2008-16 (3201)

Hasso Krulli küsimused

Viimases Sirbis ilmunud Hasso Krulli artikkel „Tiibet ja eesti ideoloogia loojang” otse kubiseb küsimärkidest. Küsija suu peale ei lööda. Isegi kui küsimused on pehmelt öeldes veidrad, tuleks aga vastata siiski. Vähemalt mõnele. „Mis seos on Eestil ja Tiibetil?” küsib Krull ja leiab, et need on väga vastandlikud maad, mida ei…

ANRI RULKOV 16. VI 1972 – 1. IV 2008

Aprilli hakul sööstis igaviku filmiväljadele meie noorema põlvkonna üks andekamaid režissööre Anri Rulkov. Esimese hooga keeldus mõistus omaks võtmast sellist ootamatut äraminekut. Kuid inimese saatuse rajad on kummalised ja surma käigul vahest oma loogika, millele paratamatult ka elu peab alluma.
Eesti filmiilma tuli Anri Rulkov eelmise sajandi lõpus läbi Tallinna Pedagoogikaülikooli…

Raadioteater 80!

Raadioteater sündis 1928. aasta 24. veebruaril: sel päeval jõudis kuulajateni August Tammani näidend „Koidikul”. Täna, 11. aprillil, mil raadiorahvas sünnipäevapidu peab,  saame rõõmustada selle üle, et väärikale eale vaatamata on Raadioteater väsimatu ja külgetõmbav. Sirp kuulab ja ühineb õnnitlejatega.
 

Kuula ja sa näed!

Ühes uduses päevas paotub näitleja elusaatus ja elurõõm.
1957. Ita Ever ja Olev Eskola Rudolf Alleri kuuldemängu „See juhtus nii …” proovis.

Raadioteatri looming juubelieelsel aastal

Kuuldemängu „Käpipuu vennaskond” salvestusel. Lavastaja Üllar Saaremäe, Käpipuu – Tambet Tuisk, Veerev Munamees – Ain Lutsepp. KALJU ORRO
Ei ülielitaarsele kuulajaskonnale mõeldud padueksperimente ega ka kohustuslikuna mõjuvat laiatarberepertuaari.

Saladus on parem ja kindlam

Hääled peavad saama kuulaja peas oma elu elada.
Jaan Kruusvall, „Hääled”. Lavastaja Aleksander Eelmaa, helirežissöör Külliki Valdma, helikujundaja Marius Peterson. Osades Aarne Üksküla, Liina Olmaru, Indrek Sammul, Marius Peterson ja Maria Klenskaja. Esietendus 23. II Vikerraadios.

Kunst identiteedi kadumise teemal

Kunstimaailma kuldne naine Orlan Tallinnas
Orlan. Nigeeria ogoonide kolmepäine mask ja prantsuse naise mutantnägu. Seeriast „Mina hübridiseerimine”. 2002. Digitrükk. Pressifoto

Ebaõigluse jätk või meelekindel ei

Segadus või lahkarvamused Eesti majandusliku hetkeolukorra tõlgendamisel annavad tavapärasest ulatuslikumad võimalused neile, kes armastavad žongleerida suhtarvudega. Kui valitsus ja riigikogu peaksid sügisel minema tänavuse riigieelarve kahandamise teed, siis tekib peadpööritav segadus järgmise aasta eelarve iga osa või rea kasvu küsimuses. Kas 2009. aasta kasvu arvutatakse praegu kehtiva või pärast negatiivset…

Hea vaim ja paha võim 2

ehk Vaim versus karjavaim

Võtmeriik Ukraina

Kas kõik USA ja Euroopa suurriikide kolmandaid riike puudutavad otsused on ikka piisavalt läbi mõeldud?
Kuna olime toona hõivatud oma probleemidega, siis teavad vähesed, et detsembris 1991 otsustasid Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan jääda punti „kolme slaavi õega” (Venemaa, Valgevene, Ukraina) seetõttu, et viimases osales Ukraina. Just nii on kirjas…

Sammas samba vastu

Teadvustamata utoopiad ja mütoloogiline mõtlemine ei kao iial. Üks utoopiatest on seesama alateadlik uskumus, et mingi uus ühiskonnakorraldus ja uued ideoloogilised, vaimsed või eetilised põhimõtted toovad kaasa uue valgustatud, miraažidest ja valedest kujutlustest puhastatud inimteadvuse. Üldiselt peetakse ju ka nõukogude aja suurimaks ahistuseks otseste repressioonide kõrval valede kujutluste sundi. Pärast…

Rohkem ehtsaid ajaloodokumente

Neil, kes ei ole päris kodus EV kronoloogiaga, tekib tõsiseid raskusi vajaliku algallika leidmisega.

Zhuangzi ja riigikirik

Pieter Brueghel vanema „Variserid” Peeter Lauritsa tõlgenduses.
Üks sõber käis külas ja rääkis Zhuangzi kohta sellise loo.

Emakeel ja võõrkeel

Kui emakeeles öeldakse „naelkumm”, siis pole mingit põhjust seda olulist asja ümber ristida.
Suurem osa eestlastest kasutab kõnes ja kirjas rohkem või vähem koolikeelele lähedast keelt.

Paariad ja kirjandusseparatistid II: Elo Viidingu juhtum

Kuigi Elo Viidingu motiivid on subjektiivsed ja objektiks omaenda elu ja käitumismallide kujunemise vaatlus, on „Püha Maama” siiski esmalt kirjanduse tänaste piiride kompamine.
Elo Viiding, Püha Maama. Tuum, 2008. 144 lk.

13 talvist hetke poolel teel

Varrak, üks me suuremaid kirjastusi, on vaikselt, aga järjekindlalt hakanud muutuma kodumaise ulme paremiku kodukirjastuseks.
Siim Veskimees, Poolel teel. Varrak, 2007. 280 lk. Kristjan Sander, 13 talvist hetke. Varrak, 2008. 312 lk.

Lootustandev

Martin Oja, Pärastlõuna platoo. Tuum, 2007. 56 lk.
Mitmekülgsele kultuurihuvilisele pole Martin Oja nimi küllap märkamata jäänud, sest mees tegutseb aktiivselt mitmel rindel: filmitegija ja -kriitikuna, maailmamuusika- ja reggae-DJ Daysleeper’ina, algatas hiljaaegu ka tulemusliku allkirjakampaania Tartu Genialistide Klubi toetuseks. Ka kirjandusüritustel on ta sagedane külaline juba 1990ndate lõpu uue laine aegadest,…

Mõningaid kohtumisi, lende ja nokatäisi Sommeriga

Lauri Sommeri panust Viljandi ruumipoeesiasse on raske alahinnata.

Arhitektide liidu seenioride sektsioon kui initsiatiivrühm

Kalle Vellevoog vestleb Heili Volbergiga Eesti Arhitektide Liidu seenioride sektsioonist.
Arhitektid-seeniorid Berliinis. 2002. heili volberg

Jalutuskäik galeriides

Ülelöödud plekk moonutab Robert Indiana ruutu paigutatud tähti „LOVE” tundmatuseni, sama untsus kui eelkirjeldatud grafitikarjatus. mari volens
Palverännak Viimsisse

Õpilaste kehv kontakt nüüdiskunstiga

Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus ja õpilasprogrammid.
Haridusprogramm, mis tehtud kunstiakadeemias sel kevadel kaitstava magistritöö raames, koosnes eri vanusegruppidele suunatud galeriitundidest. Keskmes olid pigem ühiskonna/õpilase hetkeprobleemid, soov teha noortele nähtavaks kunsti ja elu põimumiskohad, kui pelk elava kunstiajalooga tutvumine. Eesmärk oli välja murda üldhariduse üleüldisest faktiõppest ja anda edasi väärtuspõhist teadmist. Loomulikult…

Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur

Möödunud laupäeva õhtul kogunes Eesti muusika päevade publik Niguliste kirikusse, millest sai küllaltki müstiline paik. Korraga oli sinna tunginud hästi palju esitustehnikat, ekraane ja mikrofone. Klaver seisis vahekäigus, topeltkeelpillikvartett suure küünlajala juures, rahvas istus, kaelad õieli, ega teadnud, kuhu vaadata – igal pool oli huvitav. Kostus rahulik, mõõdetud, hea-uus-kõlaline muusika,…

Tuju, tempo, diktsioon!

Kaks Elizat (Hele  Kõre ja Janne Ševtšenko)
 „Tuju, tempo, diktsioon!” – see Ants Lauteri legendaarseks saanud kreedo sobib kindlasti iseloomustama Estonia lavalaudadele ilmunud Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi”. Lavastus on Endrik Kergel klassikaline, võltside kaasajastamisteta. Bernard Shaw „Pygmalioni” aines on iseenesest igihaljas ja keele ilu säilitamine selle kaunis ning…

Taevast ja maapealset muusikat

Kõnealuse ERSO kontserdi avateos, Kristo Matsoni „Cantus in memoriam Malera Kasuku” oli muusikaline pühendus lahkunud heliloojatele ja ühe muusikalise müstifikatsiooni meenutus. 1977. aastal kirjutasid Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro „jaapani” autori Malera Kasuku nime all kolmeosalise trio. Koostöö tehnika oli lihtne: igaühelt algatuseks ühe osa üks partii (Kangrolt…

Vanuigi dokistaariks

Igor Ruusi filmid Uno Roosvaldist ja Jaan Klõšeikost
Jaan Klõšeiko

Esivanemate unustatud varjud

Missugustele tingimustele pidid vastama stsenaariumivõistluse tööd, sel teemal puhkenud kirjavahetus riikliku propagandatalitusega ja arutelu ajakirjanduses sai alguse sellest, et stsenaariumivõistluse  teadaanded ajalehtedes ilmusid millegipärast lühemana kui „kultuurosakond” Henrik Visnapuu isikus oli paberile pannud. Arvatavasti oli teksti lühendamise põhjus sama mis tänapäeval: ruumi peab jääma ka muule reklaamile.

Rahvusvahelise poliitskisofreenia juur

Režissöör Muhu autoripositsioon osutab hillitsetult peategelasele kui okupatsiooni sümbolile.
Pronkssõdur valati üle nii punase kui sinise värviga, selle ees liputati vastandlike riigisümbolitega ja kujust sai euroopaliku tähtsusega ideoloogilise sõja kese, rahvusvahelise poliitskisofreenia juur. kaader filmist

Üheskoos ja väljamõeldisega

Maimik ja Tolk on osavasti kirjeldanud, peegeldanud, loonud ja väänanud meie igapäevast tegelikkust.
Tavaline komöödia

Enn säde silmast ja meelest

Veebruar 1979 Rõuge-taguses metsakülas. Pärast katastroofiliselt vihmast sügist on miinus 30 kraadi pakast, filmikaamera külmub kinni. Olav Neuland teeb oma esimest  mängufilmi „Tuulte pesa”. Koos operaator Arvo Ihoga on suvel valitud sobilik talu, kuid sügisestes lausvihmades on metsateed muutunud rasketele tehnikaautodele läbimatuks. Ja nüüd, talvel, on lumi nabani. Filmiadministraatoritel tõusevad…
Sirp