2008-28 (3213)
Hüvasti-hüvasti, sõber ja õpetaja!
kalju orro
Vikatimees võtab üha lähemalt. See on Tema pärisosa. Mõistusega võttes on see ju lausa loomulik, kuid see, mida vist hingeks võib nimetada – karjub.
Vikatimees võtab üha lähemalt. See on Tema pärisosa. Mõistusega võttes on see ju lausa loomulik, kuid see, mida vist hingeks võib nimetada – karjub.
10 minutit
REET NEIMAR 26. IX 1945 – 28. VII 2008
Lahkunud on Reet Neimar, inimene, kelle tegudesse ja mällu oli kätketud väga oluline osa viimaste aastakümnete eesti teatriloost.
Voldemar Panso poolt tolleaegse konservatooriumi lavakunstikateedrisse teatriajaloo õppejõuks kutsutuna on ta olnud hoolitsev jälgija, sõber ja nõuandja kõigile meie teatrikooli üliõpilastele 1976. aastal lõpetanud VII lennust kuni äsja lõpetanud XXIII lennu ja täna…
Voldemar Panso poolt tolleaegse konservatooriumi lavakunstikateedrisse teatriajaloo õppejõuks kutsutuna on ta olnud hoolitsev jälgija, sõber ja nõuandja kõigile meie teatrikooli üliõpilastele 1976. aastal lõpetanud VII lennust kuni äsja lõpetanud XXIII lennu ja täna…
2 minutit
Suveõhtu surnukuuris
Karusoo on halastamatul moel O’Neilli intiimse pihtimuse sotsiaalse teatri vankri ette rakendanud.
„Pikk päevatee kaob öösse”: James – Ain Lutsepp, Mary – Ülle Kaljuste.
„Pikk päevatee kaob öösse”: James – Ain Lutsepp, Mary – Ülle Kaljuste.
4 minutit
Tallinna XXII Rahvusvaheline Orelifestival
Piia ruber
1. – 10. augustini peetakse järjekordne, juba XXII orelimuusika festival. Üle paljude aastate ei ole tänavune muusikapidu seotud mingi tähtpäeva või heliloojaga. Teemaks on seekord orel ja oreliga seonduv, muusika eri ajastutest tunnustatud ja teatud interpreetide esituses kümnest erineva kultuuritaustaga riigist: Inglismaalt, USAst, Itaaliast, Monacost, Venemaalt, Prantsusmaalt jt maadelt.
1. – 10. augustini peetakse järjekordne, juba XXII orelimuusika festival. Üle paljude aastate ei ole tänavune muusikapidu seotud mingi tähtpäeva või heliloojaga. Teemaks on seekord orel ja oreliga seonduv, muusika eri ajastutest tunnustatud ja teatud interpreetide esituses kümnest erineva kultuuritaustaga riigist: Inglismaalt, USAst, Itaaliast, Monacost, Venemaalt, Prantsusmaalt jt maadelt.
1 minut
Mis keeles räägib tuumajaam?
Jaanipäeva järel, siis, kui soome-ugri hõimusuhete epitsenter nihkus hetkeks Uuralite taha Hantõ-Mansiiskisse, anti Soome ja Eesti peaministrile üle järjekorras teine „tarkade meeste raport”, nimekiri ettepanekutest kahe riigi koostööks aastani 2030 („Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008”). Raport, mille seekordseteks koostajateks suursaadik Jaakko Blomberg ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, on…
5 minutit
Kas Eesti riik oli aprillis 2007 kurt ja pime?
2007. aasta aprillisündmused käivitasid eestivenelaste positsiooni ja integratsiooni õnnestumise, eestlaste ja venelaste erineva ajalootõlgenduse ning monumentide poliitilise ja sümboolse tähenduse üle ägeda arutelu ja analüüsi.
Vikerkaare kevadine kaksiknumber toob sellele olulist lisa. Mingil moel vajutab pronksiöö oma pitseri kogu 200-leheküljelise vihiku luulele ja proosale, veel konkreetsemalt esseedele ja artiklitele.
Vikerkaare kevadine kaksiknumber toob sellele olulist lisa. Mingil moel vajutab pronksiöö oma pitseri kogu 200-leheküljelise vihiku luulele ja proosale, veel konkreetsemalt esseedele ja artiklitele.
5 minutit
Raamatud, mida iialgi ei loeta
Suvel ei viitsi ma eriti raamatut lugeda. See ei tähenda, et mind ei huvitaks ükski raamat – vastupidi, ma kuulan hea meelega lugusid ühest või teisest teosest, mis kellelegi kätte on juhtunud. Isegi mõne raamatu juhuslik nimetamine võib köita tähelepanu, kui sellele lisanduvad isiklikud seosed, meenutused, ristuvad muljed ja põimuvad…
3 minutit
Pronksiunustusest ühiskondlikus mõtlemises
Võimuilminguid tuleb juba pikemat aega otsida ennekõike sõnadest
piia ruber
piia ruber
6 minutit
Ideoloog Hvostovi eestlasteta ajalugu
Kui Hvostov kirjutaks vene keeles, ei šokeeriks ta kedagi.
Ülo Mattheus
Ülo Mattheus
8 minutit
Muinsuskaitse pimesool
Keskaegse veemajanduse imetegu, Jaani seegi maa-alune lampkast ja kollektor, kaevati välja 2001. aastal. Arheoloogid tegid ettepaneku seda Rävala puiestee pikenduse garaažis eksponeerida, ent mõte laideti riigikogus maha, sest käimla näitamine külalistele teeb Eestile häbi. Jaak Mäll
See lugu algab ühe mõisa käsimeiereist, mille piimaühistu automatiseeris, kolhoos sõitis seinast sisse hiiglasliku piimatsisterniga,…
See lugu algab ühe mõisa käsimeiereist, mille piimaühistu automatiseeris, kolhoos sõitis seinast sisse hiiglasliku piimatsisterniga,…
3 minutit
Paariad ja kirjandusseparatistid V: võõras uus ilm
Milline idealist võtab täna oma südameasja, ajaloo- ja poliitika- ja maailmarahu- ja võõravihaasja ajada kirjanduses, teades, et tolle meediumi mõjuvõim on vähenenud/vähenemas? Õnneks neid ikka leidub, aga nii mõnigi kord kähvatab, et äkki nood idealistid (mina ka) on tegelikult idioodid.
10 minutit
Pagulaskunst jõuab koju
Anne-Reet Paris. Töö I. 1971. Linoollõige. Ka see teos jäi kadunuks Washingtoni saatkonnahoone põlengus, ent autor saatis kirjanduskeskusele säilinud proovitõmmise. Repro
Vabaduse galeriis on väljas väliseesti autorite näitus teostega aastaist 1968–1975. 17. III 2007 kirjutati New Yorgi Eesti Majas alla kinkekiri, millega Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges annetas oma kunstikogu Underi ja…
Vabaduse galeriis on väljas väliseesti autorite näitus teostega aastaist 1968–1975. 17. III 2007 kirjutati New Yorgi Eesti Majas alla kinkekiri, millega Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges annetas oma kunstikogu Underi ja…
3 minutit
Kolmevärviline kunst
Leonhard Lapini rahvarinde plakati kavand „Anna bürokraatiale!”. 1995–2005. Ellu Maar
Vaala galerii korraldatud rändnäitusel on eksponeeritud kunstnike oma aja tõlgendused aastatel 1922–2008. Tegemist on ääretult mitmekesise näitusega nii stiililiselt kui ka vormiliselt. Läbivaks ja ühendavaks jooneks on vaid Eesti lipp ja selle värvikombinatsioonide rakendamine.
Vaala galerii korraldatud rändnäitusel on eksponeeritud kunstnike oma aja tõlgendused aastatel 1922–2008. Tegemist on ääretult mitmekesise näitusega nii stiililiselt kui ka vormiliselt. Läbivaks ja ühendavaks jooneks on vaid Eesti lipp ja selle värvikombinatsioonide rakendamine.
2 minutit
Julm, jõhker ja halastamatu – kuningaveeski valastamatu
Roomaja. Õli, lõuend, 2008. Neeme Külm
5 minutit
Itk ja tilulilu on läinud muusikaliselt huvitavamaks
Sandra Sillamaa ja Marko Mägi – Ro:toro.
Tänavune pärimusmuusika festival pakkus väliskülaliste poolest vähe põnevat lisaks sellele, mida varasemal kuraditosinal folgil kogenud olen. Liiga palju sai kuulda mesiselt harmoonilisi, päritolu silmas pidades etteaimatava kulu ja seadistusega helisid, olgu põhja-, ida- või lõunamaalt. Lisaks kippus laupäevaõhtune läbu ja ummistus kauni Viljandi tänavail…
Tänavune pärimusmuusika festival pakkus väliskülaliste poolest vähe põnevat lisaks sellele, mida varasemal kuraditosinal folgil kogenud olen. Liiga palju sai kuulda mesiselt harmoonilisi, päritolu silmas pidades etteaimatava kulu ja seadistusega helisid, olgu põhja-, ida- või lõunamaalt. Lisaks kippus laupäevaõhtune läbu ja ummistus kauni Viljandi tänavail…
4 minutit
Lummavalt peenekoeline, kaasakiskuvalt pöörane
Toy Vivo
Viljandi pärimusmuusika festivalis on midagi põhjamaa suvele ainuomast: mingi eriline palanguline intensiivsus ja kokkusurutus, mis jätab endast igal aastal järele pisut nukra järelmaitse. Need neli päeva mööduvad alati liiga kiiresti – nii palju on muusikat, mida oleks tahtnud veel kuulata ja näha, aga puht füüsiliselt ei olnud see võimalik.…
Viljandi pärimusmuusika festivalis on midagi põhjamaa suvele ainuomast: mingi eriline palanguline intensiivsus ja kokkusurutus, mis jätab endast igal aastal järele pisut nukra järelmaitse. Need neli päeva mööduvad alati liiga kiiresti – nii palju on muusikat, mida oleks tahtnud veel kuulata ja näha, aga puht füüsiliselt ei olnud see võimalik.…
3 minutit
Neli klaaspärlit Tartu Jaani kirikus
16. – 27. VII toimus Tartus esimest korda muusikafestival „Klaaspärlimäng”, mis kolmeteistkümnel aastal olnud seni seotud Pärnu linnaga. Sedapuhku siis Emajõe-äärne üritus algas kahe rõõmsameelse vanamuusika kontserdiga, mis täitsid Tartu Jaani kiriku üpris erineval viisil, hiljem sai sealsamas kuulda ka Euroopa hilisbaroki tähtteoseid.
5 minutit
Eesti muusikud maailmalavadel: Eesti Vabariik 90
Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulis 8. VII Püha Donati festivalil Sloveenias Zadari St Francise kloostris, kavas Kedrovi „Ottše naš”, Arvo Pärdi „Kaks slaavi psalmi”, „…which was the Son of…” ja „Nunc dimittis”, viis osa Urmas Sisaski „Gloria Patri’st” ja 11 osa Rahmaninovi „Öisest teenistusest”, juhatas Paul Hillier. Hillieri käe all esineti 10. ja…
3 minutit
Ooperipäevad Saaremaal (I)
Ain Anger scanpix
Külastanud juba mitmendat suve igat laadi draama- ja muusikaettevõtmisi Eestimaal, ei saa tõdemata jätta, kui uskumatult suur on eestlaste kultuurinälg. Ja kui palju on viimaste aastate jooksul sirgunud meie muusikute hulgast andeid, kes saanud end täiendada laias maailmas ja kes pakuvad publikule lausa jahmatavaid elamusi. Ei suuda ära…
Külastanud juba mitmendat suve igat laadi draama- ja muusikaettevõtmisi Eestimaal, ei saa tõdemata jätta, kui uskumatult suur on eestlaste kultuurinälg. Ja kui palju on viimaste aastate jooksul sirgunud meie muusikute hulgast andeid, kes saanud end täiendada laias maailmas ja kes pakuvad publikule lausa jahmatavaid elamusi. Ei suuda ära…
4 minutit
Teod
ALLAR KAASIK, tšellist
Rohkem kui kord on tšellist Allar Kaasik David Oistrahhi festivali juhina võõrustanud Eestis Iiri Rahvusraadio esindusansamblit RTÉ Vanbrugh Quartet. Nüüdne esinemine oli meie muusiku vastukülaskäik Iirimaale nende kutsel: Allar Kaasik esitas 5. juulil Bantrys mainekal West Corki kammermuusika festivalil ainult eesti nüüdismuusikat.
Rohkem kui kord on tšellist Allar Kaasik David Oistrahhi festivali juhina võõrustanud Eestis Iiri Rahvusraadio esindusansamblit RTÉ Vanbrugh Quartet. Nüüdne esinemine oli meie muusiku vastukülaskäik Iirimaale nende kutsel: Allar Kaasik esitas 5. juulil Bantrys mainekal West Corki kammermuusika festivalil ainult eesti nüüdismuusikat.
2 minutit
Setomaa kui maailma imeline nurgatagune
Brambat on teinud helge filmi sellest, mis on väärtus.
Isa Jevgeni räägib Petseri kloostrist, oma elust ja setodest, kuid tegelikult portreteerib ennast. kaader filmist
Isa Jevgeni räägib Petseri kloostrist, oma elust ja setodest, kuid tegelikult portreteerib ennast. kaader filmist
6 minutit
Viva, orantsukas filmitellis!
Eesti film. Estonian Film 2000–2006. Koostaja Grete Nootre, projektijuht Eda Koppel. Eesti Filmi Sihtasutus, 2008. 640 lk.
2000. aasta juunis valmis filmograafia „Eesti film. Estonian Film 1991–1999”, mis sisaldab 648 leheküljel Eesti taastatud riigis loodud filmide lühitutvustuse eesti ja inglise keeles koos mõningate rohkem või vähem ülevaatlike kirjutistega ning portsjoni infotabelitega.…
2000. aasta juunis valmis filmograafia „Eesti film. Estonian Film 1991–1999”, mis sisaldab 648 leheküljel Eesti taastatud riigis loodud filmide lühitutvustuse eesti ja inglise keeles koos mõningate rohkem või vähem ülevaatlike kirjutistega ning portsjoni infotabelitega.…
5 minutit
Enn Säde silmast ja meelest
Augusti lõpp 1982, varahommikune udu lisab filmivõtetele müstilisust. Operaator Mihkel Ratas ja režissöör Jüri Müür on Tallinna külje all uskumatult pikkade kiviaedadega Rebalas. Arheoloog Vello Lõugas ei mahu sellele pildile, küll aga räägib varsti kaamera ees siinsetest muinaspõldudest ja kivikalmetest. Teeme „Künnimehe väsimust”, pikka probleemfilmi, mis toob tegijatele üleliidulisi loorbereid…
1 minut
