Viimases Sirbis ilmunud Hasso Krulli artikkel „Tiibet ja eesti ideoloogia loojang” otse kubiseb küsimärkidest. Küsija suu peale ei lööda. Isegi kui küsimused on pehmelt öeldes veidrad, tuleks aga vastata siiski. Vähemalt mõnele. „Mis seos on Eestil ja Tiibetil?” küsib Krull ja leiab, et need on väga vastandlikud maad, mida ei…
Aprilli hakul sööstis igaviku filmiväljadele meie noorema põlvkonna üks andekamaid režissööre Anri Rulkov. Esimese hooga keeldus mõistus omaks võtmast sellist ootamatut äraminekut. Kuid inimese saatuse rajad on kummalised ja surma käigul vahest oma loogika, millele paratamatult ka elu peab alluma.
Eesti filmiilma tuli Anri Rulkov eelmise sajandi lõpus läbi Tallinna Pedagoogikaülikooli…
Raadioteater sündis 1928. aasta 24. veebruaril: sel päeval jõudis kuulajateni August Tammani näidend „Koidikul”. Täna, 11. aprillil, mil raadiorahvas sünnipäevapidu peab, saame rõõmustada selle üle, et väärikale eale vaatamata on Raadioteater väsimatu ja külgetõmbav. Sirp kuulab ja ühineb õnnitlejatega.
Kuuldemängu „Käpipuu vennaskond” salvestusel. Lavastaja Üllar Saaremäe, Käpipuu – Tambet Tuisk, Veerev Munamees – Ain Lutsepp. KALJU ORRO
Ei ülielitaarsele kuulajaskonnale mõeldud padueksperimente ega ka kohustuslikuna mõjuvat laiatarberepertuaari.
Hääled peavad saama kuulaja peas oma elu elada.
Jaan Kruusvall, „Hääled”. Lavastaja Aleksander Eelmaa, helirežissöör Külliki Valdma, helikujundaja Marius Peterson. Osades Aarne Üksküla, Liina Olmaru, Indrek Sammul, Marius Peterson ja Maria Klenskaja. Esietendus 23. II Vikerraadios.
Kunstimaailma kuldne naine Orlan Tallinnas
Orlan. Nigeeria ogoonide kolmepäine mask ja prantsuse naise mutantnägu. Seeriast „Mina hübridiseerimine”. 2002. Digitrükk. Pressifoto
Segadus või lahkarvamused Eesti majandusliku hetkeolukorra tõlgendamisel annavad tavapärasest ulatuslikumad võimalused neile, kes armastavad žongleerida suhtarvudega. Kui valitsus ja riigikogu peaksid sügisel minema tänavuse riigieelarve kahandamise teed, siis tekib peadpööritav segadus järgmise aasta eelarve iga osa või rea kasvu küsimuses. Kas 2009. aasta kasvu arvutatakse praegu kehtiva või pärast negatiivset…
Kas kõik USA ja Euroopa suurriikide kolmandaid riike puudutavad otsused on ikka piisavalt läbi mõeldud?
Kuna olime toona hõivatud oma probleemidega, siis teavad vähesed, et detsembris 1991 otsustasid Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan jääda punti „kolme slaavi õega” (Venemaa, Valgevene, Ukraina) seetõttu, et viimases osales Ukraina. Just nii on kirjas…
Teadvustamata utoopiad ja mütoloogiline mõtlemine ei kao iial. Üks utoopiatest on seesama alateadlik uskumus, et mingi uus ühiskonnakorraldus ja uued ideoloogilised, vaimsed või eetilised põhimõtted toovad kaasa uue valgustatud, miraažidest ja valedest kujutlustest puhastatud inimteadvuse. Üldiselt peetakse ju ka nõukogude aja suurimaks ahistuseks otseste repressioonide kõrval valede kujutluste sundi. Pärast…
Kui emakeeles öeldakse „naelkumm”, siis pole mingit põhjust seda olulist asja ümber ristida.
Suurem osa eestlastest kasutab kõnes ja kirjas rohkem või vähem koolikeelele lähedast keelt.
Kuigi Elo Viidingu motiivid on subjektiivsed ja objektiks omaenda elu ja käitumismallide kujunemise vaatlus, on „Püha Maama” siiski esmalt kirjanduse tänaste piiride kompamine.
Elo Viiding, Püha Maama. Tuum, 2008. 144 lk.
Varrak, üks me suuremaid kirjastusi, on vaikselt, aga järjekindlalt hakanud muutuma kodumaise ulme paremiku kodukirjastuseks.
Siim Veskimees, Poolel teel. Varrak, 2007. 280 lk. Kristjan Sander, 13 talvist hetke. Varrak, 2008. 312 lk.
Martin Oja, Pärastlõuna platoo. Tuum, 2007. 56 lk.
Mitmekülgsele kultuurihuvilisele pole Martin Oja nimi küllap märkamata jäänud, sest mees tegutseb aktiivselt mitmel rindel: filmitegija ja -kriitikuna, maailmamuusika- ja reggae-DJ Daysleeper’ina, algatas hiljaaegu ka tulemusliku allkirjakampaania Tartu Genialistide Klubi toetuseks. Ka kirjandusüritustel on ta sagedane külaline juba 1990ndate lõpu uue laine aegadest,…
Ülelöödud plekk moonutab Robert Indiana ruutu paigutatud tähti „LOVE” tundmatuseni, sama untsus kui eelkirjeldatud grafitikarjatus. mari volens
Palverännak Viimsisse
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus ja õpilasprogrammid.
Haridusprogramm, mis tehtud kunstiakadeemias sel kevadel kaitstava magistritöö raames, koosnes eri vanusegruppidele suunatud galeriitundidest. Keskmes olid pigem ühiskonna/õpilase hetkeprobleemid, soov teha noortele nähtavaks kunsti ja elu põimumiskohad, kui pelk elava kunstiajalooga tutvumine. Eesmärk oli välja murda üldhariduse üleüldisest faktiõppest ja anda edasi väärtuspõhist teadmist. Loomulikult…
Möödunud laupäeva õhtul kogunes Eesti muusika päevade publik Niguliste kirikusse, millest sai küllaltki müstiline paik. Korraga oli sinna tunginud hästi palju esitustehnikat, ekraane ja mikrofone. Klaver seisis vahekäigus, topeltkeelpillikvartett suure küünlajala juures, rahvas istus, kaelad õieli, ega teadnud, kuhu vaadata – igal pool oli huvitav. Kostus rahulik, mõõdetud, hea-uus-kõlaline muusika,…
Kaks Elizat (Hele Kõre ja Janne Ševtšenko)
„Tuju, tempo, diktsioon!” – see Ants Lauteri legendaarseks saanud kreedo sobib kindlasti iseloomustama Estonia lavalaudadele ilmunud Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi”. Lavastus on Endrik Kergel klassikaline, võltside kaasajastamisteta. Bernard Shaw „Pygmalioni” aines on iseenesest igihaljas ja keele ilu säilitamine selle kaunis ning…
Kõnealuse ERSO kontserdi avateos, Kristo Matsoni „Cantus in memoriam Malera Kasuku” oli muusikaline pühendus lahkunud heliloojatele ja ühe muusikalise müstifikatsiooni meenutus. 1977. aastal kirjutasid Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro „jaapani” autori Malera Kasuku nime all kolmeosalise trio. Koostöö tehnika oli lihtne: igaühelt algatuseks ühe osa üks partii (Kangrolt…
Missugustele tingimustele pidid vastama stsenaariumivõistluse tööd, sel teemal puhkenud kirjavahetus riikliku propagandatalitusega ja arutelu ajakirjanduses sai alguse sellest, et stsenaariumivõistluse teadaanded ajalehtedes ilmusid millegipärast lühemana kui „kultuurosakond” Henrik Visnapuu isikus oli paberile pannud. Arvatavasti oli teksti lühendamise põhjus sama mis tänapäeval: ruumi peab jääma ka muule reklaamile.
Režissöör Muhu autoripositsioon osutab hillitsetult peategelasele kui okupatsiooni sümbolile.
Pronkssõdur valati üle nii punase kui sinise värviga, selle ees liputati vastandlike riigisümbolitega ja kujust sai euroopaliku tähtsusega ideoloogilise sõja kese, rahvusvahelise poliitskisofreenia juur. kaader filmist
Veebruar 1979 Rõuge-taguses metsakülas. Pärast katastroofiliselt vihmast sügist on miinus 30 kraadi pakast, filmikaamera külmub kinni. Olav Neuland teeb oma esimest mängufilmi „Tuulte pesa”. Koos operaator Arvo Ihoga on suvel valitud sobilik talu, kuid sügisestes lausvihmades on metsateed muutunud rasketele tehnikaautodele läbimatuks. Ja nüüd, talvel, on lumi nabani. Filmiadministraatoritel tõusevad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.