Me aiaäärne tsivilisatsioon
Anton Koovit kujundas grafititoa koostöös seinalekirjutajate Rémi ja Ukuga. stanislav stepaško
Kumu viienda korruse näitust külastades terendas mulle tulevikupilt Eesti pealinna plankudega palistatud äri- ja elutänavast. Vihmase ilmaga leiab varju silmapiiril seisva kioski räästa alt: seal müüakse longerit, sihvkasid, ajalehed on otsas. Narmendavatelt plankudelt saab lugeda Eesti Ekspressi, Kroonikat ja Linnalehte, mille trükkimisega hoiab kokku sama…
Kumu viienda korruse näitust külastades terendas mulle tulevikupilt Eesti pealinna plankudega palistatud äri- ja elutänavast. Vihmase ilmaga leiab varju silmapiiril seisva kioski räästa alt: seal müüakse longerit, sihvkasid, ajalehed on otsas. Narmendavatelt plankudelt saab lugeda Eesti Ekspressi, Kroonikat ja Linnalehte, mille trükkimisega hoiab kokku sama…
4 minutit
Saagem hirmust ja leigusest lahti!
Eesti mütoloogiad. Koostanud Martin Kala. Eesti Päevalehe AS, 2008. 255 lk.
Eesti vabariigi 90. sünniaastat on plaanitud tähistada mitmete uute kultuurimärkidega, üks selline loominguline teos on esseekogumik „Eesti mütoloogiad”, millesse on kogutud hulk arvamusi tänase Eesti teemadel. Pidulik suhe on tinginud uhkema pakenduse: kahvatult valge palgega raamat on trükitehniliselt ja kujunduslikult korralikult üle keskmise, tavalisest…
Eesti vabariigi 90. sünniaastat on plaanitud tähistada mitmete uute kultuurimärkidega, üks selline loominguline teos on esseekogumik „Eesti mütoloogiad”, millesse on kogutud hulk arvamusi tänase Eesti teemadel. Pidulik suhe on tinginud uhkema pakenduse: kahvatult valge palgega raamat on trükitehniliselt ja kujunduslikult korralikult üle keskmise, tavalisest…
5 minutit
Meediakunsti festival Singapuris
India kunstnike Shilpa Phadke, Shilpa Ranade ja Sameera Khani projekt „Soolised strateegiad uitamiseks” („Gendered Strategies for Loitering”) võrdleb Mumbai ja Singapuri avalikku linnaruumi ning seda, kuidas ja kus naised või mehed võivad vabalt ringi lonkida. Pressifotod
25. VII – 3. VIII peeti Singapuris rahvusvaheline elektroonilise kunsti sümpoosion „ISEA 2008”. Neli aastat tagasi oli „ISEA 2004”…
25. VII – 3. VIII peeti Singapuris rahvusvaheline elektroonilise kunsti sümpoosion „ISEA 2008”. Neli aastat tagasi oli „ISEA 2004”…
4 minutit
Põgenike tee tundmatusse
Nagu õõvastavalt sageli varemgi, on viimase nädala jooksul seoses Osseetia konfliktiga meieni jõudnud ridamisi pilte surnuist ja haavatuist, ahastavaist emadest, põgenikest ja toiduabi ootajaist. Ühel pildil heidab koos teiste põgenikega ajutisse laagrisse suunduv väike poiss heitunud pilgu üle reporterikaamera kaugusse – võib-olla mahajäänud kodu poole. See poiss võiks kergesti olla mõni eesti laps. Georgia on…
2 minutit
Kunstiteadlased legendi kallal
Happening Lasnamäe vanal lennuväljal, 1974. Foto Jüri Okas.
Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, kui suur, võimas ja tähtis ilming kogu idabloki kultuuris oli 1970.-80. aastatel aktiivselt tegutsenud arhitektide rühmitus Tallinna kool, tuntud ka Tallinna kümnena. Nii laiaulatuslik vastuhakk konformistlikult stagneeruvale Nõukogude Eesti arhitektuuriparadigmale ning püüd mõelda nii radikaalselt omaaegse lääne avangardi vaimus oli…
Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, kui suur, võimas ja tähtis ilming kogu idabloki kultuuris oli 1970.-80. aastatel aktiivselt tegutsenud arhitektide rühmitus Tallinna kool, tuntud ka Tallinna kümnena. Nii laiaulatuslik vastuhakk konformistlikult stagneeruvale Nõukogude Eesti arhitektuuriparadigmale ning püüd mõelda nii radikaalselt omaaegse lääne avangardi vaimus oli…
4 minutit
Mitte ainult Läti Henrik
Ümarlaud Henriku Liivimaa kroonika tõlke- ja retseptsiooniloo teemal
Piero Bugiani ja Andris Šnē.
Piero Bugiani ja Andris Šnē.
9 minutit
„Ruja” kui vaatemänguline muusikal
„Ruja” lavastuse aluseks on kunstipärastele fiktsioonidele ja fantaasiamängudele vaatamata siiski true story.
Alan Proosa
Alan Proosa
6 minutit
Eestlaste kodu
§ 36 (3): Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.
Kuuskümmend viis aastat tagasi laulsid sõdurid marssi, millel on sõnad:
Kuuskümmend viis aastat tagasi laulsid sõdurid marssi, millel on sõnad:
5 minutit
Kas rühmata andele või anduda rühmale?
Ruja algus oli nii võimas, et languse kujutamiseks ei jätkunud lavastuse autoritel enam pinget.
3 minutit
Eksistentsialismi universaalsusest
Inimene vaatab ja vaatleb maailma. See pole selline, nagu inimene tahaks, ning sellest tekib maailma ja vaimu vastasseis, hõõrdumine, lõhe.
9 minutit
Kuressaare kammermuusika päevad sütitasid südamed
Korsika vokaalkoosseis Tempvs Fvgit.
Eesti üheks armastatumaks ja tuntumaks muusikafestivaliks kujunenud Kuressaare XIV kammermuusika päevad on seekord läbi. Juba ammu pole see huvitavalt ja maitsekalt kujundatud üritus suve kõrghetkeks mitte ainult Saaremaa publikule, vaid ka järjest kasvavale muusikanautlejate hulgale nii mujalt Eestist kui raja tagant. Sealhulgas ka paljudele neile, kes…
Eesti üheks armastatumaks ja tuntumaks muusikafestivaliks kujunenud Kuressaare XIV kammermuusika päevad on seekord läbi. Juba ammu pole see huvitavalt ja maitsekalt kujundatud üritus suve kõrghetkeks mitte ainult Saaremaa publikule, vaid ka järjest kasvavale muusikanautlejate hulgale nii mujalt Eestist kui raja tagant. Sealhulgas ka paljudele neile, kes…
3 minutit
Tõlkekirjanduse võimalus
Nii nagu kipuvad suurtest kirjanduspreemiatest meie kultuurimeedias tähelepanu saama vaid ingliskeelse maailma omad (erandina Nobeli preemia), nõnda kipuvad ka meie tõlkekirjanduse riiuleid poodides ehtima vaid ingliskeelsete autorite preemiaromaanid.
Eesti keelde tõlgitava ilukirjandusega on lood halvad. Asi ei olegi mitte niivõrd ega eelkõige tõlgete kõikuvas kvaliteedis või pealiskaudses toimetamises. Pigem on see eesti keeles ilmuva ilukirjanduse suvalises…
Eesti keelde tõlgitava ilukirjandusega on lood halvad. Asi ei olegi mitte niivõrd ega eelkõige tõlgete kõikuvas kvaliteedis või pealiskaudses toimetamises. Pigem on see eesti keeles ilmuva ilukirjanduse suvalises…
4 minutit
Muusikamaailm
Eesti muusikud maailmalavadel – Eesti Vabariik 90
Eesti Filharmoonia Kammerkooril oli kolm kaalukat esinemist Euroopa muusikapidustustel: 1. VIII osaleti Salzburgi rahvusvahelisel festivalil Edvard Griegi kogu näidendimuusika „Peer Gynt” (op. 23) ettekandel koos kammerorkestriga Camerata Salzburg Marc Minkowski juhatusel, solistidena Johan Reuter (Peer Gynt), Miah Persson (Solveig) ja Malena Ernman (Anitra); kontserdipaik oli Mozarti maja. 11. VIII astus EFK Paul Hillieri dirigeerimisel üles…
Eesti Filharmoonia Kammerkooril oli kolm kaalukat esinemist Euroopa muusikapidustustel: 1. VIII osaleti Salzburgi rahvusvahelisel festivalil Edvard Griegi kogu näidendimuusika „Peer Gynt” (op. 23) ettekandel koos kammerorkestriga Camerata Salzburg Marc Minkowski juhatusel, solistidena Johan Reuter (Peer Gynt), Miah Persson (Solveig) ja Malena Ernman (Anitra); kontserdipaik oli Mozarti maja. 11. VIII astus EFK Paul Hillieri dirigeerimisel üles…
4 minutit
Pilar, akvarell ja klassika
Aleksander Pilari nimi tähistab keskealisele kunstipublikule klassikat. Midagi, mida on aastakümneid harjutud pidama omal alal parimaks, mida on järgitud ja millest palju räägitud. Aleksander Pilari (1912–1989) surmast on möödunud juba pea paarkümmend aastat ja viimane näituski oli kakskümmend aastat tagasi. Praegu kuuekümnendais maalijad meenutavad vanahärra Pilarit galantse härrasmehena. Nõukogude tegelikkuses sosistati ta aadlipäritolust ja imetleti…
2 minutit
Inimhääle lummus ja topeltverism
Tänavune Birgitta festival tõi Pirita kloostri müüride vahele maailma ooperikunsti šedöövrid.
„Pajatsite” keskne küsimus on, kas Nedda (Galina Badikovskaja) saab rihma või ei. harri rospu
„Pajatsite” keskne küsimus on, kas Nedda (Galina Badikovskaja) saab rihma või ei. harri rospu
6 minutit
Asi ei ole kirjastamises, küsimus on kirjutamises
Kirjastamisega pole probleemi, küsimus on: kuidas panna inimesed kirjutama?
On põhjust veel kord naasta teema juurde: missugune on seis eestikeelsete filmiraamatute rindel? Teada on, et uusi omakeelseid filmiraamatuid sama hästi kui polegi (ei ilmu poeletile juba aastaid), samas seisame eesti filmi esimese suure tähtpäeva, 100. sünnipäeva künnisel. Aasta 2012 võiks olla…
On põhjust veel kord naasta teema juurde: missugune on seis eestikeelsete filmiraamatute rindel? Teada on, et uusi omakeelseid filmiraamatuid sama hästi kui polegi (ei ilmu poeletile juba aastaid), samas seisame eesti filmi esimese suure tähtpäeva, 100. sünnipäeva künnisel. Aasta 2012 võiks olla…
5 minutit
Enn säde silmast ja meelest
Mõrkjas meenutus augustist 1991: Vene tanketid televisioonimasti all. Kaameraga mees on Arvo Vilu, minu parasjagu teoksil dokfilmi „Isand ja ori” operaator. Õieti pidime hommikul filmima viljakoristust esimestes taassündinud taludes, nüüd aga sebime siin. Linnas oleme jõudnud ronida tuletõrjemaja torni ja filmida vägevaid betoonplokkidest barrikaade Lomonossovi ehk Gonsiori tänaval. Oleme esimesed ja ainsad, kes taipavad sinna…
1 minut
Palamusel peeti Theodor Lutsu 13. filmipäevi
Eelmisel reedel peeti Palamusel 13. korda Theodor Lutsu filmipäevi. Filmipäevade raames on üheksal aastal olnud lahtine lühifilmide konkurss, tänavu oli filmivõistlusel väike juubel, kümnes kord.
2 minutit
Uma maa suul’
Mehed harjutavad maailma esimese võrokeelse laulupeo tarvis. KAADER FILMIST
Kagu-Eesti või Lõunaommõgu-Eesti või Üla-Eesti on popp. Seda näitavad nii võrokeste kui setokeste üritused aasta-aastalt üha enam. Saati siis nii suured kui Seto Kuningriik või esimest korda peetud võrokeelne laulupidu „Uma pido” tänavu mai viimasel päeval. Tuleb filmida? Kindlasti, ent mil viisil?
Kagu-Eesti või Lõunaommõgu-Eesti või Üla-Eesti on popp. Seda näitavad nii võrokeste kui setokeste üritused aasta-aastalt üha enam. Saati siis nii suured kui Seto Kuningriik või esimest korda peetud võrokeelne laulupidu „Uma pido” tänavu mai viimasel päeval. Tuleb filmida? Kindlasti, ent mil viisil?
3 minutit
Massidele mõeldud kinos näeb mõõdukat eliiti
Konfessioonide usuringis aetud jutt meenutas kohati kurtide omavahelist vestlust pimedas toas. MARGUS KIIS
Vormiliselt on „tARTuFF” Eesti üks kõige omapärasemaid ja kino arengu mõttes ka vägagi algupärane festival. Tartu raekoja platsile püstitatakse hiiglaslik (täispuhutava raamiga) ekraan, kuhu vanalt healt lintfilmilt projitseeritakse tavatult suur kinopilt. Seega saavad ühte filmi korraga näha isegi tuhanded…
Vormiliselt on „tARTuFF” Eesti üks kõige omapärasemaid ja kino arengu mõttes ka vägagi algupärane festival. Tartu raekoja platsile püstitatakse hiiglaslik (täispuhutava raamiga) ekraan, kuhu vanalt healt lintfilmilt projitseeritakse tavatult suur kinopilt. Seega saavad ühte filmi korraga näha isegi tuhanded…
2 minutit
Paul Scotti jalajälgedes
„Kroonijuveel” („Kuningattaren jalokivi”, „The Jewel in the Crown”, Suurbritannia 1984; Granada Television, 14 jagu, 777 minutit). Režissöörid Christopher Morahan ja Jim O’Brien, stsenarist Ken Taylor, operaator Ray Goode, helilooja George Fenton, kunstnikud Vic Symonds ja Alan Pickford, monteerija Edward Mansell. Osades Tim Pigott-Smith, Geraldine James, Charles Dance, Wendy Morgan, Nicholas Le Prevost, Saeed Jaffrey, Art…
3 minutit
Bensiiniga köetud saun
Suvetuuri kontserdi vahepalade tasemel teksti ei saa nimetada näidendiks.
„Saun”: Hansahoovi saunalaval Hilje Murel, Ott Sepp, Merle Jääger, Tõnu Oja, Liina Tennosaar ja Veiko Täär. SILLE ANNUK/POSTIMEES/SCANPIX
„Saun”: Hansahoovi saunalaval Hilje Murel, Ott Sepp, Merle Jääger, Tõnu Oja, Liina Tennosaar ja Veiko Täär. SILLE ANNUK/POSTIMEES/SCANPIX
3 minutit
Teatrimäng etteantud teemal
Kas eestlastele üldse on vabadust vaja?
„Kevadtalv 1918”: Meelis Põdersoo (Konstantin Päts), Tanel Saar, Ago Soots (Jüri Vilms ), Maria Lee Liivak (Mari).
„Kevadtalv 1918”: Meelis Põdersoo (Konstantin Päts), Tanel Saar, Ago Soots (Jüri Vilms ), Maria Lee Liivak (Mari).
3 minutit
Erandpäeva lõkkeõhtu leebed leegid
Laval süüdatud leegid ei kõrveta, pigem soojendavad ajavälist armastus-võidab-kõik-heldimust.
„Keiserlik kokk”: Friedebert Tuglas – Raimo Pass, Elo Tuglas – Kleer Maibaum. R.A.A.A.M
„Keiserlik kokk”: Friedebert Tuglas – Raimo Pass, Elo Tuglas – Kleer Maibaum. R.A.A.A.M
3 minutit
Jõudude vahekord
Tasakaalustatud uudis vägistamisest peaks alati sisaldama märkuse selle kohta, et eks see naine ikka natuke ise tahtis ka ja provotseeris (tema eitus oli tegelikult jaatus). Aga ei sisalda, haiget vaatenurka, et igasse vägistamisakti on peidetud naise soov saada vägistatud, kohtab küll mörisevas viinalauas, õnneks aga mitte ajakirjanduses või kohtusaalis. Miks küll sama reegel ei kehti poliitikauudiste puhul?…
3 minutit
Kas Moskvas on võimul sõjaväeline hunta?
Gruusias toimuv on punane joon, millest Venemaa poleks tohtinud üle astuda.
Venemaalt lähtuv sõjaline interventsioon Gruusia vastu on kogu maailma šokeerinud. Euroopa eeskojas hakati XXI sajandil tegema poliitikat, mis tuletab meetoditelt meelde mongoli-tatari vallutuste või Ivan Julma aegu. Sõjaliselt üks maailma tugevamaid riike ründas väikest naabrit ebaproportsionaalse jõu ja ägedusega, tuues oma teguviisi…
Venemaalt lähtuv sõjaline interventsioon Gruusia vastu on kogu maailma šokeerinud. Euroopa eeskojas hakati XXI sajandil tegema poliitikat, mis tuletab meetoditelt meelde mongoli-tatari vallutuste või Ivan Julma aegu. Sõjaliselt üks maailma tugevamaid riike ründas väikest naabrit ebaproportsionaalse jõu ja ägedusega, tuues oma teguviisi…
4 minutit
