Salme Reegi nimelise auhinna nominendid
Tegemist on lastelavastuse auhinnaga, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva töö eest nii lavastaja, näitleja kui ka iga teine lavastuse osaline.
Auhinna võib määrata ka missioonitundliku tegevuse eest noorele publikule suunatud teatri vallas. Žürii koosseisus Rait Avestik (esimees), Rein Oja, Ilona Martson, Anne Türnpu valis tänavu järgmised nominendid: Taago Tubin – lavastaja, “Suur kuri…
Auhinna võib määrata ka missioonitundliku tegevuse eest noorele publikule suunatud teatri vallas. Žürii koosseisus Rait Avestik (esimees), Rein Oja, Ilona Martson, Anne Türnpu valis tänavu järgmised nominendid: Taago Tubin – lavastaja, “Suur kuri…
1 minut
Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi
Soomes 1920. aastal loodud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde 1994. aastal moodustatud Eesti allfond jagab kord aastas emakeelepäeva eel stipendiume Eestis tegutsevatele eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Tänavu jagatakse välja 6200 eurot.
Tähtajaks oli fondile laekunud 17 taotlust 17 400 eurole. 23. veebruaril Tallinnas peetud koosolekul otsustas…
Tähtajaks oli fondile laekunud 17 taotlust 17 400 eurole. 23. veebruaril Tallinnas peetud koosolekul otsustas…
1 minut
Valter Heuer 14. VII 1928 – 2. III 2006
Raske haigus viis 2. märtsi varahommikul meie hulgast Valter Heueri. Tema lahkumisega tuleb taas tõdeda, et on elu- ja kultuurivaldkondi, kus ühe inimese tööd ja toimimine on kõigile tuntud märk, mis ei vaja seletamist ega kommentaare ning on omanäolisuses enesestmõistetav ja asendamatu.
Valter Heuer jõudis esimese laiema tähelepanuni noore ja andeka koolipoisist maletajana,…
Valter Heuer jõudis esimese laiema tähelepanuni noore ja andeka koolipoisist maletajana,…
2 minutit
Edgar Valter 21. IX 1929 – 4. III 2006
4. märtsi lumepäikeseline päev viis endaga kaasa Edgar Valteri, kunstniku ja lastekirjaniku, huumori- ja loodusesõbra. Päikest, valgust, elurõõmu ja -tarkust on tulvil suurem osa Valteri loomingust. Kurb on mõelda, et enam ei sünni tema käe all ühtki uut maali, raamatut ega illustratsiooni. . . .
Samas on Valteri loominguline pärand nii mahukas ja mitmekesine, et sellega…
Samas on Valteri loominguline pärand nii mahukas ja mitmekesine, et sellega…
3 minutit
LAINE VAGA-MANDRI 6. X 1922 – 5. III 2006
Eesti teater langetab pea. Lahkunud on alatiselt vaimuvirge, soliidne, järjepidevust ja stabiilsust kandnud, Viljandi Ugala arvukate põlvkondade ees sammunud näitlejanna Laine Vaga. Vähimatki poliitikat tegemata sammus see lavanaine eetilise sirgeselgsusega läbi kolme ühiskondliku formatsiooni, kui repressioonide ohvriks langesid süütuna ta elukaaslased Endel Sepp ja Heino Mandri.
Võrsunud Tartumaal Sadukülast pärit ehitusettevõtjast isa peres.…
Võrsunud Tartumaal Sadukülast pärit ehitusettevõtjast isa peres.…
1 minut
Tudengiteatrite vaim ja vaev
Üliõpilasteater peaks olema julgem: pole ju midagi kaotada, võita aga on palju.
4 minutit
Laval on rohkem naisi kui tänaval
Merle Karusoo: “Iraani tipplavastused teeksid au igale teatrikultuurile”.
7 minutit
Ibseni naise kolm kehastust
Suzannah’t kehastavad Haide Männamäe, Terje Rinne ja Lii Tedre. Indrek Sarapuu
1 minut
Vahva kaklus Mäo ristil
Parema teema puudusel hakkasid erakonnad äkki hoogsalt ideaalpresidendi kuju looma. Millegagi ju riigikogu tegelema peab, aga see, et valitsus sugugi tööd ehk seaduseelnõusid ei anna, on juba väga pika habemega lugu. Igatahes võtab kuju päris hästi piirjooni, paraku selliseid, mille sisse ei mahu ükski luust ja lihast inimene, kes ühtlasi oleks Eesti kodanik ja vähemasti 40aastane.…
3 minutit
Kergitab kulmu: semiootika massidesse
Ka sel aastal näidati uusliberalistliku Eesti Vabariigi sünnipäeval riigialamatele talaaris isandate, ekskommunistide ja uue nomenklatuuri fundamentaalset ühistalitust Kaarli kirikus. Järgnenud galakontsert jäneste, hirvede, tundelise räpp-kantaadi ja deemonliku Riho Sibulaga mõjus pärast vaga kroonurituaali lausa vabastavalt. Meie suhe rahvuslikkuse teema ja sümbolitega on üsna tervemõistuslik. Enamik külalistest vist siiski ei saanud pihta ärkamisaja sümboolikale…
2 minutit
Kuidas kirjutada XX sajandi Eesti ajalugu?
Minevikuga arveteõiendamisele peab järgnema selle seletamise ja mõistmise faas.
9 minutit
Tunnustus toimetajale kui institutsioonile
14. märtsil on emakeelepäev. F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2006. aasta laureaat on Heldur Niit.
3 minutit
Kirjandusmaailm
Tänavuse Whitbreadi auhinna pälvis Hilary Spurling Henri Matisse’ist kõneleva biograafia “Matisse the Master” eest. Selle juures märgiti olulise joonena, et autoril on õnnestunud luua kunstnikust selline pilt, mis lummab ka muidu kunstikaugeid inimesi. Pärast auhinna kättesaamist tunnistas Spurling, et kui ta kavatses 15 aasta eest Matisse’i uurima hakata, soovitati tal sellest loobuda, sest Matisse’i elu ei olevat…
2 minutit
Torumees ja metafüüsik
“Selge jälg” võiks kontekstist välja rebituna tähendada mida tahes, kuid see sõnapaar on päris tabav kogu vaimsust kokku võtma. “Selge jälg” jätab palju lahtiseks ning kummitama. Samas, selline luule, mis saab impulsse kuskilt kaugemalt kui reaalsusest ja arvestab ning kritiseerib samal ajal veel seda reaalsust, on omaette klass. Luulekogu on pungil kokkupressitud emotsioone, fragmente, mälestusi, mis…
3 minutit
Mõttekas muutus või veebiveidrus?
Mõte on kõigele avatud, järelikult ka keel kui mõttevahetuse vahend. Keel on just nõnda täpne ja rikas kui meie viis seda kasutada.
2 minutit
Feminism on ka praegu hädavajalik mõtteviis
Guerilla Girls on edukas, sest teab, et ei saa üheaegselt süsteemi õõnestada ja selle hüvesid nautida.
7 minutit
Mood – kas kunst või kommerts?
Järelmõtteid tarbekunsti- ja disainimuuseumi vestlusringist “Tallinna Moemaja juubel tulekul”
3 minutit
Pealelend:Sirje Helme, Küllike Tohver
Sirje Helme, Kumu direktor
Miks Kumu vajab muuseumiturundust? Ega me äkki midagi väga väärtuslikku kaota, kui hakkame turumajanduslikes terminites mõtlema?
Miks Kumu vajab muuseumiturundust? Ega me äkki midagi väga väärtuslikku kaota, kui hakkame turumajanduslikes terminites mõtlema?
2 minutit
Eesti kunsti näitused Ameerikas
23. II, päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva, avati New Yorgis ÜRO peakorteris näitus “Käemaastikud” (“Handscapes”).
3 minutit
Toidulaulik René Eespere ooper
Jassi Zahharov ja Riina Airenne hoiavad ooperis üleval psühholoogilist pinget. harri rospu
3 minutit
“Mäng” Kumus – kas lihtsalt mäng?
Sarja “KuMu Kumus” esimene kontsertetendus “Mäng”: idee Taavi Kerikmäe, Mart Kangro, lavastaja Mart Kangro. Ansambel U: koosseisus Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (fagott), Levi-Danel Mägila (tšello), Meelis Vind (klarnet), Merje Hallik (viiul). Esitatud Kumu auditooriumis 2. III.
3 minutit
Mahleri V lõi kinni Beethoveni ja Dvořáki viiendad!
ERSO ja ANNA MAKAROVA (harf, Venemaa) NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 3. III.
2 minutit
Gut. Besser. Simmig?
Mängufilm “KÕRINI!” (“Schnauze voll”, Saxonia Media ja Ruut, 2005). Režissöör Peeter Simm, operaator Rein Kotov, stsenaristid Hans-Werner Honert, Thomas Steinke ja Valentin Kuik, helilooja Sven Grünberg, produtsendid Hans-Werner Honert ja Artur Talvik. Esilinastus kinos Kosmos 10. XII 2005.
2 minutit
Ruudi läheb Tokyosse
“Ruudiga” on suudetud osavalt noateral käia, poiss on täpselt nõnda pai ja nõnda koer nagu vaja.
5 minutit
Ilma tahtmata ja teadmata paradiisi
See film on vanameestest ja nende teekonnast paradiisi, kulgemisest sinna ilma enese tahtmise ja teadmiseta.
6 minutit
VVV: Polnudki varblased, hoopis NSVL
Eldar Rjazanovi 25. mängufilmi üheks finantseerijaks on instants, millel rõõmsalt iseloomulik nimi – Fakk (Федеральное агенство културе и кино). Seda abreviatuuri kordavad vene kineastid meelsasti ja mõnuga, sest Fakk ei ole oma rahatoetustes kuigi akuraatne ja tähtajaline. Rjazanovi nüüdne ekraanitöö, kuulsa taanlase Anderseni biograafia kunstiline ümberjutustus, kuhu kiilutud fragmente meistri muinasjuttudest, jäävat režissööri…
2 minutit
Fenomenaalselt malbe absurdihuumor
Joonisfilm “SÕNUM NAABRITELE”. Stsenaarium, režii, kunstnik, animatsioon, montaaž Priit Tender. Näitleja Tõnu Kark, muusika Märt-Matis Lill, heli Horret Kuus, produtsent Kalev Tamm. Eesti Joonisfilm, 2006, 11 min, esilinastus 24. XI 2005 kinos Sõprus.
2 minutit
MEEDIA: Rusikat liberaalidele ja poliitkorrektsetele
Viimasel PÖFFil näidati muu hulgas Saksa-Belgia põnevikku “Verepulm” (“Die Bluthochzeit”), mis oli festivalil nähtud filmidest üks kaasakiskuvamaid. Peategelane Hermann on soliidne ja pealtnäha edukas, kuid samas neurootiline ning rumalalt agressiivne isand, kes ka oma poja pulmas püüab kõigest väest olla tähelepanu ja otsuste langetamise keskpunktis. Hermanni vastasseis võõrastemajapidaja Franziga, kelle…
3 minutit
