2007-34 (3174)

Arvo-Jürgen Alas 20. III 1943 – 17. IX 2007

17. septembril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust armas sõber, tõlkija Skandinaavia keeltest Arvo Alas. Kopenhaagenist saabunud kurb uudis tundus esialgu uskumatu. Ei või olla, Laxnessi “Islandi kella” tõlkimine on ju pooleli!
1970. aastate algusest peale oli Arvo Alas eesti skandinavistide hulgas üks omanäolisemaid ja sihikindlamaid. Seljataga oli stuudium Leningradi ülikoolis,…

“Draama” 2007

Hea teater tõusis pinnale  lauri kulpsoo
Festivali “Draama” žürii kümme preemiat

Festivalil jäi kuub selga

“Draama” kogupilt oli üsna valus, aga eks see ole ka aus.
“Festival, ei mingit kahtlust!” ütleks iga ajavahemikus 1. – 8. septembrini Tartusse jõudnud inimene. Eesti teatri festival on võimas projekt ja vajalik ettevõtmine. Neil õnnelikel, kes elavad Tartu linnas, on suud ja silmad reklaami ja festivalividinaid täis, tavalisest soodsama hinnaga…

Toomas Kiho: teatrikõver on ikka otsapidi ülespoole.

LAURI KULPSOO
Draamafestivali raamatu avasõnas ütled: “Algav festival annabki selgust, kas eesti teatril on käes pohmeluslik tuksumise aeg või on tegu tõusuajaga.” Kuis siis tundub, pärast nädala jagu teatrivaatamist, pealegi veel festivali žürii eimehe rollis – kas nii või naa?

Eesti teatri festival 2007 – laiendatud kitsendus

Ilmselt pole Sirbi lugejale mõtet meenutada, mis Tartus toimunud ja küllap ka seal edaspidigi toimuv teatrifestival “Draama” iseenesest on. Ehk seda, et tegemist peaks olema (ja nii on see üldjoontes olnud ka) ülevaatefestivaliga, kus näidatakse Eesti teatrite kahe viimase aasta paremaid töid. Niisiis ülevaate tegemine ja andmine, mingil määral mõõduvõtmine,…

Noormetsakajakad

Andres Noormetsa lavastuse trumbiks osutusid üllatuslikud näitlejatööd.
“Kajakas” haakis kaasajaga ja ergutas fantaasiat. ENDLA TEATER

Lahtise käega, suurema kurbuseta

Festivaliprogrammi tuleb ilmselt harvendada, et loosung “Parimad on koos!” vastaks ka tõele.
“Suurema kurbuseta”: kas teiseks etenduseks langeti köielkõndija pingul nöörilt loiduvasse turvavõrku? ALAN PROOSA

Must kast tulevikku täis

 asko künnap
Järgmisel nädalal võtab eesti kultuur ette oma senise ajaloo haaravaima imperialistliku aktsiooni, olles Göteborgi raamatumessi peakülaline. Nädala jooksul ilmub seitsme Rootsi kirjastuse väljaandel kakskümmend eesti kirjaniku teost rootsi keeles, kahekümne esimesena lisaks siinse kirjastuse rootsikeelne töö. Kokku seega mitu tuhat lehekülge meie tekste keeles, mille oskajaid maailmas on vähemasti…

Palgatõusu lõplikust suurusest on veel vara rääkida

Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega kultuuri riiklikust rahastamisest aastal 2008.

Suveräänsus? Mis mõttes?

28. ja 29. septembril on Tartus konverents “Suveräänsus muutumises: suveräänsuse mõiste võimu ja õiguse pingeväljas”
Juba aastaid on suveräänsuse mõiste olnud Euroopas ning eriti Ida-Euroopas poliitiliste arutluste tulipunktis. Nõukogude Liidu lagunemisel tagasi võidetud, võimukate naabrite ja rahvusvaheliste ettevõtete poolt ohustatud suveräänsus on nüüd mõnede väidete kohaselt loovutatud Euroopa Liidule. Poliitilised muutused…

Minu kaastunne, autoomanikud

1903. aastal hukkus autorataste all esimene laps, viieaastane Mary Miner, kes mängis sõpradega väljas tänaval. Ligi kolme tuhande pealine rahvamass ähvardas autojuhi vahkvihas tükkideks kiskuda. 23 aastat hiljem oli aastane hukkude arv Ameerikas tõusnud juba 7000-ni ja autode ränga mõjuga hakati harjuma. Lapsed tõrjuti peagi nende senistelt mängumaadelt, autod aga…

Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis

Sissejuhatuseks 27.–29. septembrini Tartus toimuvale neljandale rahvusvahelisele baltisaksa kirjakultuuri sümpoosionile.
J. G. Granö fotod Kesk-Aasiast aastatest 1902–1916, näitus Eesti Rahva Muuseumis, 2007.

Seitsekümmend loori valgusest ja pimedusest

Et Koraan on Jumala enda kõne, siis ei saagi seda araabia keelest ühessegi keelde tõlkida, sest selle sõnade mitmetähenduslikkus on Jumala eesmärk.
Ghorban Nadjafi al-Ghazālīna Ovidio Salazari filmis “Õnne alkeemik“ (2004).

Eesti kirjandus Göteborgi raamatumessi fookuses

Seoses tõsiasjaga, et Eesti on 2007. aasta Göteborgi raamatumessi, mis toimub 27.–30. septembrini, peakülaline, soovib Sirp teada saada, mida selline staatus tähendab ja sisaldab, mida endaga kaasa toob. Küsimustele vastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuuri­nõunik Eha Vain, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhataja Ilvi Liive, Göteborgi raamatumessi Eesti osa projektijuht Kristo…

Eesti-teemalised seminarid Göteborgi raamatumessil

Kristo Tohver: Alguses, nähes Musta Kuubi kavandit, sattusid messi korraldajad kabuhirmu. Kuid nüüdseks on nad täiesti veendunud, et tegemist on ühe silmapaistvaima messiboksiga üldse ja üle aegade. asko künnap
Märkus: seminaridel on nii rootsi- kui ka ingliskeelsed pealkirjad, mis mõnikord omavahel ei kattu. Siinne tõlge lähtub ingliskeelsetest versioonidest, k.a rootsikeelsed seminarid.…

Kuulamise rõõm, kuulumise hüve

Kuulmine on tõsine hüve. See tagab kuulamisvõimaluse, kõnelemisoskuse ja kuulumise – kuuljate hulka. Oleme veendunud, et mittekuulmine on raske õnnetus, mis inimese ka tummaks teeb.
Ent kurdid ei tunnegi ennast kuulmise puudumise pärast nii väga õnnetuna, neid ühendab keele- ja kultuurikogukondadeks viipekeel. Kuigi kurdil beduiinil on ilmselgelt vaja rohkem viipeid…

Pealelend

URMAS SUTROP, EKI direktor, TÜ antropoloogilise ja etnolingvistika professor

Mis on lahti?

Vahur Laiapea, Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest. Koostanud Urmas Sutrop. EKI ja TÜ toimetiste sari “Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast”, nr 1. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 128 lk. Raamatu juurde kuulub DVD Vahur Laiapea dokumentaalfilmiga “Tummfilm kurdist tüdrukust” (Ikoon, 2005, 40 min).
 Vahur Laiapea raamat “Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest” avab…

Dialoogiline monoloog

Ilmar Kruusamäe Andrus Kasemaa ja autoportreega. lauri kulpsoo
Kunstnik Kruusamäe megaportreede näituse “Inimene“ korraldamise ajal istusime Ilmar Kruusamäega kolmel korral koos ja võtsime ka kolm tundi arusaamu kunstist, elust ja konkreetsest näitusest kassetile. Intervjuu see polnud ning seetõttu oleks neid vestlusi intervjuu vormis raske edastada. Aga allakirjutanu sai küllaltki palju teada…

Hilda Kamdroni põlemata pärlid

Vana maja. 1965. Assamblaaž, segatehnika (laastud, puutükid, kruus, kivid, liim, süsi, värv, pärl). Hööveldamata lauad. Erakogu, Tartu. Repro: MALEV TOOM
“Ma ei jäta ühtegi oma tööd Vene riigile!” olla Hilda Kamdron korduvalt kinnitanud. 1972. aastal põles ta Tartus ära koos oma loominguga. Mäletatakse veel, et teoseid oli tema kodus maast laeni.…

Pildis päästetud headus

AUGUST KÜNNAPU näitus “Inimene” Vaalas kuni 22. IX.
Ei ole vist teist tegelaskuju kirjanduses, kes oleks niivõrd armastanud inimesi kui Pinocchio, kes tahtis poisiks saada. See juhtus siis, kui ta hai eest pakku ujus, kukil puusepp, ta isa ja autor. Kelle August Künnapu ära päästis, et arhitektuuriüliõpilasest maalija sai? Ta pidi…

Lauritsa kõike ja kõiki ühendav kodu

Peeter Laurits. Kaks linna. 2007.
Peeter Lauritsa Võru näitus on osa Soome Retretti muuseumis eksponeeritud grupinäitusest “Keskkonnaarheoloogia”, kus olid vaatluse all inimene, aeg ja keskkond. Lauritsa kõrval esinesid seal veel Stuart Wrede, Antero Kare, Alexander Reichstein, Mike Marshall ja Kai Kaljo.

Kohastumus eluks vee ääres

Integratsioon, loodus, meedia, enese- ja teiste leidmine on tänavuse “Ars Baltica” põhiteemad.
Kui eelmisel “Ars Baltica’l” kolm aastat tagasi olid vaatluse all fotograafia kui ühe võimaliku meediumi jutustatud lood, siis seekordse näituse teema on toimetulek muutustega Läänemere regioonis.

Kui meistrid mängivad

Jaakko kuusisto
Eelmine nädal oli meie muusikagurmaanidele selles mõttes põnev aeg, et kolmel järjestikusel päeval avasid oma hooaja meie kontserdimaastiku kolm suuremat tegijat: Tallinna Kammerorkester ja Kuusisto, ERSO koos Aleksejevi ja Luganskiga ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Hillier. Ütlematagi on selge, et neil kolmel päeval kõlas kvaliteetmuusika (üli)kvaliteetettekandes.

Muusikamaailm

Eesti dirigendid maailmas septembris

Peakülaline on Krzysztof Penderecki

Tutvustav pilk EMTA Sügisfestivalile 25.–28. IX.
Krzysztof Penderecki

Pealelend

JÜRI LEITEN, Tallinna Filharmoonia direktor Mida uut toob kuulajale Tallinna Filharmoonia alanud hooaeg?

Itaalia “kuri” barokk

Orkestri nimes lubatud galantse, keskeuroopa stiili harjumuspäraselt nõtke ja fantaasiarikka baroki asemel pakkus itaalia orkester Europa Galante sirgjooneliselt ägedat, afektiga vürtsitatud, kohati isegi “kurjalt” mõjuvat barokki. Nii et Europa Galante nime asemel võinuks olla pigem Europa Affetto.
Tuntud barokitõlgenduste meistrite Harnoncourt’i saksa autentne stiil või Savalli pehme prantsuse barokk pakuvad märksa…

Mees, kes avab hooaegu

Nikolai Luganski pressifoto
Eelmisel reedel avati Estonia kontserdisaalis üheaegselt nii Eesti Kontserdi kui Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdihooaeg 2007/2008. Hooaja avakontserdi kava on alati kõrgendatud tähelepanu all ja seda ka tänavu. Midagi ühist eelmisega ja teatavat süsteemi leiab ka tänavuse avaõhtu kavast. Kui eelmine hooaeg avati Sergei Rahmaninovi Esimese klaverikontserdiga, siis päris…

EFK ees algas dirigentide paraad

Eelmise nädala lõpus alustas Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma järjekordset, juba 27. hooaega. Senise peadirigendi Paul Hillieri ametiaeg sai läbi, uue peadirigendi Daniel Reussi oma algab aga järgmise hooajaga. Nii jääb nende kahe vahele üks aastaring, mil dirigendid koori ees vahetuvad. Ning see hooaeg algab “Dirigentide paraadi” nimelise kontserdisarjaga.
Sarja esimesel muusikaõhtul…

Õõvastavalt kainestav meeldetuletus

“Teiste elu” näitab intelligentsi korrumpeeritust totalitaarse riigi tingimustes.
STASI operaator kikitab kõrvu ja teravdab pilku. KAADER FILMIST

Soigumisele ei tule lõppu

Boheemlaslik sohver onu Peeter (Arvo Kukumägi) üritab vennapoeg Aleksandrile (Jaak Prints) elutarkust jagada. KAADER FILMIST
Väärtfilmikino Sõprus paiskas septembrist ekraanile noortefilmide seansi, mis koosneb lühimängufilmist “Indigo” ja täispikast mängufilmist “Mis iganes, Aleksander!” Lühidalt kokku võttes on tegemist skisoidse sonimisega tühjale kinosaalile.

Tartu kui alternatiivse filmikunsti pealinn

Kapaskoop on interaktiivne kinematograafiline seade, mida juhib tugitoolis lösutav vaataja nuppudega mängides. ARHIIV
Septembri esimesel täisnädalal peeti Tartu kehtinud avangardkultuurifestivali “Eclectica” raames veelgi avangardsem üritus, MTÜ Klubi Tart Film korraldatud Tartu alternatiivse kino päevad, mis tahtsid inimestele selgeks teha, et filmi saab teha ja vaadata ka teistmoodi kui kaameraga midagi jäädvustades…

Filmidokumentalistide nädalalõpp Riias

Jaak Lõhmus ja Jaak Kilmi käisid Riias filmi jaoks raha välja jutustamas.
8. ja 9. septembrini peeti Riias järjekordset Läänemere maade dokumentalistikafoorumit, mis sai alguse 1997. aastal Taanis Bornholmi saarel, rändas siis ringi, peatus 2004. aastal Tallinnas ja 2005. aastal Vilniuses ning on nüüd Riiga pidama jäänud. Baltikumi filmi-institutsioonid on kokku…
Sirp