2008-32 (3217)
HELGE UUETOA 16. IV 1936 – 16. VIII 2008
Lahkunud on teatrikunstnik Helge Uuetoa. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna 7. keskkooli ja 1960. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Samast aastast alustas ta tööd Eesti Draamateatris. Sel perioodil oli just Helge Uuetoa mitmete Voldemar Panso väljapaistvate tipplavastuste kunstnik. Valmisid moodsa joonega „Inimene ja jumal” (1962)”, „Kihnu Jõnn” (1964), „Tabamata ime” (1965).…
1 minut
K-luuleT
Maarja kangro, Mart Kangur, Lauri Kitsnik, Katja Koort, Hasso Krull, Kalju Kruusa
Kui kirjutaks iga õhtu luuletuse. Nii ma polegi teinud. Viimati kuskil kümme aastat tagasi. Need olid kõik nii lühikesed. Ja ma isegi ei tea, kas olin siis õnnelik. Õnnelikum nende kirjapandud sõnade võrra. Sellest kivist kergem. Aga ma mäletan,…
Kui kirjutaks iga õhtu luuletuse. Nii ma polegi teinud. Viimati kuskil kümme aastat tagasi. Need olid kõik nii lühikesed. Ja ma isegi ei tea, kas olin siis õnnelik. Õnnelikum nende kirjapandud sõnade võrra. Sellest kivist kergem. Aga ma mäletan,…
4 minutit
Inimtapamaja pühak
Jelineki kirjeldatud elu on õõvastav, mõjub provotseerivalt, tekitab kõhedust, ärgitades järele mõtlema.
Elfriede Jelinek. Viinlanna. Nobelist. Proosakirjanik. Näitekirjanik. Luuletaja. Tõlkija. Kuuldemängude autor. Libretist. Feminist. Misantroop. Enfant terrible. Nobeli kirjanduspreemia laureaate on maailmas 107. Praegu 61aastane austria kirjanik sai auhinna 2004. aastal – kümnenda naisena. „Naise keel on rüü, mis kõik kinni…
Elfriede Jelinek. Viinlanna. Nobelist. Proosakirjanik. Näitekirjanik. Luuletaja. Tõlkija. Kuuldemängude autor. Libretist. Feminist. Misantroop. Enfant terrible. Nobeli kirjanduspreemia laureaate on maailmas 107. Praegu 61aastane austria kirjanik sai auhinna 2004. aastal – kümnenda naisena. „Naise keel on rüü, mis kõik kinni…
6 minutit
Pekingi biennaali tasub tähele panna
Tänavusel Pekingi biennaalil esindas Eestit Jüri Kask.
Pekingi biennaali üldkujundus oli üles ehitatud suurtele vastandustele. Jüri Kask
Pekingi biennaali üldkujundus oli üles ehitatud suurtele vastandustele. Jüri Kask
4 minutit
Saasta on niigi palju. Ka intellektuaalset
Peeter Jalakas: püüame enda jaoks uuesti sõnastada elu mõtte.
4 minutit
Vano Allsalu – öine Ikaros
Abstraktsionism, kunsti abc. Abstraheerima tähendab lihtsustama asjade muutlike omaduste kõrvaleheitmise ning olemuslike väljasõelumise teel. Keelt on võimalik abstraheerida tähestikuks, taevakehade liikumist kalendriks. Lihtsuseni viib pikk tee, ent ühegi teekonna algus ei saa olla muud kui lihtne. Sellise paradoksi lahenduseks on kunsti algkooli juhatav abstraktsionist, näiteks Vano Allsalu. Ta ise jaotab…
3 minutit
Vene elu hõng Pilistvere rehealuses
Rasputin – armastusse ja jumalasse uskuv idealist, kes üritab hinge vaakuvat Venemaad päästa.
Rasputin – Indrek Saar. LAIDO VALDVEE
Rasputin – Indrek Saar. LAIDO VALDVEE
2 minutit
Kunstnik maalib elu
Maal „Heide” ehk „Rõõmustab ja innustab”, 1983, assamblaaž, vineer. Tiit Laja kogu. Väljas retrospektiivvalikus Viinistul. Kaire Nurk
5 minutit
Sürrealism kunstigurmaanidele
Vello Vinn. Lend. 1977. Vello Vinna inimelemendid liidetuna arhitektuursetega viitavad tehnilise tsivilisatsiooni küborgiseerivale toimele. Repro
Seoses Para rühmituse taaselustamisega Jaan Malini poolt ja näitusega Jõhvi kontserdimajas peaks loogiliselt üles kerkima sürrealismi teema. Kataloogi kaanel seisab „parasürrealistide kunst”. Organisatoorselt tuleks au omistada Jaan Malinile, kes korraldamise ette võttis ja tõi kokku nimed,…
Seoses Para rühmituse taaselustamisega Jaan Malini poolt ja näitusega Jõhvi kontserdimajas peaks loogiliselt üles kerkima sürrealismi teema. Kataloogi kaanel seisab „parasürrealistide kunst”. Organisatoorselt tuleks au omistada Jaan Malinile, kes korraldamise ette võttis ja tõi kokku nimed,…
3 minutit
Suud puhtaks, härrased
Enne riigikogu viimaseid valimisi 2007. aasta märtsis tegi Sirp ülevaate erakondade kultuuripoliitilistest programmist ja tähtsamatest lubadustest. Sirp küsis ka, mil moel seistakse kultuurielu hingespüsimise eest, kui majanduses käivitub nn must stsenaarium ehk majanduskasv peatub.
„IRL tahab kultuurkapitali loomingutoetuste osa kahekordistada. Üks võimalus selleks on hasartmängu- ja aktsiisimaksudest sihtkapitalidele mineva rahaosa…
„IRL tahab kultuurkapitali loomingutoetuste osa kahekordistada. Üks võimalus selleks on hasartmängu- ja aktsiisimaksudest sihtkapitalidele mineva rahaosa…
1 minut
Tippteosed ja väärilised tegijad Birgitta festivalil
„Kruvi keere” oli fantaasiaküllane juba oma väliselt vormilt. harri rospu
Muusika- ja tearihuvilised said Birgitta festivali raames Pirita kloostri seinte vahel jälgida Giuseppe Verdi Reekviemi (14. VIII) ja Benjamin Britteni kammerooperit „Kruvi keere” (15. VIII). Esimeses teoses olid solistideks Aile Asszonyi, Annely Peebo, Juhan Tralla ja Ain Anger, kooriks Latvia Lätimaalt ja meie…
Muusika- ja tearihuvilised said Birgitta festivali raames Pirita kloostri seinte vahel jälgida Giuseppe Verdi Reekviemi (14. VIII) ja Benjamin Britteni kammerooperit „Kruvi keere” (15. VIII). Esimeses teoses olid solistideks Aile Asszonyi, Annely Peebo, Juhan Tralla ja Ain Anger, kooriks Latvia Lätimaalt ja meie…
6 minutit
Kulka – Eesti avaliku suhtluse Georgia? Või Tiibet?
Kultuurkapitali ümber tekitatud kära on nüüdseks enam-vähem vaibunud. Ühelt poolt polekski justkui mõtet sellest uuesti/edasi rääkida – kui käratsemise asemel oleks toimunud arutelu. Paraku jäidki domineerima arvamused inimestelt, kes kulka taustu ja eesmärke, selle organisatsiooni põhimõtteid kas ei tunne või ei tahagi tunda. Eriti kurb oli siinkirjutajal lugeda Mart Ummelase…
4 minutit
„Ruja” – uue ajastu algus eesti muusikateatris
Muusikali tehaksegi pisut üle karikeerides. tiit ojasoo
Läksime „Ruja” vaatama kui noorte inimeste delegatsioon, kes Ruja aega omast kogemusest ei mäleta – üks siit, teine sealtpoolt raudset eesriiet. Päris kuu pealt kukkunud me ei ole: üks meist on vanematelt sündimisest saati kuulnud lugusid nõukogude elust ja kultuuripoliitikast kogu tema totruses ning…
Läksime „Ruja” vaatama kui noorte inimeste delegatsioon, kes Ruja aega omast kogemusest ei mäleta – üks siit, teine sealtpoolt raudset eesriiet. Päris kuu pealt kukkunud me ei ole: üks meist on vanematelt sündimisest saati kuulnud lugusid nõukogude elust ja kultuuripoliitikast kogu tema totruses ning…
4 minutit
Miks toetada „Õllesummerit”?
Kulka otsused ei ole olnud lõpuni demokraatlikud.
Ajal, mil kogu Eesti peab majanduse jahenemise tingimustes püksirihma pingutama, näib „Õllesummerile” kehtiv käibemaksusoodustus muidugi karjuvalt ülekohtune. Jürgen Ligi tüüpi poliitikute ja populistliku ajakirjanduse koostöö tulemusena on see sõnum suvel dramaatiliselt mitut puhku esil olnud. Ühiskonnaelus on ometi asju, mille pideva poliitilise lehmakauplemise…
Ajal, mil kogu Eesti peab majanduse jahenemise tingimustes püksirihma pingutama, näib „Õllesummerile” kehtiv käibemaksusoodustus muidugi karjuvalt ülekohtune. Jürgen Ligi tüüpi poliitikute ja populistliku ajakirjanduse koostöö tulemusena on see sõnum suvel dramaatiliselt mitut puhku esil olnud. Ühiskonnaelus on ometi asju, mille pideva poliitilise lehmakauplemise…
8 minutit
Pärnu „SUVEUNI” sisevaates
1. – 10. VIII toimus Pärnus juba seitsmendat aastat Kölni muusikaülikooli õppejõu professor Arbo Valdma korraldatud rahvusvaheline klaverikool „Klaveri SUVEUNIversiteet”, kus ka allakirjutanul oli võimalus osaleda. Koos kolm aastat tagasi alanud „TALVEUNIversiteediga” oli see juba kümnes Pärnus peetud Arbo Valdma kursus pianistidele. Klaverikoolis osales seekord rekordarvuna 25 pianisti Jaapanist, Hispaaniast,…
3 minutit
Eestlaste kargokultuse usutunnistus
Rahva väärtushinnangute üldpilt ei saa ju olla nii masendav, kui 100 000 eestlast käis „Märkamisajal”.
Kuumad 90ndad …ehk plahvatusohtlikult nostalgilised lood meie lähiminevikust. Koostatud Delfi kogutud mälestuste põhjal. Delfi, Eesti Päevaleht, 2008.
Kuumad 90ndad …ehk plahvatusohtlikult nostalgilised lood meie lähiminevikust. Koostatud Delfi kogutud mälestuste põhjal. Delfi, Eesti Päevaleht, 2008.
8 minutit
Filmid, mis püüdsid aega Eesti kroonikafilmidest 1987-1988
Eesti dokumentalistika 1988: Mark Soosaar (kaamera varjus) filmimas „Miss Saaremaad” ja Andres Sööt „Draakoni aastat”. JAAK ELLING
Kas lõigata aega või mitte lõigata, see tarkovskilik küsimus seisab igaühe ees, kes vaevab oma pead ja südant montaažiruumis või nüüdsel ajal juba oma koduarvuti taga filmipilti kokku pannes. Kuidas lõigata aja voolamist ekraanil…
Kas lõigata aega või mitte lõigata, see tarkovskilik küsimus seisab igaühe ees, kes vaevab oma pead ja südant montaažiruumis või nüüdsel ajal juba oma koduarvuti taga filmipilti kokku pannes. Kuidas lõigata aja voolamist ekraanil…
4 minutit
Filosoofide olümpiamängudel Soulis
Kahe aastakümne tagune olümpialinn ja kuue aasta tagune jalgpalli maailmameistrivõistluste Soul (turniir peeti teatavasti paralleelselt Lõuna-Koreas ja Jaapanis) võõrustas käesoleval suvel filosoofide olümpiamänge. XXII filosoofia maailmakongress leidis aset otse enne Pekingi olümpia algust, kokku tuldi 30. juulist 5. augustini Souli rahvusülikoolis üldpealkirja „Filosoofiat ümber mõtestamas” all („Rethinking Philosophy Today”). Tegemist…
4 minutit
Stiilne ja sisutu
„Asendusõpetaja” ei täienda Skandinaavia lastefilmide kullavaramut, ent pretensioonitult stiilse ajaviitefilmina pole see ajaraisk.
2 minutit
V soome-ugri rahvaste kongressil Hantõ-Mansiiskis
V soome-ugri rahvaste maailmakongressil 28. VI – 1. VII Venemaal Handi-Mansi autonoomse ringkonna keskuses Hantõ-Mansiiskis osales 24 soome-ugri ja samojeedi rahva esindajaid. Kongressi austasid oma kohalolekuga nelja riigi presidendid, kes esinesid avatseremoonial sõnavõtuga ja osalesid kongressi teise tööpäeva plenaaristungil.
Avapäeval kinnitati tööpresiidium, kuhu kuulusid Valeri Markov (Venemaa), János Pusztay (Ungari), Tõnu…
Avapäeval kinnitati tööpresiidium, kuhu kuulusid Valeri Markov (Venemaa), János Pusztay (Ungari), Tõnu…
2 minutit
Vene neegripoiss, kosmonaudi lapselaps
„Gagarini lapselaps” („Vnuk Gagarina”, Venemaa 2007, 80 minutit). Režissöörid Andrei Panin ja Tamara Vladimirtseva, stsenarist Natalja Nazarova, operaator Artur Gimpel, produtsendid Bahtiar Hudoinazarov ja Gennadi Ostrovski. Osades Dane Lukombo (Gendos), Gennadi Nazarov (Fjodor), Andrei Panin (Toljan), Natalja Rogožkina (Greta), Sergei Ugrjumov (Viktor Vassiljevitš) jt. Levitab Central Partnership.
Gena Gagarin on lastekodulaps…
Gena Gagarin on lastekodulaps…
2 minutit
Kongressimärkmeid. Keel ja haridus
V soome-ugri rahvaste maailmakongressi keele ja hariduse sektsiooni juhtisid mansi Svetlana Popova ja saam Nina Afanasjeva, selle tööst võttis osa 114 delegaati ja vaatlejat, kongressil esindatud 24 rahvusest sai sõna 18 (kokku peeti 28 ettekannet). Siinkohal mõned põlvepealsed märkmed räägitust, ülevaatlikuma pildi annab Katrin Saksa raport ENi parlamentaarsele assambleele. Kuigi…
3 minutit
Pealelend
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi soome-ugri koostöörühma liige
Eesti-Soome-Ungari parlamendisaadikute initsiatiivil läks sel aastal Euroopa Liidu eelarvesse esmakordselt sisse 2,5 miljonit eurot Venemaa soome-ugri vähemuste kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arengu toetamiseks. Kuidas ja kas võib mõjutada Venemaa praegune ülihoolitsev retoorika Gruusia väikerahvaste aadressil ja tema sõjategevus Gruusia pinnal Euroopa parlamendi soome-ugri…
Eesti-Soome-Ungari parlamendisaadikute initsiatiivil läks sel aastal Euroopa Liidu eelarvesse esmakordselt sisse 2,5 miljonit eurot Venemaa soome-ugri vähemuste kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arengu toetamiseks. Kuidas ja kas võib mõjutada Venemaa praegune ülihoolitsev retoorika Gruusia väikerahvaste aadressil ja tema sõjategevus Gruusia pinnal Euroopa parlamendi soome-ugri…
1 minut
Rohkem idas kui Läänes
Nii Karl Ast Rumori kirjades kui lehelugudes kumab vastu pühendumine oma järglastele, Eestile ja lõpuks ka vaimsele kodumaale avaramas mõttes – Euroopale.
6 minutit
JUHAN VIIDING
Ene Mihkelson, Viivi Luik, Debora Vaarandi, Juhan Viiding.
Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis…
Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis…
3 minutit
Võimalus on olemas
Kui rääkida ükskõik millise kirjastajaga, saab päris kiiresti selgeks, et väärtkirjanduse avaldamine pole tulus. Seda siiski tehakse ja see tuleb ikka eelkõige soovist lugejate maailmapilti avardada, mitte vastupandamatust ihast kiiresti rikastuda.
Krista Kaer:„Mind huvitab väga, mitu Sándor Márai raamatut me veel peame välja andma, et eesti lugejad tema väärtust mõistaksid?”
Krista Kaer:„Mind huvitab väga, mitu Sándor Márai raamatut me veel peame välja andma, et eesti lugejad tema väärtust mõistaksid?”
4 minutit
