Piirid ja piiritus
Mitte teha poliitilist teatrit, vaid teha teatrit poliitiliselt.
„Little red (play): herstory”, dokumentaal-muinasjutt, kus suure punase peaga Punamütsike-Pioneer-Temponaut teeb ajareisi utoopiasse.
„Little red (play): herstory”, dokumentaal-muinasjutt, kus suure punase peaga Punamütsike-Pioneer-Temponaut teeb ajareisi utoopiasse.
5 minutit
Võib-olla pidanuks Nora koju jääma?
Jelinek kuvab jõhkra pildi ühiskonnast, kus valitsevad meeste perverssed mängud ja reeglid.
„Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskonna toed”: Weygang – Juhan Ulfsak, Nora – Riina Maidre. PEETER JALAKAS
„Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskonna toed”: Weygang – Juhan Ulfsak, Nora – Riina Maidre. PEETER JALAKAS
3 minutit
Tristan ja Isolde – Liebestod
Richard Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde” esietendus rahvusooperis Estonia 17. mail.
2 minutit
Ajutine tagasilöök
Nõukogude statistikale seatud ülesannete hulgas oli tähtsamaid andmete esitamine nii, et poleks võimalik rahvastiku ega majanduse seisundi muutuste kohta järeldusi teha. Vaeva nähes sai ka toona esitatust tuletada enam-vähem usaldusväärseid andmeid, kuid esitajad ise lähtusid põhjendatud eeldusest, et suurem jagu ei viitsi vaeva näha ning jääb esitatut uskuma. See lootus, tuleb välja, elab tänapäevani. Sellises vana…
3 minutit
Ajaloolane ja ajaloo allikas
Piip oli veendunud, et Eesti iseseisvus sündis 1918. aasta novembris.
Ants Piip, Õiguse jõud. Koostaja ja eessõna autor Priidu Pärna. Sarjas „Eesti mõttelugu”, nr 77. Ilmamaa, 2007. 520 lk.
Ants Piip, Õiguse jõud. Koostaja ja eessõna autor Priidu Pärna. Sarjas „Eesti mõttelugu”, nr 77. Ilmamaa, 2007. 520 lk.
5 minutit
Kidu keset õitsemist
Repertuaariteatrile on iseseisvuse taastamise järgsel ajal nii mõndagi ette heita olnud. On väidetud, et teater pole innovatiivne ning on näiteks filmi ja kujutava kunstiga, aga ka kirjandusega võrreldes moodsatele rahvusvahelistele suundumustele vähe avatud. Paradoksaalselt säilisid just teatris aga varakapitalismi kõige armutumatel aastatel, mil mõnegi kunstiliigi eluküünal peaaegu kustus, kadestamisväärselt lopsakad kasvuhoonetingimused. Tuska tegi, et teistega võrreldes…
2 minutit
Viienda põlvkonna tervishoiumaailma sünnivalud
Hedonistlik riskiühiskond ei loe haigeksjäämist õnnetuseks, vaid eluga kaasas käivaks paratamatuseks.
Rein Vahisalu, Viies kabinet. Ajakirjade Kirjastus, 2008. 132 lk.
Rein Vahisalu, Viies kabinet. Ajakirjade Kirjastus, 2008. 132 lk.
7 minutit
Keelekaitse ja keelearendus
Keel on rahva ja rahvuse suurimaid kultuuriväärtusi. Mainitud tõde tõuseb eriti esile Eesti-suguste väikeriikide puhul. Seetõttu on põhjust tervitada viimastel kuudel meie ajakirjanduses puhkenud keelepoleemikat. Mitmetes väljaannetes on sõna võtnud eesti keele uurijad, kirjanikud, inspektorid. Laiapõhjalist diskussiooni ärgitab mure, et koos eestlaste arvu pideva vähenemisega ähvardab vene ja inglise keele pealetung meie emakeele kodumaisest kultuurist…
7 minutit
Tundmatu suurmees Konstantin Konik
repro ajakirjast nädal pildis
Eesti uuema ajalooga on kord juba niimoodi, et sellest on avalikkusele teada vaid käputäis inimesi: Päts, Laidoner, Tõnisson ning heal juhul veel mõned. Kuigi ka nende kohta pole taasiseseisvunud Eestis suudetud avaldada ühtegi uut elulooraamatut, on vähemalt nimetatud meeste nimed enam-vähem tuntud. Samas on selge, et üksi poleks need Eesti ajaloos…
Eesti uuema ajalooga on kord juba niimoodi, et sellest on avalikkusele teada vaid käputäis inimesi: Päts, Laidoner, Tõnisson ning heal juhul veel mõned. Kuigi ka nende kohta pole taasiseseisvunud Eestis suudetud avaldada ühtegi uut elulooraamatut, on vähemalt nimetatud meeste nimed enam-vähem tuntud. Samas on selge, et üksi poleks need Eesti ajaloos…
4 minutit
Ussisõnade teadja
Hindrik Prants, Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul. Loomingu Raamatukogu 2008. 104 lk.
Ajaloolased võib grupeerida sellisteks, kes esitavad rohkem küsimusi, ja neiks, kes annavad vastuseid. Mõnedel aegadel on enam ühtesid, teistel teisi. Hindrik Prants kuuluks sellise jagamise korral aega ja inimeste hulka, kes pakuvad vastuseid, mida paljud ootavad ning vajavad. Neid inimesi võib pidada ka missiooni…
Ajaloolased võib grupeerida sellisteks, kes esitavad rohkem küsimusi, ja neiks, kes annavad vastuseid. Mõnedel aegadel on enam ühtesid, teistel teisi. Hindrik Prants kuuluks sellise jagamise korral aega ja inimeste hulka, kes pakuvad vastuseid, mida paljud ootavad ning vajavad. Neid inimesi võib pidada ka missiooni…
2 minutit
007 ja Kubin Corporation
Kujutage ette, kui peaksite pärast mõne James Bondi poolt efektselt ja kiiresti purustatud eralinna hävimist vaatama veel päevade kaupa seal hukkunud inimeste matuseid, seda, kuidas nad haudades lagunevad või kuidas lõpuks loodus võtab üle katki pekstud ehitised.
Alfred Kubin, Teisel pool. Eesti Päevaleht, 2007. Tõlkinud Mati Sirkel. 309 lk.
Alfred Kubin, Teisel pool. Eesti Päevaleht, 2007. Tõlkinud Mati Sirkel. 309 lk.
6 minutit
Kaotuse päritavus ja paratamatus: maailm pärast kolonialism
Kõige laiemas tähenduses räägib Kiran Desai „Kaotuse pärand” kolonialismi põhjustatud kaotusest, elust ühiskonnas, mis on olnud allutatud võõrale võimule ja kultuurile.
Kiran Desai, Kaotuse pärand. Tõlkinud Karin Suursalu. Pegasus, 2007. 364 lk.
Kiran Desai, Kaotuse pärand. Tõlkinud Karin Suursalu. Pegasus, 2007. 364 lk.
6 minutit
Soome ja eesti kunsti kuldajad
Paar võrdlust soome kunstiklassika näituse puhul
Akseli Gallen-Kallela. Pariisi bulvar. 1885. Õli. Kari Lehtinen
Akseli Gallen-Kallela. Pariisi bulvar. 1885. Õli. Kari Lehtinen
6 minutit
Eesti talurahvas fotoaparaadi ees XIX sajandil
Talurahva pildistamisel jäi Eesti Soomest maha, sest Eesti talurahvakultuuri jäädvustavad institutsioonid ei olnud piisavalt initsiatiivikad.
Georg Friedrich Schlater. Helme kihelkonna Taagepera mõisa talupoeg Jaak oma naisega. 1865. Eesti Ajaloomuuseum
Georg Friedrich Schlater. Helme kihelkonna Taagepera mõisa talupoeg Jaak oma naisega. 1865. Eesti Ajaloomuuseum
6 minutit
Jalutuskäik galeriides
Andres Talil oli õnne, kui tabas parkimist keelava kirja „keep clear” sellisel momendil, kui mitte keegi selle peale ei astunud.
Kaamera ja motiivi ringmäng
Kaamera ja motiivi ringmäng
6 minutit
Sõrmuste isand Karl Fritsch
Karl Fritsch. Sõrmus. 2004. Oksüdeeritud hõbe, rubiinid, safiirid, ametüst.
Karl Fritschi (1963) tähtis koht Euroopa ehtekunstis on aksioom. Kinnitagu seda väidet kas või maineka Francoise van den Bochi (Hollandi andekas, kuid noorelt lahkunud 1944–1977 ehtekunstnik) auhinna andmine Karl Fritschile 2006. aastal. Auhinda antakse välja 1980. aastast ja seda iga kahe aasta tagant ning laureaadi valib…
Karl Fritschi (1963) tähtis koht Euroopa ehtekunstis on aksioom. Kinnitagu seda väidet kas või maineka Francoise van den Bochi (Hollandi andekas, kuid noorelt lahkunud 1944–1977 ehtekunstnik) auhinna andmine Karl Fritschile 2006. aastal. Auhinda antakse välja 1980. aastast ja seda iga kahe aasta tagant ning laureaadi valib…
3 minutit
Ehte alkeemia Firenzes
Alkeemia põhitõdede tundmine tagab Alchimia vabameelse ehtekoolkonna elujõulisuse.
Tuntud ehtekollektsionäär Karl Bollmann, ametilt Viini advokaat, näituse avakõnet pidamas. Revääril Alchimia koolkonna alustala Manfred Bischoffi ehisnõel „Täiesti ebaõnnestunud katse kampsunit kududa” („Total Failure to produce a pullover”), materjaliks 22-karaadine kuld. Kadri Mälk
Tuntud ehtekollektsionäär Karl Bollmann, ametilt Viini advokaat, näituse avakõnet pidamas. Revääril Alchimia koolkonna alustala Manfred Bischoffi ehisnõel „Täiesti ebaõnnestunud katse kampsunit kududa” („Total Failure to produce a pullover”), materjaliks 22-karaadine kuld. Kadri Mälk
3 minutit
Eesti helid võeti omaks
Teist aastat Orchestre de Bretagne’i kunstilise juhina tegutsev Olari Elts tõi Bretagne’i pealinna NYYD Ensemble’i ning tutvustas meie kaasaegset muusikat.
Olari Elts ja Erkki-Sven Tüür. tiina Väljaste
Olari Elts ja Erkki-Sven Tüür. tiina Väljaste
3 minutit
Muusikamaailm
Eesti muusikud maailmalavadel: „Eesti Vabariik 90”
Eesti Filharmoonia Kammerkooril on väliskontsertidest rohke maikuu: Moskva lihavõttefestivalil kavas 5. V Arvo Pärdi „Kanon pokajanen”, 6. V „Nunc dimittis” ja „Bogoroditse dievo”, Veljo Tormise „Laulusild”, Cyrillus Kreegi „Psalmid” 104 ja 141 ning „Õnnis on inimene”, dirigent Paul Hillier; 12. ja 13. V Itaalias Modenas ning Monfalcones Tormise „Jaanilaulud” ning „Piiskop ja pagan”, Kreegi eelnimetatud laulud,…
Eesti Filharmoonia Kammerkooril on väliskontsertidest rohke maikuu: Moskva lihavõttefestivalil kavas 5. V Arvo Pärdi „Kanon pokajanen”, 6. V „Nunc dimittis” ja „Bogoroditse dievo”, Veljo Tormise „Laulusild”, Cyrillus Kreegi „Psalmid” 104 ja 141 ning „Õnnis on inimene”, dirigent Paul Hillier; 12. ja 13. V Itaalias Modenas ning Monfalcones Tormise „Jaanilaulud” ning „Piiskop ja pagan”, Kreegi eelnimetatud laulud,…
4 minutit
Uus ooper sündis läbi tule ja vee
Monika Mattieseni „DMeetri” lavakujundus oli rabav. harri rospu
Muusikaakadeemia ooperid pakkusid uudset kõla- ja lavapilti ning kannavad endas nüüdismuusikateatri rahvusvahelise magistriõppe väljaarendamise pikaajalist projekti. Igati võimas ja vajalik algatus, mis rikastab edasi arenedes oluliselt Eesti ooperiteatri pilti. Kuna projekti praktiline osa ise on veel suurem ja võimsam kui selle esimene õis, siis kõigepealt esimesest.
Muusikaakadeemia ooperid pakkusid uudset kõla- ja lavapilti ning kannavad endas nüüdismuusikateatri rahvusvahelise magistriõppe väljaarendamise pikaajalist projekti. Igati võimas ja vajalik algatus, mis rikastab edasi arenedes oluliselt Eesti ooperiteatri pilti. Kuna projekti praktiline osa ise on veel suurem ja võimsam kui selle esimene õis, siis kõigepealt esimesest.
3 minutit
Noored talendid
Mari Polli ja Mihkel Polli kontserdi raskuskese näis viiuldaja õlgadele nihkuvat.
Kontserdisarjas „Noored talendid” toimus eelmise nädala teisipäeval Estonia kontserdisaalis kammermuusikaõhtu, kus astusid üles viiuldaja Mari Poll ning pianist Mihkel Poll. Muusikutest õde-venda on noorusele vaatamata silma jäänud oma mitmesuguste saavutustega.
Kontserdisarjas „Noored talendid” toimus eelmise nädala teisipäeval Estonia kontserdisaalis kammermuusikaõhtu, kus astusid üles viiuldaja Mari Poll ning pianist Mihkel Poll. Muusikutest õde-venda on noorusele vaatamata silma jäänud oma mitmesuguste saavutustega.
2 minutit
Konkurss kui hetkepeegel
Lähitulevikus hakkavad sellel pianistide konkursil osalenud siinse muusikaelu arengut määrama.
Maksim Štšura
Maksim Štšura
6 minutit
Sõbrad vana pöökpuu varjus
Filmis on hulk uskumatuid seiklusi metsas, mille käigus saabki tõeks üks kummaline sõprus – sõprus rebase ja tüdruku vahel.
4 minutit
Enn säde silmast ja meelest
Peeter Simm on tulvil omaenda mõtete murelikku segadust. Võtteplats on Lillekülas raudtee ääres, aasta on 1993. Erastuudio teeb „Ameerika mägesid”, sest Tallinnfilm on verest tühjaks jooksmas. Kõik on nüüdsest vabakutselised. Soomest laenatud kaamera juures toimetab Antti Härkänen, niiskes sügistuules lõdisevad Ago Ruus ja Kaljo Kiisk. See on Peeter Simmi esimene koostööfilm, sedakorda prantslastega. Algselt farsina…
1 minut
Balti näitlejad natside ja rüütlite vahel
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on baltlastest näitlejad valdavalt keeldunud välismaa lurjuste osi täitmast.
Kuramaa lossi kutsuti kokku mitukümmend näitlejat, ideoloogiarinde veterani, kes on kunagi filmides mänginud fritse ja blondiine. KAADER FILMIST
Kuramaa lossi kutsuti kokku mitukümmend näitlejat, ideoloogiarinde veterani, kes on kunagi filmides mänginud fritse ja blondiine. KAADER FILMIST
5 minutit
Fritsud ja blondiinid tõsielus ja mängus
„Fritsud ja blondiinid” paistab röögatult mastaapne katse segada dokumentaalsust ja mängulisust, rohkem irriteeritakse kui dirigeeritakse.
Uldis Lieldidžs kehastab filmis iseennast ja paistab ülekuulatava rollis kannatavat.KAADER FILMIST
Uldis Lieldidžs kehastab filmis iseennast ja paistab ülekuulatava rollis kannatavat.KAADER FILMIST
4 minutit
Üks, kaks, kolm – ja Cannes’i filmifestival!
Kolmapäeva, 14. mai õhtul avati Cannes’is 61. rahvusvaheline filmifestival. Sõnu, mida Sirbi lugeja selle festivali tähtsuse ja mõõtmete kohta niigi peast teab, ei ole mõtet siia lisada.
Alati on olnud huvitav päev varem kohale tulla ja jälgida, kuidas festival hakkab „tekkima”, tasahilju kuju võtma, kuidas see masin aegamisi hoogu kogub. Plakateid pannakse…
Alati on olnud huvitav päev varem kohale tulla ja jälgida, kuidas festival hakkab „tekkima”, tasahilju kuju võtma, kuidas see masin aegamisi hoogu kogub. Plakateid pannakse…
2 minutit
