2006-9 (3103)

Just sellist (rahva)ajalugu

Eesti ajalootrükis pole veel XIX sajandist väljunud
 

Mahleri V lõi kinni Beethoveni ja Dvořáki viiendad!

ERSO ja ANNA MAKAROVA (harf, Venemaa) NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 3. III.
 

Kergitab kulmu: semiootika massidesse

 
Ka sel aastal näidati uusliberalistliku Eesti Vabariigi sünnipäeval riigialamatele talaaris isandate, ekskommunistide ja uue nomenklatuuri fundamentaalset ühistalitust Kaarli kirikus. Järgnenud galakontsert jäneste, hirvede, tundelise räpp-kantaadi ja deemonliku Riho Sibulaga mõjus pärast vaga kroonurituaali lausa vabastavalt. Meie suhe rahvuslikkuse teema ja sümbolitega on üsna tervemõistuslik. Enamik külalistest vist siiski ei saanud…

Kuidas kirjutada XX sajandi Eesti ajalugu?

Minevikuga arveteõiendamisele peab järgnema selle seletamise ja mõistmise faas.
 

Jukebox – viiekümnendad

Bill Haley

Armastus kui anomaalia

Ühiskond ei vaja armastajaid, tarvis on tublisid tööinimesi.

Kuldrannakese virvatuled

 

Salme Reegi nimelise auhinna nominendid

Tegemist on lastelavastuse auhinnaga, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva töö eest nii lavastaja, näitleja kui ka iga teine lavastuse osaline.
Auhinna võib määrata ka missioonitundliku tegevuse eest noorele publikule suunatud teatri vallas. Žürii koosseisus Rait Avestik (esimees), Rein Oja, Ilona Martson, Anne Türnpu valis tänavu järgmised nominendid: Taago Tubin –…

Tunnustus toimetajale kui institutsioonile

14. märtsil on emakeelepäev. F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2006. aasta laureaat on Heldur Niit.

Liikuv liikuvas

93. eesti filmi aasta EFSi aiaaugust vaadatuna
 

Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi

Soomes 1920. aastal loodud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde 1994. aastal moodustatud Eesti allfond jagab kord aastas emakeelepäeva eel stipendiume Eestis tegutsevatele eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Tänavu jagatakse välja 6200 eurot.
Tähtajaks oli fondile laekunud 17 taotlust 17 400 eurole. 23. veebruaril Tallinnas peetud…

Kirjandusmaailm

 
Tänavuse Whitbreadi auhinna pälvis Hilary Spurling Henri Matisse’ist kõneleva biograafia “Matisse the Master” eest. Selle juures märgiti olulise joonena, et autoril on õnnestunud luua kunstnikust selline pilt, mis lummab ka muidu kunstikaugeid inimesi. Pärast auhinna kättesaamist tunnistas Spurling, et kui ta kavatses 15 aasta eest Matisse’i uurima hakata, soovitati tal…

Gut. Besser. Simmig?

 
Mängufilm “KÕRINI!” (“Schnauze voll”, Saxonia Media ja Ruut, 2005). Režissöör Peeter Simm, operaator Rein Kotov, stsenaristid Hans-Werner Honert, Thomas Steinke ja Valentin Kuik, helilooja Sven Grünberg, produtsendid Hans-Werner Honert ja Artur Talvik. Esilinastus kinos Kosmos 10. XII 2005.

Raamatututvustus

OTSIDES. Juhan Peegel.
Meenutusi pikalt teelt

Runneli toon ja samm

 

Ruudi läheb Tokyosse

“Ruudiga” on suudetud osavalt noateral käia, poiss on täpselt nõnda pai ja nõnda koer nagu vaja.
 

Valter Heuer 14. VII 1928 – 2. III 2006

Raske haigus viis 2. märtsi varahommikul meie hulgast Valter Heueri. Tema lahkumisega tuleb taas tõdeda, et on elu- ja kultuurivaldkondi, kus ühe inimese tööd ja toimimine on kõigile tuntud märk, mis ei vaja seletamist ega kommentaare ning on omanäolisuses enesestmõistetav ja asendamatu.
Valter Heuer jõudis esimese laiema tähelepanuni noore ja andeka…

Selge jälg Eesti kirjanduselus

Elo Viiding, SELGE JÄLG. Tuum, 2005. 84 lk.
 

Ilma tahtmata ja teadmata paradiisi

See film on vanameestest ja nende teekonnast paradiisi, kulgemisest sinna ilma enese tahtmise ja teadmiseta.
 

Edgar Valter 21. IX 1929 – 4. III 2006

4. märtsi lumepäikeseline päev viis endaga kaasa Edgar Valteri, kunstniku ja lastekirjaniku, huumori- ja loodusesõbra. Päikest, valgust, elurõõmu ja -tarkust on tulvil suurem osa Valteri loomingust. Kurb on mõelda, et enam ei sünni tema käe all ühtki uut maali, raamatut ega illustratsiooni…
Samas on Valteri loominguline pärand nii mahukas ja mitmekesine,…

Torumees ja metafüüsik

 
“Selge jälg” võiks kontekstist välja rebituna tähendada mida tahes, kuid see sõnapaar on päris tabav kogu vaimsust kokku võtma. “Selge jälg” jätab palju lahtiseks ning kummitama. Samas, selline luule, mis saab impulsse kuskilt kaugemalt kui reaalsusest ja arvestab ning kritiseerib samal ajal veel seda reaalsust, on omaette klass. Luulekogu on…

VVV: Polnudki varblased, hoopis NSVL

 
Eldar Rjazanovi 25. mängufilmi üheks finantseerijaks on instants, millel rõõmsalt iseloomulik nimi – Fakk (Федеральное агенство културе и кино). Seda abreviatuuri kordavad vene kineastid meelsasti ja mõnuga, sest Fakk ei ole oma rahatoetustes kuigi akuraatne ja tähtajaline. Rjazanovi nüüdne ekraanitöö, kuulsa taanlase Anderseni biograafia kunstiline ümberjutustus, kuhu kiilutud fragmente meistri…

LAINE VAGA-MANDRI 6. X 1922 – 5. III 2006

Eesti teater langetab pea. Lahkunud on alatiselt vaimuvirge, soliidne, järjepidevust  ja stabiilsust kandnud, Viljandi Ugala arvukate põlvkondade ees sammunud näitlejanna Laine Vaga. Vähimatki poliitikat tegemata sammus see lavanaine eetilise sirgeselgsusega läbi kolme ühiskondliku formatsiooni, kui repressioonide ohvriks langesid süütuna ta elukaaslased Endel Sepp ja Heino Mandri.
Võrsunud Tartumaal Sadukülast pärit ehitusettevõtjast…

Mõttekas muutus või veebiveidrus?

 
Mõte on kõigele avatud, järelikult ka keel kui mõttevahetuse vahend. Keel on just nõnda täpne ja rikas kui meie viis seda kasutada.

Fenomenaalselt malbe absurdihuumor

Joonisfilm “SÕNUM NAABRITELE”. Stsenaarium, režii, kunstnik, animatsioon, montaaž Priit Tender. Näitleja Tõnu Kark, muusika Märt-Matis Lill, heli Horret Kuus, produtsent Kalev Tamm. Eesti Joonisfilm, 2006, 11 min, esilinastus 24. XI 2005 kinos Sõprus.
 

Tudengiteatrite vaim ja vaev

Üliõpilasteater peaks olema julgem: pole ju midagi kaotada, võita aga on palju.
 

Feminism on ka praegu hädavajalik mõtteviis

Guerilla Girls on edukas, sest teab, et ei saa üheaegselt süsteemi õõnestada ja selle hüvesid nautida.
 

MEEDIA: Rusikat liberaalidele ja poliitkorrektsetele

 
Viimasel PÖFFil näidati muu hulgas Saksa-Belgia põnevikku “Verepulm” (“Die Bluthochzeit”), mis oli festivalil nähtud filmidest üks kaasakiskuvamaid. Peategelane Hermann on soliidne ja pealtnäha edukas, kuid samas neurootiline ning rumalalt agressiivne isand, kes ka oma poja pulmas püüab kõigest väest olla tähelepanu ja otsuste langetamise keskpunktis. Hermanni vastasseis võõrastemajapidaja Franziga, kelle…

Pauli päevik

Kuidas ei kirjutaks teatrist
 

Mood – kas kunst või kommerts?

Järelmõtteid tarbekunsti- ja disainimuuseumi vestlusringist “Tallinna Moemaja juubel tulekul”
 

Laval on rohkem naisi kui tänaval

Merle Karusoo: “Iraani tipplavastused teeksid au igale teatrikultuurile”.
 

Pealelend:Sirje Helme, Küllike Tohver

Sirje Helme, Kumu direktor
Miks Kumu vajab muuseumiturundust? Ega me äkki midagi väga väärtuslikku kaota, kui hakkame turumajanduslikes terminites mõtlema?

Ibseni naise kolm kehastust

 
Suzannah’t kehastavad Haide Männamäe, Terje Rinne ja Lii Tedre. Indrek Sarapuu

Eesti kunsti näitused Ameerikas

 
23. II, päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva, avati New Yorgis ÜRO peakorteris näitus “Käemaastikud” (“Handscapes”).

Vahva kaklus Mäo ristil

 
Parema teema puudusel hakkasid erakonnad äkki hoogsalt ideaalpresidendi kuju looma. Millegagi ju riigikogu tegelema peab, aga see, et valitsus sugugi tööd ehk seaduseelnõusid ei anna, on juba väga pika habemega lugu. Igatahes võtab kuju päris hästi piirjooni, paraku selliseid, mille sisse ei mahu ükski luust ja lihast inimene, kes ühtlasi…

Toidulaulik René Eespere ooper

Jassi Zahharov ja Riina Airenne hoiavad ooperis üleval psühholoogilist pinget. harri rospu

“Mäng” Kumus – kas lihtsalt mäng?

 
Sarja “KuMu Kumus” esimene kontsertetendus “Mäng”: idee Taavi Kerikmäe, Mart Kangro, lavastaja Mart Kangro. Ansambel U: koosseisus Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (fagott), Levi-Danel Mägila (tšello), Meelis Vind (klarnet), Merje Hallik (viiul). Esitatud Kumu auditooriumis 2. III.
Sirp