Mitme pooleli töö ja uue kavatsuse keskel suri Tartus oma kodus Maie Raitar, kes oli humanitaar selle sõna sügavamas mõttes. Humanitaar, kes jagas ka täppisteadusi, jäädes truuks selgele mõttele, täpsele stiilile ja rikkale keelele.
Maie Raitar sündis ja kasvas Tartus kunstnike hulgas, sest tema isa Paul Raitar oli põline raamimeister, Pallasest…
On lahkunud tarbegraafik Aida Kersna, üsna varsti pärast abikaasa Heino Kersna surma mullu 6. septembril. Neid sidus perekond, ühine haridus- ja loometee, sarnased kunstilised vaated.
Heino Kersna astus 1937. aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppima litograafiat, Aida Kersna samal ajal nahkehistööd. Mõlemad lõpetasid tollal Tallinna kujutava ja rakenduskunsti kooliks nimetatud õppeasutuse 1943. aastal.…
20. veebruaril varises manalasse eesti murdeuurimise suurkujusid, cand. phil. Mari Must. Keelekõrvale sobivasse perre (isa Jaan Võrumaalt Mõnistest, ema Alma Põhja-Tartumaalt Kasepäält) sündis ta 11. XI 1920 Tartus. Keskhariduse omandas ENKSi Tütarlaste Gümnaasiumis, asus 1938. aastal Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima minnes arvas, et eks tast õpetaja tule. Ent kõrvalaineks…
Arheoloogiapärandi rüüste metallidetektoritega
Arheoloogiamälestiste, nii riikliku kaitse aluste kui ka kaitse alla mitte kuuluvate, kuid maastikul reaalselt eksisteerivate muististe rüüstamine metallidetektorit kasutavate „mustade arheoloogide” poolt on Eestis viimasel kümnendil võtnud katastroofilised mõõtmed. Arheoloogilised leiud ei jõua teadusasutustesse ja muuseumidesse, vaid leiavad koha erakollektsioonides, antikvariaatides ning välismaistel oksjonitel. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga…
Eelmise Sirbi lk 14-15 avaldatud Mauri Kiudsoo artiklis „Hauaröövlid ja aardekütid” on lõik: „…isehakanud muinasteadlased on neile vastanud omakorda räigete solvavate repliikidega ja kirjutistega Interneti-foorumites ning kodulehtedel. Parim kaitse olevat teadupärast ju rünnak. Laiemale avalikkusele püütakse jätta muljet, et nn mustade arheoloogide vastane laimukampaania on üksnes vanema põlvkonna arheoloogide kinnisidee.…
Monodraama balansseerib osavalt rehetoa jutuvestmise ja päeviku enesepaljastuse piiril.
„Aabitsa kukk”: Mauno – Tõnu Oja.
Lukaa – Arvi Mägi. VILLU KONRAD
INGOMAR VIHMAR, lavastaja
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil rahvusvahelisel teatripäeval teatris NO99.
SÕNALAVASTUSE ALAL
Muuseumid on kohad, millega on seotud hulganisti stereotüüpseid ettekujutusi. Muuseum kummitab sellistes kujutluspiltides halli ja hallitava kohana, kus julma tsaarina valitseb painav vaikus ning kuhu eksivad väga vanad inimesed – kui seal ülepea käiakse. Tõsi, ka noored käivad muuseumides, aga sund(olu)korras, kooliprogrammi raames. Muuseumi ajast pruunjaks tõmbunud ning hämaruse ämblikuvõrku…
Toomas Hendrik Ilvese 2008. aasta presidendikõne olulisim sõnum peitus seekord selle vormis. Mulle tundus, et president püüdis anda Eesti poliitikale uue tooni, mingisuguse uue tonaalsuse sellele, kuidas me riiklike tähtsusega asjadest räägime, üksteist, omi ja võõraid, kuulda võtame ning asju ajame. Selles mõttes järgis Toomas Hendrik Ilves tänuväärselt Eestis välja…
Minu sünniaastal 1970 kirjutas Betti Alver luuletuse „Väike perekonnalugu“, kus kutsus üles uurima kivist raamatut pealkirjaga „De gigantibus“:
Võis ju olla juhus, et Eesti Vabariigi aastapäeva eelsel nädalal sattus ajakirjandus suurema avaliku tähelepanu ja kriitika objektiks kui harilikult ja üldsuseni jõudis rohkesti mõtteavaldusi ajakirjanduse kvaliteedi kohta. Siiski väidan, et debatti, mida võiks nautida kui asjatundjate ja asjassepühendatute teravmeelset mõttevahetust, ei ole (veel) sündinud. Selline debatt eeldab teatud vaidluskultuuri…
Punaprofessoritega koostöö tegemisega kaasneb ikka häda. Selles seltskonnas, kes vaimunärimisega iga päev kokku ei puutu, on punaprofessorite tegevuse kohta hea sõna poetamine väga halvamaiguline avantüür. On mõistlik enda teada jätta, et sul on nendega midagi pistmist. See on häbiasi, mille mainimine võib kaasa tuua halastuseta mõistmatuse ja põlastuse.
Kord ennemuistsel ajal tekkis üks olukord. Siis ütles välisminister Jüri Luik selles olukorras kongeniaalselt: „Eesti Vabariigi põhiseadus ei kohusta Eesti Vabariigi kodanikke töötama Eesti Vabariigi välisministeeriumis”. Rõhuga sõnadel „ei kohusta”.
Sellest ajast peale on palju vett merre voolanud, kuid mina mõtlen ikka veel selle lause üle järele. Vist oli esimene kord,…
Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse üle Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad 2007. aastal ilmunud loomingu eest. Nominentide nimekirjad on leidnud mitmel pool avaldamist, sealhulgas ka Sirbis
Vahur Afanasjevi „Kosmos” kujutab reisi ühest kahjutekitamisest või -tekkimisest teise. Kuni kahju paistab pöördumatu.
Vahur Afanasjev, Kosmos. Jutulind, 2008. 144 lk.
Popkirjanduse taustaks on suurlinliku Saksamaa reaalsus, mille on sünnitanud kombinatsioon suhtelisest majanduslikust heaolust ning noorte hirmust elluastumise ees.
Mõned saksa popkirjanduse teosed on saadaval ka eesti keeles. Thomas Brussigi „Kangelased nagu meie” (Tänapäev, 2004, tlk Eve Sooneste) ja Sven Regeneri „Berliini bluus” (Varrak, 2007, tlk Tõnis Tatar).
Kursi koolkonna üksikliikme individuaalne väärtus on kaitstud.
Kursi koolkond (vasakult): Imat Suumann, Ilmar Kruusamäe, Priit Pajos, Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Reiu Tüür, Priit Pangsepp ja Peeter Allik. Andres Tennus
Kaader Jaan Jürgen Klausi „Sinitähekesest”. Nii Erkki Hüva juhuslikku kontserti kui Klausi temast tehtud dokumentaali vaadates on selge, et vähemalt tulevad need maitsetud ballaadid ja kirglik rock’n’roll otse esineja südamest.
Kunstniku ebamäärane ja ebakindel positsioon ühiskonnas tekitab selle ameti valinutes mõistetavat huvi alternatiivsete toimetulekustrateegiate ning isiksuste vastu, kes väidavad, et on…
Balder Tomasberg oma piltidega 1915. aastal. Erakogu.
Eesti Vabariigi 90. aastapäev soosib rahvusromantilise pilguga eesti kunstiloo algusaegade poole kiikamist. Uute võimaluste kõrval, mida tõi kaasa poliitiline iseseisvus, oli Vabadussõda lõppvaatuseks paljudele noortele hingedele, sealhulgas ka ühele värskelt sündinud kunstnike rühmitusele. 1917. aasta novembris Tallinnas loodud noorte kujurite ühing Vikerla sai tegutseda…
See näitus on sügavalt eestimaine nii kivide kui ka nendega tööd teinud kunstnike koolkonna poolest.
Valik Kertu Vellerinna ehteid. piia ruber
Noored kunstnikud kujutavad Eestit koomilises võtmes.
Minu käest ei küsinud keegi, kas ma üldse Eestit tahan, rääkimata siis veel, millist. Selles mõttes tundub eakaaslastest kunstnike näitus probleemipüstitusega, kas me sellist Eestit tahtsimegi, natuke kentsakas. Jättes selle küsimuse aga kõrvale kui pigem sümboolse ja reklaamiliku (ilmselt just selle pealkirja ajel jõudsid Rael…
Tütarlastekoor Ellerhein ning Reval Ensemble (koosseisus Neeme Punder, Aare Tammesalu ja Lea Leiten) on meie kontserdielus tuntud nimed. Heliloojatest Urmas Sisaskist ja René Eesperest rääkimata. Kuid kontserdikavas „Valgel maal” esitati nimetatud autorite vanu häid teoseid uues seades: Eespere lugude omad helilooja enda tehtud ning Sisaski teosed Neeme Punderi poolt ümber…
Eesti Vabariigi aastapäev võimaldas ERSO, RAMi ja solistide esituses kinkida Eesti muusikale uue rikastava teose, Tauno Aintsi kantaadi Leelo Tungla libretole. Ning lootuse Aintsi kui suure potentsiaaliga lavamuusika autori peale! Sõnade autori Leelo Tungla osa on selles teoses eriti oluline, sest idee- ja tekstivalik annab muusikale vormi ning karakteri. Kontserdibukletis…
ETVs on sellel hooajal saanud meeldivaks tavaks, et kohe pärast „Muusikaelu” saadet saab vaadata ka mõnda pikemat muusikadokumentaali. Kui sügisel sai näha dokfilme maailmakuulsatest süvamuusika tegijatest (sealhulgas Gidon Kremer ja György Ligeti), siis praegune aastanumber on ETV ekraanile toonud mitmeid rock’i- ja popi-ikoone: jaanuaris retrospektiivid Elvis Presleyst ja Freddie Mercuryst,…
Käibemaksuteemaline „Jänesejaht” jätkub: „Back in the USSR”.
Saanud Sirbilt ettepaneku kirjutada erakontserdikorraldaja aspektist teemal kontsertide ja etenduste piletite käibemaksu määrad, jäin esimese hooga silma pilgutamata nõusse. Miks ka mitte, sest oma arvamus on mul selles asjas kindlasti olnud juba pikemat aega. Isegi enne, kui teema üldise arutelu aineks sai. Esimene signaal…
Rahvusvaheline muusikamess MIDEM jõudis sel aastal juba 42. verstapostini. 27.–31. I kees Cannes’i Festivalide Palee haaramatu arhitektuuriga hoones üleilmne muusikaturg, kohal oli umbes 9000 muusikaprofessionaali – ligi 5000 muusikainstitutsiooni esindajad umbes 90 riigist, lisaks sadu ajakirjanikke.
Wotan (James Morris) on oma jumalikkuses väga inimlik.
Wagneri ooperi „Valküür” esiettekanne Metis toimus 1885. aastal, seekordse lavastuse etendus legendaarse teatri laval kandis järjekorranumbrit 515. Austerlase Otto Schenki lavastus valmis aastal 1986, kui James Levine’i ja tema käe all toodi Metis lavale kogu „Nibelungi sõrmus”. Schenki lavastused paistavad silma stiilipuhtuse ning…
Filmi pikad portreelised kaadrid ja hägused abstraktsionistlikud valguse-värvi maalingud osutavad Schnabeli taustale kunstnikuna.
Näitlejad Mathieu Amalric ja Marie-Josée Croze tõsielulise taustaga filmis „Tuukrikell ja liblikas”. KAADER FILMIST
Hollywood panustab Indiasse
Surmatõves lapselapse päästmiseks saab vanaemast kapiseksis Londoni parim.
Marianne Faithfull on filmiajalukku kirjutatud kui esimene näitleja, kes ütles avalikult 1967. aastal mainstream-filmis „fuck”.
Kõik tegelased on nagu aatomid ühe molekuli sees, lisavad sünergias üksteisele väärtust.
Me kõik oleme harjunud, et teost hoiab koos peategelane, olgu tegemist filmi, näidendi või proosaga. Kogu lugu kõigi oma kõrvaltegelastega ja kõrvalepõigetega koondub ikkagi ümber protagonisti või antagonisti, kelle esimeseks tunnusjooneks on aktiivsus. Tema võitleb oma õnne eest või…
Saksa kriitikud „Berlinale’st”.
Uksepiidale toetuv mõttesse vajunud habemik on Vladimir Karasjov, pingil paremal peaoperaator Rein Maran, keskel, mustade prillidega, nagu peab, teine operaator Illis Vets. Laual kartulikauss, silgud, petroolilamp… Muidugi „Lindpriid”, siin veel oma ehedas sünnitusvalus kusagil Vergi lähedal metsatalus juulis 1970. Olin hommikul pannud külge elektrikute „kassid” – teate küll, säärased kõverad…
Prantsuse Filmoteegi presidendi Constantin Costa-Gavrase juhitud žürii andis 16. veebruari õhtul teada oma seekordsetest eelistustest. Žüriist oli peaaegu et skandaalselt lahkunud festivalieelsel päeval kaks daamkineasti, nii et kokku kuivanud hääletajate arv võis ennustajatele lubada kes teab mida. Nagu ikka, ei läinud kriitikute edetabelid festivaliajakirjades ja Berliini lehtedes kokku sellega, mis…