2008-23 (3208)
Üksildusest
Üksildust peetakse halvaks ja traumaatiliseks kaaslaseks. Nõukogude aja kollektiivsuse kontekstis kandis see ka tugevat ideoloogilist märgistust: üksildane, massist eraldi hoidev inimene oli ohtlik, ta polnud kontrolli all. Üksildust kui sotsiaalset seisundit käsitletakse tänapäevalgi teatava sotsiaalse puudena. Siiski mitte kõik üksildumise või eraldumise vormid ei kanna negatiivset märgistust.
2 minutit
61. Cannes’i rahvusvahelise filmifestivali auhinnad
Kuldne Palmioks – „Müüride vahel”, lavastaja Laurent Cantet (Prantsusmaa)
Žürii grand prix – „Komorra”, lavastaja Matteo Garrone (Itaalia)
Žürii grand prix – „Komorra”, lavastaja Matteo Garrone (Itaalia)
1 minut
Tõlge kui ilmutus
Paistab, et pinge katoliikliku kasvatuse saanud Rilke religioosse luuleteksti ja hoopis teistsuguses maailmas elava (:)kivisildniku tõlke vahel on juba lähtepositsioonis kruvitud maksimumini.
Rainer Maria Rilke, (:)kivisildnik, (:)joosepi kahtlused. Ji, 2008. 47 lk.
Rainer Maria Rilke, (:)kivisildnik, (:)joosepi kahtlused. Ji, 2008. 47 lk.
5 minutit
Filmimaailm
Greenaway performance Püha söömaaja teemal
Peter Greenaway hulljulge plaan korraldada 9. juunil suurejooneline vaatemäng Leonardo da Vinci ühe kuulsama maali „Püha õhtusöömaaeg” ümber võib Milano konservatiivist linnapea vastuseisule vaatamata siiski teoks saada. Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale maalitud teos valmis aastail 1495–1498. Kuna seda on sajandite jooksul mitu…
Peter Greenaway hulljulge plaan korraldada 9. juunil suurejooneline vaatemäng Leonardo da Vinci ühe kuulsama maali „Püha õhtusöömaaeg” ümber võib Milano konservatiivist linnapea vastuseisule vaatamata siiski teoks saada. Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale maalitud teos valmis aastail 1495–1498. Kuna seda on sajandite jooksul mitu…
2 minutit
Armastus põleb. Ja põletab. Ja põleb ära
Hando Runnel, Armukahi. Ilmamaa, 2008. 80 lk.
Hando Runnel näib olevat üks neid autoreid, keda võib pidada eesti kaasaegse kirjanduse ikooniks – meie kirjandusloost teda lahutada oleks võimatu. Eriti meenub tema roll taasiseseisvumise aegadel, meenuvad ka tema sõnadele loodud laulud, mis tuttavad paljudele. Samas on mus kasvamas mulje (tahan just rõhutada,…
Hando Runnel näib olevat üks neid autoreid, keda võib pidada eesti kaasaegse kirjanduse ikooniks – meie kirjandusloost teda lahutada oleks võimatu. Eriti meenub tema roll taasiseseisvumise aegadel, meenuvad ka tema sõnadele loodud laulud, mis tuttavad paljudele. Samas on mus kasvamas mulje (tahan just rõhutada,…
4 minutit
Keldid linnas lahti
Šoti filminduses on palju sarnast Eesti omaga: enamik tootmisfirmasid on ühe-kahemehe-ettevõtted.
netifoto
netifoto
3 minutit
Ehatäherüütlite ning hundipäikseaegsete vahel
Kaupo Pähkel, Ehatähe rüütel. Varrak, 2008. 432 lk.Tamur Kusnets, Hundipäikese aeg. Metsiku jahi algus. Pegasus, 2008. 440 lk.
Jälle sattus näppu üks kahe-ulmeka-arvustus ja paratamatult tuli alustada ühest. Kusjuures, mida peatükk edasi – sest ega saa ju hoida end eemal paralleelsest lugemisest –, seda kummalisem tunne kerepidi käima hakkas. Siiski võtsin…
Jälle sattus näppu üks kahe-ulmeka-arvustus ja paratamatult tuli alustada ühest. Kusjuures, mida peatükk edasi – sest ega saa ju hoida end eemal paralleelsest lugemisest –, seda kummalisem tunne kerepidi käima hakkas. Siiski võtsin…
3 minutit
Ajarännak Ernst Lubitschi maale
2. – 8. juunini peetakse Katariina kirikus Ernst Lubitschi filmide festivali.
Külma vambina tuntud Greta Garbo ja Melvyn Douglas režissöör Ernst Lubitschi „Ninotchkas„. KAADER FILMIST
Külma vambina tuntud Greta Garbo ja Melvyn Douglas režissöör Ernst Lubitschi „Ninotchkas„. KAADER FILMIST
3 minutit
Mälestuste talumatu raskus
Nii Aimée Beekmani kui ka Aita Kivi uues romaanis on süüvitud eri moel ja tulemustega oma (tegelaskujude) minevikku.
Aita Kivi, Lähedal. Ajakirjade Kirjastus, 2008. 240 lk.Aimée Beekman, Proovielu. Varrak, 2008. 200 lk.
Aita Kivi, Lähedal. Ajakirjade Kirjastus, 2008. 240 lk.Aimée Beekman, Proovielu. Varrak, 2008. 200 lk.
6 minutit
George Washington Plunkitt – kes SEE veel on?
Loomingu Raamatukogu on üllitanud ühe ütlemata huvitava ja värvika argipoliitika-teemalise raamatu „Tammany Halli Plunkitt” (LR, 2008, nr 11-12). Selliseid teoseid ei ole eesti keeles välja antud just palju, värskematest meenub vaid Claes Anderssoni „Kaksteist aastat poliitikas” (LR, 2002, nr 18-19).
„Plunkitti” arvustustes tõstetakse sageli esile nelja-viit peatükki, mis kriitikute arvates peegeldavad…
„Plunkitti” arvustustes tõstetakse sageli esile nelja-viit peatükki, mis kriitikute arvates peegeldavad…
2 minutit
Konfliktne ja soe Iisrael
Deimling näitab performance’i-kunstnikele kohta Kolgata teel, kuhu Jeesus olevat puhkamiseks käe toetanud, kui teda ristilöömisele viidi. Signe-Fideelia Roots
„Mida te Iisraelis tegite?”
„Mida te Iisraelis tegite?”
7 minutit
EDUARD LEPPIK 11. X 1924 – 19. V 2008
19. mail lahkus jäädavalt oma kodus Neeruti mägedes Eduard Leppik: emakeeleõpetaja, andunud kodu-uurija, Emakeele Seltsi auliige, Eesti Rahva Muuseumi aukorrespondent, Wiedemanni keeleauhinna ja presidendi rahvaluulepreemia laureaat, Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler.
Eduard Leppik sündis 11. oktoobril 1924. aastal Mõisaküla alevis Pärnumaal. Ta isa August Leppik oli vagunitisler ja ema Hermine-Pauline Leppik…
Eduard Leppik sündis 11. oktoobril 1924. aastal Mõisaküla alevis Pärnumaal. Ta isa August Leppik oli vagunitisler ja ema Hermine-Pauline Leppik…
2 minutit
Kristjan Raua preemiate väärt valik
Kolm õnnelikku graatsiat (vasakult): Nora Raba, Sirje Helme ja Anu Põder. Ilmar Kruusamäe viibis medalite üleandmise ajal Berliinis. 2x Jaan Klõšeiko
Möödunud esmaspäeval anti Tallinna raekojas üle Kristjan Raua medalid ehk teisisõnu meie kunsti vanim ja auväärseim aastapreemia. Kuigi, võrreldes paljude teiste, hiljem lisandunud preemiatega, Kristjan Raua preemia rahaline väärtus on…
Möödunud esmaspäeval anti Tallinna raekojas üle Kristjan Raua medalid ehk teisisõnu meie kunsti vanim ja auväärseim aastapreemia. Kuigi, võrreldes paljude teiste, hiljem lisandunud preemiatega, Kristjan Raua preemia rahaline väärtus on…
3 minutit
Helen Kauksi 18. IV 1950 – 22. V 2008
Kurbuse ja vapustusega võtsime vastu teate Helen Kauksi surmast – suhtluses alati nii sirgeseljaline, otsekohene ja karge Helen Kauksi, usaldusväärne kaaslane, teravalt vaimukas ja täpne.
Plahvatuslike värvikoosluste valitseja vaibaloomingus, pühendunud ja keskendunud looja, kelle töövõimet me salamisi kadestasime. Vabakutseline oli Helen Kauksi juba pikemat aega. Vaba oli Helen Kauksi alati: ilusad…
Plahvatuslike värvikoosluste valitseja vaibaloomingus, pühendunud ja keskendunud looja, kelle töövõimet me salamisi kadestasime. Vabakutseline oli Helen Kauksi juba pikemat aega. Vaba oli Helen Kauksi alati: ilusad…
2 minutit
Kristjan Raud Müncheni kunstide akadeemia juubelinäitusel
Kristjan Raua joonistus „Sügavik”. EKM
Münchenis avatakse 30. V sealse kunstide akadeemia 200. aasta juubelit tähistav näitus „Jõuproov”. Kunstide akadeemia ja seega Müncheni kui silmapaistva kunstilinna ajalugu iseloomustavad sellised nimed nagu Peter von Cornelius, Wilhelm von Kaulbach, Wilhelm Leibl, Franz Marc, Vassili Kandinski, Paul Klee, Sep Ruf, Eduardo Paolozzi või Sean…
Münchenis avatakse 30. V sealse kunstide akadeemia 200. aasta juubelit tähistav näitus „Jõuproov”. Kunstide akadeemia ja seega Müncheni kui silmapaistva kunstilinna ajalugu iseloomustavad sellised nimed nagu Peter von Cornelius, Wilhelm von Kaulbach, Wilhelm Leibl, Franz Marc, Vassili Kandinski, Paul Klee, Sep Ruf, Eduardo Paolozzi või Sean…
1 minut
ELMAR PETTAI 5. XI 1912 – 24. V 2008
4. mai varahommikul suri Stockholmis Eesti Kirjanike Liidu vanemaid liikmeid, luuletaja, esseist ja kriitik Elmar Pettai. Lahkunu sündis 5. novembril 1912. aastal Pärnumaal Vana-Kariste vallas Reinse külas Karulaane talus. Hariduse omandas ta Kanaküla ja Saarde algkoolis, Tallinnas asunud Haridussõprade Seltsi Kodukeskkoolis (1933–1937) ja Pärnu Kalanduskoolis (1936–1938). Rootsis täiendas ta oma…
2 minutit
Kameeleon, kes on andnud mitmetele põlvkondadele hääle
Teist seda mõõtu kaasaegse kultuuri ja elavate kultuuride mõjutajaid kui Bob Dylan on raske leida. Sõnarikas, aga sõnastamatu; isepäine ja lõputus muutumises; tundlik, ent sageli vahendeid mitte valiv; ilmatuntud, kuid staaristaatust vältiv, juba noorena vana ja vastupidi. Kui ta on kord valmis Eestimaal laulma, siis tuleks ta ära kuulata. Kuidas…
9 minutit
Inimnäoline sotsialism või hoopis kapitalism?
Tom Stoppard lahkab okupatsiooni teravamalt kui meie siin.
„Rock’n’roll”: Esme (vanem) – Piret Laurimaa, Max – Jaan Rekkor. ANTS LIIGUS
„Rock’n’roll”: Esme (vanem) – Piret Laurimaa, Max – Jaan Rekkor. ANTS LIIGUS
4 minutit
Mis on hea ja mis on halb?
On aeg paraneda rahapalavikust ja tervenedes saada kultuurrahvaks.
Yo-Yo Ma soolokontsertidel ei mahu kuulajad saali ära. netifoto
Yo-Yo Ma soolokontsertidel ei mahu kuulajad saali ära. netifoto
5 minutit
Plahvatus kolakambris
Pärast elu mõttetuse äratundmist on kaks võimalust: end tappa või ängist üle saada.
„Üks joodik sõitis rongiga”: Venja – Erik Ruus. RAKVERE TEATER
„Üks joodik sõitis rongiga”: Venja – Erik Ruus. RAKVERE TEATER
4 minutit
Reis ümber Euroopa
Suurte kontserdiorganisatsioonide hooaja lõppkontsertide ning kuulsate ooperite esietenduste varjus toimus 17. mail Kadrioru lossis järjekordne Interpreetide Liidu korraldatud „Akadeemiline kammermuusika”. Kuulajate ette astusid Holger Faust-Peters (Saksamaa) viola da gamba’l ning Iren Lill klavessiinil. Nagu sellise koosluse puhul siinmail heaks tavaks on saanud, väärivad nii esinejaid kui ka nende instrumentaarium põgusat…
2 minutit
„Dissonanze’l” oli vähe dissonantsi, kuid palju tantsumuusikat
Elektronmuusika festivalil Roomas sai kuulda meditatiivsust ja psühhedeeliat, aga ka techno’t ja kitši.
Fujiya & Miyagi jäi stiililiselt kuhugi power pop’i ja psühhedeelia vahepeale. katrin parbus
Fujiya & Miyagi jäi stiililiselt kuhugi power pop’i ja psühhedeelia vahepeale. katrin parbus
3 minutit
Esimesi mõtteid osavõtuteatrist
Mis juhtub, kui publikul avaneb võimalus mõjutada etenduse kulgu?
Rimini Protokoli lavastus „Call Cutta in a Box” on 50minutine telefonikõne teatrikülastajaga.
Rimini Protokoli lavastus „Call Cutta in a Box” on 50minutine telefonikõne teatrikülastajaga.
5 minutit
Järeldus lõppkontsertidest: Eestil on vaja oma mustlasi
ERSO ja Vanemuise orkester tulid lõppkontsertidel publikut lummama saksa XIX sajandi muusika äärmustega. Esimene Mahleri „Laulu maast” surmaihaluse valulise nautlemisega, teine suurima operetimeistri kuulsamatest teostest sära ja glamuuriga. Hea ning ere kavavalik. Kuna publikut olid saalid täis, näitas see, et inimesed vajavad selliseid äärmuslikult romantilisi emotsioone. Nad tulid neid saama!…
2 minutit
Teatrisse on oodatud beebid!
JAANA JUUR
Teatrifestival „Tallinn Treff” täidab juba teist aastat varasuvise vanalinna värvika festivalimeluga. 2. – 8. juunini koos vanalinnapäevadega toimuv rahvusvaheline festival toob Tallinnasse trehvama nii maailma teatritipud kui Eesti teatri-, muusika-, tantsu- ja kunstirahva.
Teatrifestival „Tallinn Treff” täidab juba teist aastat varasuvise vanalinna värvika festivalimeluga. 2. – 8. juunini koos vanalinnapäevadega toimuv rahvusvaheline festival toob Tallinnasse trehvama nii maailma teatritipud kui Eesti teatri-, muusika-, tantsu- ja kunstirahva.
2 minutit
Toomiku metafüüsikata mehed
Alar Sudak mängib Jaan Toomiku „Armulauas” meest, kes on oma keha inertne ori. KAADER FILMIST
Eha Komissarov on mõne aja eest võtnud tabavalt kokku Jaan Toomiku „Armulaua” loo: „Rabavas suunas kulgev tegevustik on arutlusvõimalustest sedavõrd tiine, et jätan ta parem rahule” (1). Tõesti, „Armulaua” ümber võib ehitada päris suurel hulgal erinevaid…
Eha Komissarov on mõne aja eest võtnud tabavalt kokku Jaan Toomiku „Armulaua” loo: „Rabavas suunas kulgev tegevustik on arutlusvõimalustest sedavõrd tiine, et jätan ta parem rahule” (1). Tõesti, „Armulaua” ümber võib ehitada päris suurel hulgal erinevaid…
4 minutit
Millest räägime, kui räägime majandusest
Me teame tänapäeval majandusest rohkem kui kunagi varem. Me teame, et majandus on kõige alus ja vilgas majandustegevus inimeksistentsi kõrgeim mõte. Me seome oma tulevikulootused majanduse arvnäitajate positiivsusega, tunneme end hästi või halvasti vastavalt sellele, mitmes asetus on meil parasjagu põhiliste majandusindikaatorite arvestuses globaalsetes ja Euroopa edetabelites. Kui SKT kasvu…
2 minutit
Oberhauseni 54. rahvusvahelise lühifilmide festivali suured auhinnad
Rahvusvahelise žürii (Alessio Cavallero, Austraalia; Shai Heredia, India; Mihnea Mircan, Rumeenia; Keith Sanborn, Ameerika Ühendriigid; Želimir Žilnik, Serbia) grand prix’ (7500 eurot) sai Dennis Tupicoffi film „Chainsaw” („Ketassaag”, Austraalia 2007) sotsiaalse kommentaari ja vormilise eksperimentaalsuse meisterliku sünteesi eest.
Kaks peapreemiat (3500 eurot kumbki) said Radu Jude’i film „Alexandra” (Rumeenia 2007)…
Kaks peapreemiat (3500 eurot kumbki) said Radu Jude’i film „Alexandra” (Rumeenia 2007)…
1 minut
Doktor Živago venna fenomen ja Eesti
Head raamatut lugedes hakkavad mõtted mõnikord selle mõjul arenema ja hargnema, minnes oma esialgsest lähtepunktist hoopis kaugele. Ilmselt ongi niisugune üks väärtkirjanduse tunnus ja ülesanne, nimelt ärgitada meid asjade üle mõtlema. Järgnev arutlus algas just niimoodi, lugedes kirjandusteost, kus käsitletud minevikku ja mitte Eestit, kuid jõutud ometi otsaga meie tänasesse…
9 minutit
Kas ahtra filmihooaja õnnelik ots?
61. Cannes’i filmifestivali tulemustest
Režissöör Veiko Õunpuu ja produtsent Katrin Kissa võtsid Cannes’is vastu noore talendi auhinna. PRESSIFOTO
Režissöör Veiko Õunpuu ja produtsent Katrin Kissa võtsid Cannes’is vastu noore talendi auhinna. PRESSIFOTO
4 minutit
