Raamatututvustus
Vikerkaar 2007, nr 9
Selles Vikerkaare üksiknumbris annavad tooni eestivene luuletajad ning kaasaegse eestivene kirjanduse eestvedaja Igor Kotjuh räägib almanahhi Tuulelohe loo. Head eesti luulet tuleb sellistelt tegijatelt nagu Maarja Kangro ja Hasso Krull. Viimane on esil ka ajakirja mõtteosas, polemiseerides igati huvipakkuvalt Meelis Friedenthaliga süü ja häbi, traditsiooni ja rohelise mõtlemise teemadel. Vana kala ja vana rebane…
Selles Vikerkaare üksiknumbris annavad tooni eestivene luuletajad ning kaasaegse eestivene kirjanduse eestvedaja Igor Kotjuh räägib almanahhi Tuulelohe loo. Head eesti luulet tuleb sellistelt tegijatelt nagu Maarja Kangro ja Hasso Krull. Viimane on esil ka ajakirja mõtteosas, polemiseerides igati huvipakkuvalt Meelis Friedenthaliga süü ja häbi, traditsiooni ja rohelise mõtlemise teemadel. Vana kala ja vana rebane…
2 minutit
Esimene uus teater
VAT – väike akadeemiline teater tegi ja teeb ajalugu.
VAT-teatri asutajaliikmed 1988. aastal. Ees Marika Vaarik, Härmo Saarm ja Tiina Rebane. Taga Riho Västrik, Peeter Jalakas, Aare Toikka, Ahti Puudersell, Argo Kuslap, Emil Rutiku ja Margus Värav. ARHIIVIFOTO
VAT-teatri asutajaliikmed 1988. aastal. Ees Marika Vaarik, Härmo Saarm ja Tiina Rebane. Taga Riho Västrik, Peeter Jalakas, Aare Toikka, Ahti Puudersell, Argo Kuslap, Emil Rutiku ja Margus Värav. ARHIIVIFOTO
2 minutit
Meie kohal näeb lehvimas rõõmutut, apokalüptilist vaimu
Näidendivõistlusele saadeti 71 näitemängu, aukartustäratav kogus. Millest neis teatrile kirjutatud tekstides räägitakse? Mis teemad on kirjutajaile olulised, milliste probleemide peegeldamist teatrilaval peetakse tähtsaks?
3 minutit
Loobuge kõige jubedamast plakatiklišeest!
aavo ermel
Osalesid festivalil „Draama 2007” arutelul, kus vaeti eesti teatri plakateid ja kavalehti kahel viimasel hooajal. Esmalt plakatitest – mis mõtteid tõi hetkeseis?
Osalesid festivalil „Draama 2007” arutelul, kus vaeti eesti teatri plakateid ja kavalehti kahel viimasel hooajal. Esmalt plakatitest – mis mõtteid tõi hetkeseis?
3 minutit
Armas teatrirahvas, äkki teil on meid ikka natukenegi vaja.
„Ma ei saa praegu rääkida, ma pean kohe mobiili välja lülitama. . . . Oota, ma helistan sulle tagasi. . . . No vaheajal. . . . Kust mina tean, mis ajal neil see vaheaeg on. . . .” Tuleb tuttav ette? Ja pärast selgus, et vaheaega polnudki?
2 minutit
X Rahvusvaheline Uue Muusika Festival NYYD`7
„Sädemed lendavad”, „jazzansambli pidurdamatu rünnak” – on arvustajad reageerinud Mark-Anthony Turnage’i teosele „Scorched” („Põletatud”). 80minutist suuroopust sümfooniaorkestrile, bigbändile ja jazztriole on esile tõstetud kui jazzi ja modernse sümfonismi ühtesulatamise erandlikult õnnestunud näidet. Tulejõudu annab „Scorched” loodetavasti ka täna algavale NYYD-festivalile, kus Turnage viibib helilooja-peakülalisena. Teose esitavad Olari Elts, ERSO ning Turnage’i ammused…
2 minutit
Aga kärada sai seal vähe
Presidendi mõttekoda, nüüdisaja Eesti tähtsamatest mõtlejatest koosnev nõuandekogu presidendi institutsiooni juures, tegi kolmapäeval Pärnus oma esimese etteaste laiemale publikule. Päeva teemaks oli valitud „Sallivus ja sidusus” – iseenesest mitte sugugi üllatav, aga minu maitse järgi mitte parim valik. Miks? Sest mõlemad sõnad on üsna veniva sisuga ja suunavad kahjuks mõtlema hetkele ja kitsalt, mitte ajas…
2 minutit
Kultuurist järgmisel aastal ja edaspidi
Lugesin mõned päevad tagasi ühe Rootsis läbi viidud uuringu tulemusi, mis puudutasid kultuuritarbimist ja arusaama viimasest. Uuring täis numbreid, tuletisi, igavaid ja oodatud nähtusi ning võrdlusi. Asjaolu, mis tõmbas tähelepanu, oli aga lihtne ja peitus vaid nimetuses. Nimetuses, mis hõlmab meie igapäevaelu loomulikke asju, mis paneb meid mõistma ajalugu ja tunnetama tulevikku.…
3 minutit
Kui ühtne on humanitaarteadus?
Üksnes iseendale kirjutatud eestikeelne monograafia ei ole tippteadus.
Humanitaarteadlased Tiina Kirss, Marek Tamm ja Jaan Undusk leiavad oma hiljutises jõulises sõnavõtus, et ka eesti keeles on võimalik ja hädavajalik teha tippteadust.¹ Nad väidavad seda teravate teaduspoliitilise debattide kontekstis, kus on kaalul eesti keele kui teaduskeele staatus praeguses teadusbürokraatias ning selle teaduskeele tulevik üldse. Nõustudes nende…
Humanitaarteadlased Tiina Kirss, Marek Tamm ja Jaan Undusk leiavad oma hiljutises jõulises sõnavõtus, et ka eesti keeles on võimalik ja hädavajalik teha tippteadust.¹ Nad väidavad seda teravate teaduspoliitilise debattide kontekstis, kus on kaalul eesti keele kui teaduskeele staatus praeguses teadusbürokraatias ning selle teaduskeele tulevik üldse. Nõustudes nende…
5 minutit
Kuidas tunda ära päris kultuuri
Seoses poliitikute vaidlusega kultuuriürituste käibemaksu teemal kerkis korraks üles ka küsimus, kuidas eristada päris kultuuri mittekultuurist ja kas või miks peaks esimesele teise arvel soodustusi tegema. See tore, fantaasiat ergutav teema omandas teravuse juba paar kümnendit tagasi, mil nõukogude korra tingimustes otsekui konserveerituna säilinud metafüüsiline kultuurikontseptsioon (aga mis tahes totalitaarne võim lausa januneb metafüüsikat)…
2 minutit
Segaduse rehabilitatsioon ja hirmu ületamine
Ühiskond valib välja oma reaalselt kõige kaitsetuma osa – need, kellele langeb osaks kõige enam sotsiaalset ülekohut ja ülendab ta vaenlaseks.
Juri Lotman, Hirm ja segadus. Varrak, 2007. 168 lk.
Juri Lotman, Hirm ja segadus. Varrak, 2007. 168 lk.
5 minutit
Nõiahulluse lunaraha
Iga uue nõia avastamine tõendas nõianduse kasvanud elujõudu, sundides omakorda uusi pahategijaid avastama.
Suurimate takistuste hulka, mis kultuurilooga tegelemisel kerkivad, kuulub meie kujutlus põhjuslikkusest: ikka jälle soovime, et see oleks positiivset ja ühekordset laadi. Liikuv keha põrkus vastu liikumatut ja pani selle liikuma – siin ilmneb põhjuslikkus kõige selgemini (olgugi Hume selle vaidlustanud) ja selle täiuse poole…
Suurimate takistuste hulka, mis kultuurilooga tegelemisel kerkivad, kuulub meie kujutlus põhjuslikkusest: ikka jälle soovime, et see oleks positiivset ja ühekordset laadi. Liikuv keha põrkus vastu liikumatut ja pani selle liikuma – siin ilmneb põhjuslikkus kõige selgemini (olgugi Hume selle vaidlustanud) ja selle täiuse poole…
7 minutit
Modernismi tõlgendamine jätkub
Andres Kurg jõudis oma ettekandes „Kunstnikud ja privaatsfäär” järeldusele, et individualismi ja kunstnike elustiili erilisust rõhutades avavad 1970ndatel ajakirjas Kunst ja Kodu juugendi, Gesamtkunstwerke ja teiste seda laadi kunstinähtuste käsitlused teistsuguse vaatenurga toonasele kunstipraktikale. Kunst ja kodu, 1974, nr 2, lk 27.
Modernismi ja selle taustal ka avangardismi kui aktiivset tagasisidet ning mõjuvõimu omava eessalga…
Modernismi ja selle taustal ka avangardismi kui aktiivset tagasisidet ning mõjuvõimu omava eessalga…
5 minutit
Pealelend
26. IX sai Kumus kokku Euroopa Nõukogu juurde kuuluv Euroopa Näituse nõukogu. Nõupidamise eesmärk, nagu pressiteatest võis lugeda, oli näituse „Kunst pärast aastat 1945” kontseptsiooni, sisu, aga ka võimalike näitusepindade, rahastamise, ajakava paikapanemine. Nõupidamisel osalesid igati väljapaistvad praeguse kunsti asjatundjad.
2 minutit
Filmikaadrid, enamasti mälust
Endise idabloki filmipärand ja selle väärtustamine.
SS-Sturmbannführer Windisch (Jüri Järvet) ja Inimene nr 1 (Vaclavas Blēdis) Kaljo Kiisa „Hullumeelsuses” (1969).
SS-Sturmbannführer Windisch (Jüri Järvet) ja Inimene nr 1 (Vaclavas Blēdis) Kaljo Kiisa „Hullumeelsuses” (1969).
4 minutit
Euroopa kultuuripealik 2011 (Tallinn) lõpuks leitud
Mikko Fritze: „Kultuuripealinn ei ole ühe looja eriprojekt.”
PIIA RUBERNüüd, mil Tallinn kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn, täpsemalt, seda korraldav sihtasutus on pärast pikki pingutusi lõpuks juhataja või tegevjuhi saanud, siis millal tõsine tegevus käima läheb?
PIIA RUBERNüüd, mil Tallinn kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn, täpsemalt, seda korraldav sihtasutus on pärast pikki pingutusi lõpuks juhataja või tegevjuhi saanud, siis millal tõsine tegevus käima läheb?
6 minutit
Kunstipistik ja kummist naine I
Palverännakud KK keskmesse
Catherine Davidi kureeritud näituseplatvormis oli haaret, maailma kui terviku vastukarva paitamise pretensiooni. pressifoto
Catherine Davidi kureeritud näituseplatvormis oli haaret, maailma kui terviku vastukarva paitamise pretensiooni. pressifoto
5 minutit
Enda reetmisest enda päästmiseni
Else Meidner. Alfred Döblin, 1927.
Tunnustust väärib ainuüksi Alfred Döblini „Berliin, Alexanderplatzi” eesti keeles ilmumise tõsiasi. Oma ala kaheldamatu meistri Mati Sirkli tõlke paigutamine kirjastuse Tänapäev „Punase raamatu” sarja väärib vaid tunnustust. Seda enam, et raamat paistis ilmuvat igati õigesse hetke: kui tõlkija mainib oma asjalikus järelsõnas (mis muudab muud arvustused mõneski mõttes ülearuseks või…
Tunnustust väärib ainuüksi Alfred Döblini „Berliin, Alexanderplatzi” eesti keeles ilmumise tõsiasi. Oma ala kaheldamatu meistri Mati Sirkli tõlke paigutamine kirjastuse Tänapäev „Punase raamatu” sarja väärib vaid tunnustust. Seda enam, et raamat paistis ilmuvat igati õigesse hetke: kui tõlkija mainib oma asjalikus järelsõnas (mis muudab muud arvustused mõneski mõttes ülearuseks või…
7 minutit
Priidu Beier – peiar või Peig?
Priidu Beieri erakogu
Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge – jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki.
Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge – jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki.
4 minutit
Mälu tummfilm
Tranströmer oleks nagu leiutanud igiliikuri, kus kõik on paigas, pole takistusi, kuluvaid osi, kuluvaid kujundeid.
Tomas Tranströmer, Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind. Tõlkinud Tõnis Arnover ja Lennart-Hans Jürgenson. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 27. 68 lk.
Tomas Tranströmer, Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind. Tõlkinud Tõnis Arnover ja Lennart-Hans Jürgenson. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 27. 68 lk.
4 minutit
JALUTUSKÄIK TALLINNA GALERIIDES
Still’id Flo Kasearu videost „Pallipoiss”, 27”. 2007. Olga Temnikova
Flo Kasearu kunstil tasub silma peal hoida
Flo Kasearu kunstil tasub silma peal hoida
5 minutit
ÜLESKUTSE AASTANÄITUSEKS
Eesti Kunstnike Liidu VIII aastanäitus Tallinna Kunstihoones 22. II – 30. III 2008.
Nõustusin olema 2008. aasta EKLi aastanäituse koostaja põhjusel, et näen võimalust astuda dialoogi täpselt 10 aastat tagasi Kunstihoones korraldatud „Valiku vabaduse” näitusega, mida kureerisin koostöös Anu Liivakuga. Taas on kontekstiks Eesti Vabariigi aastapäev, ent seekord on kultuuriministeerium võtnud sihi tähistada 90. tähtpäeva väga…
Nõustusin olema 2008. aasta EKLi aastanäituse koostaja põhjusel, et näen võimalust astuda dialoogi täpselt 10 aastat tagasi Kunstihoones korraldatud „Valiku vabaduse” näitusega, mida kureerisin koostöös Anu Liivakuga. Taas on kontekstiks Eesti Vabariigi aastapäev, ent seekord on kultuuriministeerium võtnud sihi tähistada 90. tähtpäeva väga…
2 minutit
Chatelaine’i naasmine
Kunstnikuehe erineb müügigaleriides pakutavast nii informatsiooni, vormi kui ka materjali poolest.
Wendy Ramshaw (Inglismaa). Frida Kahlo. Maalitud metall, 2006.Lucy Sarneel (Holland). Kodutu. Tsink, paber, 2005. Piia Ruber
Wendy Ramshaw (Inglismaa). Frida Kahlo. Maalitud metall, 2006.Lucy Sarneel (Holland). Kodutu. Tsink, paber, 2005. Piia Ruber
5 minutit
Eespere teekond iseendasse
René Eespere III autoriõhtu: TALLINNA KAMMERORKESTER ning ELEFTHERIA KOTZIA (kitarr, Inglismaa/Kreeka), MARIUS ja TEET JÄRVI (tšello) PAUL MÄE dirigeerimisel Tallinna Metodisti kirikus 6. X.
René Eespere eelmisest autorikontserdist on möödas peaaegu kaks aastat. Detsembris 2005 sellessamas kirikus kõlanud autorikontserdi programm on nüüdseks jõudnud plaadile, mida helilooja vahetult enne laupäevast kontserti tutvustas („Concertatus celatus”, Antes, 2007). Nüüd, aastal…
René Eespere eelmisest autorikontserdist on möödas peaaegu kaks aastat. Detsembris 2005 sellessamas kirikus kõlanud autorikontserdi programm on nüüdseks jõudnud plaadile, mida helilooja vahetult enne laupäevast kontserti tutvustas („Concertatus celatus”, Antes, 2007). Nüüd, aastal…
2 minutit
JUKEBOX – KUUEKÜMNENDAD – herman’s hermits
Inglismaalt Manchesterist pärit Herman’s Hermitsit võib pidada maailma esimeseks närimiskummibändiks. (Kuigi 60ndate keskel oli see mõiste veel tundmatu, nn nätsubändid võrsusid ju aastakümne lõpus.) Herman’s Hermits oli oma tohutu populaarsuse eest tänu võlgu just väga noorele, isegi murdeeast nooremale publikule. Bändi laulusolistist Hermanist, ristinimega Peter Noone (sellest pikkade esihammastega ja lapsekasvu…
4 minutit
Küberstuudio audiovisuaalne panoraam
Priit greppKÜBERSTUUDIO kontsertetendus „AFTER TOUCH” Philippe Manoury ja Toivo Tulevi multimeediateostega: MONIKA MATTIESEN (flööt), MARGO KÕLAR (helidifusioon, live-elektroonika), HANS-GUNTER LOCK (live-elektroonika), VAMBOLA KRIGUL (midi-löökpillid), MARE RAIDMA (video) jt Tallinna Kunstihoones 7. X.
Küberstuudio, mis sisuliselt tähendab flötist Monika Mattieseni ja heliloojast elektronmuusika spetsialisti Margo Kõlari ühismõtlemise silmanähtavat ja „kõrvakuuldavat” tulemit, on XXI sajandi multidistsiplinaarse kunsti…
Küberstuudio, mis sisuliselt tähendab flötist Monika Mattieseni ja heliloojast elektronmuusika spetsialisti Margo Kõlari ühismõtlemise silmanähtavat ja „kõrvakuuldavat” tulemit, on XXI sajandi multidistsiplinaarse kunsti…
2 minutit
Teod
Jaan Räätsa loomingu seni viimane ettekanne toimus 5. X, siis kõlas I osa Kontserdist kammerorkestrile Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidulikul kinnisel aktusel kontsertosa avateosena ja ainsa eesti helitööna pärast ülikooli rektori, kuninganna Sylvia ja vabariigi presidendi kõnet.
Arvatakse, et teie Kontsert kammerorkestrile op. 16 on eesti heliloomingust kõige enam esitatud teos. Millistel ettekannetel olete ise olnud?No ega seda keegi päris täpselt kokku lugeda…
Arvatakse, et teie Kontsert kammerorkestrile op. 16 on eesti heliloomingust kõige enam esitatud teos. Millistel ettekannetel olete ise olnud?No ega seda keegi päris täpselt kokku lugeda…
2 minutit
Itkes Aadam paradiisi ees istudes
Alfred Schnittke „12 patukahetsuse psalmi” valmisid kümme aastat enne tema surma (1988) ning need kanti ette teisel jõulupühal, tähistamaks ristiusu 1000. aastapäeva Venemaal. Gorbatšovi „sula” oli mõned aastad juba kestnud, kuid sügavalt religioosse teose loomine nõukogude muusikas oli ikkagi ebatavaline nähtus. Schnittke leidis inspiratsiooni omaenda kindlast veendumusest ja ortodoksi muusikast ning ehkki „Psalmid” on…
2 minutit
Kuidas ma viimast korda kinos käisin
Unt oli pehme, Tolk on nurgeline, Unt oli romantik, Tolk on enfant terrible. KAADER FILMIST
Mati Undi fännina ja saarlasena otsustasin minna vaatama, mida siis Veiko Õunpuu on Undiga teinud? Pealegi on „Sügisballi” näol tegemist minu jaoks viimase Undi tõsiseltvõetava kirjandusteosega. „Räägivad ja vaikivad” ning „Doonori meelespea” jätsid mind ükskõikseks, Unt pani juba liiga…
Mati Undi fännina ja saarlasena otsustasin minna vaatama, mida siis Veiko Õunpuu on Undiga teinud? Pealegi on „Sügisballi” näol tegemist minu jaoks viimase Undi tõsiseltvõetava kirjandusteosega. „Räägivad ja vaikivad” ning „Doonori meelespea” jätsid mind ükskõikseks, Unt pani juba liiga…
7 minutit
Poolik armastuslugu
„Georg” on visandlik ja heitlik, küll kenasti kokku pandud ja visuaalselt nauditav, kuid sisutühi ja emotsioonivaene.
Peeter Simmi „Georgi” järgi olid Georgist (Marko Matvere vasakul) sisse võetud nii Asta (Anastasia Makejeva) kui Caesar (Renars Kaupers).
Peeter Simmi „Georgi” järgi olid Georgist (Marko Matvere vasakul) sisse võetud nii Asta (Anastasia Makejeva) kui Caesar (Renars Kaupers).
3 minutit
Kataloonia kinolinal ületati piire
Barcelonas peeti VII korda rahvusvahelist dokumentaalfilmide festivali „Docupolis”.
Illegaalid Bruno Ulmeri filmis „Welcome Europe”, mida pärjati „Docupolise” festivalil peaauhinnaga. kaader filmist
Illegaalid Bruno Ulmeri filmis „Welcome Europe”, mida pärjati „Docupolise” festivalil peaauhinnaga. kaader filmist
3 minutit
