2007-31 (3171)
Luterlus kellele ja milleks?
Eesti presidendi nägemus, mille kohaselt kirikule antakse sotsiaalsemoraalivalvuri roll, ei peaks kuuluma tänasesse Euroopasse.
Suve eel puudutati eesti meedias põgusalt, aga see-eest mitmeski suhtes väljakutsuvalt Tartus 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil toimunud eesti luterlike koguduste delegaatide kirikukongressi, mis sakslaste, lätlaste ja ingerlaste samaväärsete kirikukongresside kõrval tegeles Venemaa evangeelse luterliku…
Suve eel puudutati eesti meedias põgusalt, aga see-eest mitmeski suhtes väljakutsuvalt Tartus 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil toimunud eesti luterlike koguduste delegaatide kirikukongressi, mis sakslaste, lätlaste ja ingerlaste samaväärsete kirikukongresside kõrval tegeles Venemaa evangeelse luterliku…
4 minutit
JUHAN SAAR 22. XII 1929 – 28.VIII 2007
Eesti kirjanike pere on kaotanud ühe oma väärikama liikme. Pärast pikka kurnavat haigust lahkus jäädavalt Juhan Saar, luuletaja, prosaist, dramaturg, kirjastaja, mitmekülgne kirjandus- ja kultuurielu edendaja. Mees, keda sõbrad ja tuttavad tundsid juba aastakümneid kui Vana Juhanit. Nii ei nimetatud teda mitte nöökamisi, vaid aupaklikult ja tunnustavalt.
Juhan Saare lapsepõlv ja…
Juhan Saare lapsepõlv ja…
1 minut
Kus on kaksmeelse Eesti teater?
Nii mõnigi kriitik, mina sealhulgas, on meie loojatele poliitilise teatri puudumist ette heitnud. Tavaliselt tõstatatakse teema jälle siis, kui mõnelt välisfestivalilt naastakse. Noh, ma olen ka värskelt kahel festivalil käinud, nii et siit see tuleb.
4 minutit
Festival ja vesti väel
Kui sõnad justkui kogemata kõlaliselt pea kokku langevad, aga ometi esmapilgul täiesti erinevaid asju tähendavad, on kiusatus selle sarnasusega midagi peale hakata küllalt kerge tekkima.
2 minutit
Sibula koht on juurviljaaias
Kord tundub, et paremini on suutnud mobiliseerida oma väed need, kes Tallinna Vabaduse väljakule rajatava Vabadussõja võidu samba kavandivõistluse võidutöö kiiret maastikule paigutamist pooldavad, kord jälle, et vastaste argumendid on veenvamad. Tüüpiline Eesti liiga lihtsat ja mõõtmatult head elu ilmestav “avalik debatt”, mis lõpeb muidugi sellega, et vastasleerid debatis iseend…
2 minutit
Kas kinnitada turvavöö või pingutada püksirihma?
“Tähelepanu, kinnitage turvavöö – me alustame maandumist! Aga maandumine tuleb pehme, niisiis pole vaja (näiteks pooliku õlle) tarbimist kohe lõpetada, piisab, kui viia seljatugi püstiasendisse ja lülitada iPod välja.” Umbes selline on tänase Eesti majandusprognoosi retoorika. Mis asi see pehme maandumine selline üldse on, millest me kõik räägime? On ta…
4 minutit
Venemaa keset Eesti lähiajalookäsitluste paljusust
Ametliku ajaloo eesmärk pole niivõrd tõepüüdlus kui riigi eksistentsi õigustamine ja selle paigutamine legitiimsesse retrospektiivi ning positiivsesse perspektiivi.
Eesti lähiajalugu ei saa käsitleda Venemaata. Isegi Eesti mõtestamisel Euroopa osana on Venemaa kas või kontseptuaalse alternatiivina vältimatu. Eesti lähiajaloole on võimalik läheneda mitmeti ning allpool vaatleme vaid paari kirjanduses levinumat käsitlusviisi. Venemaa…
Eesti lähiajalugu ei saa käsitleda Venemaata. Isegi Eesti mõtestamisel Euroopa osana on Venemaa kas või kontseptuaalse alternatiivina vältimatu. Eesti lähiajaloole on võimalik läheneda mitmeti ning allpool vaatleme vaid paari kirjanduses levinumat käsitlusviisi. Venemaa…
5 minutit
Märgid ja identiteedid
Vaid valitsuse jah-sõna taga seisva ristikujulise vabadussamba kohta on oluline tegelikult juba ära öeldud: see on ühtaegu nii sõjakas kui ka masendavalt morbiidne hiiglasliku hauakääpa hiiglaslik tähis, mis inimlikumates mõõtmetes sobiks tähistama vabadussõdalaste mälestust, mitte aga Eesti vabaduse ideed. Žürii koosseisu arvesse võttes pole tulemus üllatav: eestlane kui vintske kombeusklik…
2 minutit
Lätist rohkem ja vähem diplomaatiliselt
On piinlik, kui vähe me ise teame Läti ajaloost ja kultuurist.
Augusti Diplomaatia anonüümses kaaneloos seisab, et eestlased korraldasid “idalätlaste” (kes need olid?) manu nii ohtralt röövretki, et viimased palusid sakstelt meie vastu kaitset. Vihjatakse, et see võiski määrata siinsete alade ja rahvaste kogu edasise saatuse. Vallutajad, nagu üldiselt teada, on…
Augusti Diplomaatia anonüümses kaaneloos seisab, et eestlased korraldasid “idalätlaste” (kes need olid?) manu nii ohtralt röövretki, et viimased palusid sakstelt meie vastu kaitset. Vihjatakse, et see võiski määrata siinsete alade ja rahvaste kogu edasise saatuse. Vallutajad, nagu üldiselt teada, on…
5 minutit
Ühe kogukonna sünd ja surm
Asjaolu, et üht eestlaste eksiilkogukonda kirjeldab ja uurib soomlane, on üpris erandlik ja viitab selle kogukonna enda erandlikkusele. Eestlased USAs, Kanadas, Austraalias, Rootsis ja mitmel pool mujal on endast maha jätnud mahuka kirjaliku pärandi, arhiivid, kunstilise loomingu, ajakirjanduse jne. Nad on end ise uurinud või siis kutsunud endiselt kodumaalt uurijaid,…
3 minutit
Külm sõda ja küülikud
Gorbatšovi otsustamatusel olid tagajärjed inimelude näol Leedus, Lätis, Gruusias jm.
6 minutit
1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust
1960. aastatel moodsaid hooneid projekteerinud arhitekti Udo Ivaskiga vestlevad arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula ja Sirbi toimetaja Reet Varblane.
9 minutit
Uuemad suunad Eesti kirjanduses 2005–2007
Hakates rääkima uuematest suundadest või tendentsidest Eesti kirjanduses, kerkib üles igavene probleem – millest me siis õigupoolest räägime? 2005. aastal ilmus näiteks Uku Masingu kogutud teoste kuuenda köitena “Saadik Magellani pilvest I-III”. Samal aastal tuli välja ka Villem Ridala 27 000-värsiline Uuel Testamendil põhinev poeem “Püha rist” või näiteks Rein…
11 minutit
Suure eesti romaani ootel
Enamikus nüüdisaegsetes eesti romaanides käsitletakse kas lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad.
12 minutit
(:) Raudami silmakirjalik avaldus
Osundan: “Kuna see oli juba kolmas minu raamat, mida Loomingus ei arvustatud, siis olin veidi endast väljas.” Toomas püüab jätta muljet, et on häiritud arvustuste vähesusest. Tegelikult ei ole see sugugi nii, teda ajab meeleheitele ülistuste puudumine.
Olen Raudami ja tema kriitikatundlikkusega tahtmatult kursis, sest kolm-neli raamatut tagasi kirjutasin Loomingule Raudami…
Olen Raudami ja tema kriitikatundlikkusega tahtmatult kursis, sest kolm-neli raamatut tagasi kirjutasin Loomingule Raudami…
2 minutit
Vead ja vigadused religiooni vallas
Tunnen kardetud politseiuurijat, kes vabal ajal loeb mõnuga kriminulle. Mitte sellepärast, et sealt targemaks saada, vaid et lasta vahelduseks fantaasial vabalt lennata, eemale igapäevasest rängast tööst. Minuga on natuke teisiti. Käin tavaliselt esoteerikaletist kaarega mööda. Lääne-Euroopa raamatupoodides on kohe ukse kõrval kümneid ruutmeetreid riiuleid salateadmisi ja okultismi. Eestis ei ole…
4 minutit
Suvelõpu viimased kammermuusika õied
Tallinna kammermuusika festival on Eesti muusikaelus alles noor tegija. Nagu Birgitta festivalgi kujundab see kolmandat aastat suvemöllust toibuva publiku puhkuselõppu. Pärast mahukat ja dramaatilist muusikateatrifestivali algas hääbuva suve viimastel soojadel õhtutel õdus kammermuusika pidu (20.–25. VIII).
Festivali kunstilise juhi Pille Lille koostatud kavad on mitmekülgsed ja sobivad laiale publikule – ning esinejakesksed.…
Festivali kunstilise juhi Pille Lille koostatud kavad on mitmekülgsed ja sobivad laiale publikule – ning esinejakesksed.…
2 minutit
Pidu “Carmeni” ja “Booleroga”
Georges Bizet’ ooper “Carmen” ja Maurice Raveli “Boolero” on oma muusikalise sõnumiga inspireerinud igat sorti ilminguid mitmetes lavakunsti vormides. Estonias on 40 aastat tagasi ilmavalgust näinud ballettmeister Enn Suve “Carmeni” versioon, millest on mällu sööbinud Juta Lehiste ja Janis Garancise kõiki meeli köitnud duett, ja kümme aastat tagasi Jūrius Smoriginase…
2 minutit
Viimane mees seisis ja kõndis!
Jerry Lee Lewis (1935) on noorem kui mu vanaisa, ja mu vanaisa rokib omal moel. Aga muidugi ei ole ta kunagi pretendeerinud rock’i-kuninga tiitlile. Eks ole see okas Lewisel alati hinges olnud, Elvis jõudis ette!
4 minutit
“Alma mater Tartuensis”
1932. aasta oli oma aja ettevõtlikumale eesti kineastile Theodor Lutsule töörohke, ja võiks öelda ka pöördeline. Aasta lõpus siirdus ta Soome, kuhu jäigi filmitööd tegema järgmiseks kaheteistkümneks aastaks.
4 minutit
