriliselt kokku kaheksa eesti teost (kui Heino Elleri „Kodumaine viis” lisapalana kaasa arvata). Põhikava raamisid Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ja „Fratres”, selle kõrval Ester Mäe „Vesper”, Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile, Lepo Sumera „Muusika kammerorkestrile”,…
2 minutit
Eesti Vabariik 90: Eesti muusikud maailmalavadel
Täna Dublinis algav RTÉ Living Music Festival on pühendatud Arvo Pärdile. Kuuel kontserdil (kuni 17. II) esitatakse kokku 23 tema teost, lisaks kompositsiooniseminar Pärdi osalusel, avatud on näitus Tallinnast „Tuntud ja tundmatu Arvo Pärt”. Kontserdid toimuvad RTÉ (Iiri Rahvusraadio-TV) rahvus-kontserdisaalis, Iiri rahvusgaleriis, Christ Church’i katedraalis ja Samuel Becketti teatris, esitajaiks RTÉ Rahvussümfooniaorkester…
4 minutit
Suurepärane trio: Garik, Kolja ja Serjoga
Stravinski ja Prokofjevi suurteosed kõlasid suurepäraselt ERSO esituses Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.
Igor Stravinski
Igor Stravinski
3 minutit
Viis aastat toetamist
Kui parajas teismeeas vabariigis on õnnestunud ühel inimeste grupil muusikute avitamiseks kaasata juba viies aasta oma sadakond sponsorit, siis tuleb neile teha sügav kummardus. Eelmisel kesknädalal toimunud galakontserdil Estonia kontserdisaalis oli võimalik kuulata ühte osa neist muusikutest, kellele Pille Lille Muusikute Toetusfond on andnud võimaluse anda kontserte Eestimaa lavadel ja kirikutes. Kontsert oli igas mõttes hea:…
2 minutit
Stsenaristi ja režissööri roll olgu lahus!
Kas kidakeelsust ja puisust peab väljendama kidakeelsus ja puisus, ja seda veel nõnda, et enam-vähem kogu tegelaskond on kidakeelne ja puine?
Meespeategelane Kinnunen (mängib Sesa-Petteri Lehto) lüüakse laevalt merre. KAADER FILMIST
Meespeategelane Kinnunen (mängib Sesa-Petteri Lehto) lüüakse laevalt merre. KAADER FILMIST
6 minutit
„Berlinale” esimene poolaeg tekitas õlakehitusi
Berliinis on kevad käes, roosipeenrad on juba kobestatud. Aga sellegipoolest peab isegi vihmast ja porist pargitud filmieestlane oskama end Potsdami väljaku ümbruse kõrghoonete vahel tõmbava tuule eest hoolega hoida – üks vale riietumistrikk, ja oledki vihma käest räästa all ehk köha-nohuga audis. Aga nüüd ikkagi filmifestivalist.
4 minutit
Nostalgiahõnguline vimkaga meelelahutus
„Tallinn pimeduses” põhiväärtuseks on pöördeliste aegade krambivaba nostalgia ja b-filmilik muretus.
Sulakulda katlast pähe. Ain Lutsepp ja Tõnu Kark filmis „Tallinn pimeduses”. KAADER FILMIST
Sulakulda katlast pähe. Ain Lutsepp ja Tõnu Kark filmis „Tallinn pimeduses”. KAADER FILMIST
3 minutit
Kas tõsielu on alati fantaasiast etem?
Eesti dokumentalistide ideed vallutasid „DocsBarcelona”.
Klounid on peategelaseks režissööri ja klouni Mikio Tsunekawa filmis „Ühe klouni sõjapäevik”. KAADER FILMIST
Klounid on peategelaseks režissööri ja klouni Mikio Tsunekawa filmis „Ühe klouni sõjapäevik”. KAADER FILMIST
5 minutit
