2005-29 (3076)
Raamatututvustus
TOOMA EVANGEELIUM
See on pea-asjalikult Jeesuse ütlustest ehk logionidest koosnev apogrüüfne (piibli kaanoni väline) teos, mille tekkepaigaks on peetud Süüriat, ajaks teist sajandit. Uku Masingu keelekasutus on vorminud sellest omanäolise kristliku teksti; muu hulgas sisaldab see ka Jeesuse ütlemisi, mida teised evangeeliumid ei kajasta. Pikema ja põhjalikuma sissejuhatusega varustanud Jaan Lahe.…
See on pea-asjalikult Jeesuse ütlustest ehk logionidest koosnev apogrüüfne (piibli kaanoni väline) teos, mille tekkepaigaks on peetud Süüriat, ajaks teist sajandit. Uku Masingu keelekasutus on vorminud sellest omanäolise kristliku teksti; muu hulgas sisaldab see ka Jeesuse ütlemisi, mida teised evangeeliumid ei kajasta. Pikema ja põhjalikuma sissejuhatusega varustanud Jaan Lahe.…
2 minutit
Milleks draakon basseinis?
?Seitsme samurai? funktsionaalne keskkonnakasutus on lausa eeskujuks.
Akira Kurosawa, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi ?Seitse samuraid?. Lavastajad Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Muusika Tanel Ruben, Raun Juurikas, Dimitri Dimitrenko. Liikumine Jarmo Karing. Osades Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints, Rein Oja, Tarvo Sõmer (Rakvere teater), Indrek Ojari…
Akira Kurosawa, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi ?Seitse samuraid?. Lavastajad Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Muusika Tanel Ruben, Raun Juurikas, Dimitri Dimitrenko. Liikumine Jarmo Karing. Osades Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints, Rein Oja, Tarvo Sõmer (Rakvere teater), Indrek Ojari…
4 minutit
Nüsitud päevateater ehk Kuhu draakon kadus?
?Samuraid? võitlevad ?vahuga?. Aga kaua sa jõuad… tiit ojasoo
3 minutit
Kunstnik ei ela üksnes leivast
Mõtteid suvistest teatrietendustest ?Külmetava kunstniku portree? ja ?Põrgu Wärk?.
3 minutit
Teater nagu koolitund
Kriitiliselt Mart Kivastiku ja Hendrik Toompere jr ?Põrgu wärgist? Viinistu kunstimuuseumis.
Viinistu kunstimuuseumi ja MTÜ Ühenduse R.A.A.A.M. koostöös sünnib teist aastat järjest suveprojekt, mis puhub hinge sisse kunstiklassikutele. Kunstnik ja kirjamees Aleksander Tassa (Sulev Teppart) on tegelaskuju, kes seob mullu lavastatud Mart Kivastiku näidendi Konrad Mäest (?Külmetava kunstniku portree?) ja…
Viinistu kunstimuuseumi ja MTÜ Ühenduse R.A.A.A.M. koostöös sünnib teist aastat järjest suveprojekt, mis puhub hinge sisse kunstiklassikutele. Kunstnik ja kirjamees Aleksander Tassa (Sulev Teppart) on tegelaskuju, kes seob mullu lavastatud Mart Kivastiku näidendi Konrad Mäest (?Külmetava kunstniku portree?) ja…
3 minutit
Margareta Fuks 4. VI 1921 ? 4. VIII 2005
On lahkunud akvarellist ja paljude lasteraamatute illustraator Margareta Fuks.
2 minutit
Alampoolsete tagasitulek
Saksa majanduse ja sisepoliitika muutustest terendub Lääne-Euroopa heaolumaailma saatus.
?Ma ei unusta iialgi seda, mis põhjustas kolmekümnendatel aastatel meie esindusdemokraatia lõpu. Ebastabiilsed koalitsioonid, mis üksteise järel seebimullidena lõhkesid. See võib taas juhtuda. Saksamaa parlamentaarne demokraatia on alles lapsekingades. Ilma kahe tugeva toetava jalata langeb ta oma vaenlaste saagiks. Üks nendest jalgadest,…
?Ma ei unusta iialgi seda, mis põhjustas kolmekümnendatel aastatel meie esindusdemokraatia lõpu. Ebastabiilsed koalitsioonid, mis üksteise järel seebimullidena lõhkesid. See võib taas juhtuda. Saksamaa parlamentaarne demokraatia on alles lapsekingades. Ilma kahe tugeva toetava jalata langeb ta oma vaenlaste saagiks. Üks nendest jalgadest,…
4 minutit
Ka terrorist soovib maailma muuta
Terrorismist on saanud mitmeharulise sotsiaalfilosoofilise suurvaidluse aine.
4 minutit
Kas demokraatiapuudust saab välja vabandada?
Demokraatia on üleilmastumise paratamatu tagajärg.
Anatol Lieven kutsub juuli lõpus Financial Timesis Läänt mõistma Putini dilemmasid Venemaa moderniseerimisel. Ta leiab, et liberaalne demokraatia on Putini jaoks võõras, aga Venemaa moderniseerimine eeldabki nn kontrollitud demokraatiat. Vältida tuleb kahte ohtu: suurmagnaatide omavoli ja vaesunud masside rahulolematust. Oligarhid kutsus Putin korrale Jukose protsessiga. Veel…
Anatol Lieven kutsub juuli lõpus Financial Timesis Läänt mõistma Putini dilemmasid Venemaa moderniseerimisel. Ta leiab, et liberaalne demokraatia on Putini jaoks võõras, aga Venemaa moderniseerimine eeldabki nn kontrollitud demokraatiat. Vältida tuleb kahte ohtu: suurmagnaatide omavoli ja vaesunud masside rahulolematust. Oligarhid kutsus Putin korrale Jukose protsessiga. Veel…
5 minutit
Kopitanud mõtlemine pole säilitamist väärt museaal
Viimasel ajal avalikkuses tähelepanu pälvinud kunstivargus Viinistu eramuuseumis on pannud loodetavasti ka riigimuuseumid mõtlema sellele, kuidas kaitsta oma museaale. Kuid selleks, et midagi kaitsta ja hoida, peab esmalt olema teada, mida kaitsta ehk teisisõnu ? tuleb teada, mida meie muuseumides üldse hoitakse. Paraku näitas Riigikontrolli audit, et ega me täpselt…
4 minutit
Kergitab kulmu: Kõneldes ja vaikimisi
Üht muusikakriitikut süüdistati hiljuti väärteo toimepanemises, sest too oli põiminud suitsetamisvastasesse arvamusloosse suitsetavast venelannast inspireeritud jõhkra soovituse: ?No suitseta: tapa ennast ja oma lapsi ? teid on ju nii palju?. Ei meeldi mulle suitsetamine. Ka osatamine on ebameeldiv, umbes nagu ligimesele suitsu näkkupahvimine. Mõistetamatu on seegi, miks peaks suitsetamist hukka…
2 minutit
Kellele kirjutatakse kogumikke?
Acta Collegii Humaniorium Estoniensis 4: Kultuuri maailmad. Tallinn 2004.
See, et teadlased ja õppejõud tänapäeval artikleid avaldavad, on igati loomulik. Teadusbürokraatia masinavärk väljendab end ultimatiivselt: avalda või sure! Akadeemilise personali väärtust mõõdetakse ennekõike publikatsioonide arvu kaudu, seetõttu on just artikkel optimaalne väljendusvorm. Kui te ei põhjusta oma monograafiaga rahvusvahelist sensatsiooni, siis…
See, et teadlased ja õppejõud tänapäeval artikleid avaldavad, on igati loomulik. Teadusbürokraatia masinavärk väljendab end ultimatiivselt: avalda või sure! Akadeemilise personali väärtust mõõdetakse ennekõike publikatsioonide arvu kaudu, seetõttu on just artikkel optimaalne väljendusvorm. Kui te ei põhjusta oma monograafiaga rahvusvahelist sensatsiooni, siis…
4 minutit
Kristeva ja Bahtini radadel
INTERTEXTUALITY AND INTERSEMIOSIS. Toimetanud Marina Gri?akova ja Markku Lehtimäki. TÜ kirjastus 312 lk.
?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna ühistööna välja antud kogumik, kuhu on koondatud Eesti, Soome ja Rootsi teadlaste artiklid. Kaastöid on ilukirjanduse, looduskirjanduse ja -foto, filmi…
?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna ühistööna välja antud kogumik, kuhu on koondatud Eesti, Soome ja Rootsi teadlaste artiklid. Kaastöid on ilukirjanduse, looduskirjanduse ja -foto, filmi…
4 minutit
Poeetikast Kihnu körtideni
ACTA SEMIOTICA ESTICA II. Koostanud Silvi Salupere ja Elin Sütiste. TÜ kirjastus. 264 lk.
Teiste Eestis ilmuvate semiootikaajakirjade, kogumike ja -sarjade (?Sign Systems Studies?, ?Place and Location?, ?Tartu Semiotics Library?) kõrval on ?Acta?l? oma kindel suunitlus edendada just eestikeelset semiootikat ja kultuurianalüüsi olukorras, kus akadeemilise konjunktuuri seisukohalt lähevad arvesse vaid rahvusvahelistes…
Teiste Eestis ilmuvate semiootikaajakirjade, kogumike ja -sarjade (?Sign Systems Studies?, ?Place and Location?, ?Tartu Semiotics Library?) kõrval on ?Acta?l? oma kindel suunitlus edendada just eestikeelset semiootikat ja kultuurianalüüsi olukorras, kus akadeemilise konjunktuuri seisukohalt lähevad arvesse vaid rahvusvahelistes…
5 minutit
Ka eraülikool teeb teadust
Audentese ülikooli toimetised. Koostanud Peeter Müürsepp ja Alec Charles. Tallinn 2005. 286 lk.
Viimasel ajal on üha hoogustunud diskussioon Eesti haridusmaastiku tuleviku üle. Leitakse, et liiga vähe on tähelepanu pööratud kutse- ja rakenduskõrgharidusele ning ülikoolide arv on väikese vabariigi kohta liiga suur. Suuremad ja tugevamad ülikoolid näitavad näpuga väiksemate,…
Viimasel ajal on üha hoogustunud diskussioon Eesti haridusmaastiku tuleviku üle. Leitakse, et liiga vähe on tähelepanu pööratud kutse- ja rakenduskõrgharidusele ning ülikoolide arv on väikese vabariigi kohta liiga suur. Suuremad ja tugevamad ülikoolid näitavad näpuga väiksemate,…
2 minutit
Harrastus- või pärisluule?
Ülo Kraan, Võimalus olla. Valik harrastusluulet. Eesti Jahimees, 2005. 200 lk.
2 minutit
Kirjanduse kolikamber: Libadus, tõuküsimus ja zoofiilia
On üks eestikeelne seisund ja ka üks mõiste, mis määratleb meie (eestikeelse?) olemise kõige põhimõttelisema kvaliteedi ? see on libadus (mida ei maksa kõlalise sarnasuse alusel segi ajada sõnaga ?vabadus?!). Eestlane tunneb libaduse-seisundit eelkõige sõna ?libahunt? ja sellest tuletatud libahuntluse läbi. Libahunt ei ole mitte päris hunt, vaid ebahunt. Libadus…
2 minutit
Märkamata saavutus
Leho Rubis, Jäätähed. Leho Rubis, 2004. 48 lk.
Eestis ilmub mitmesuguseid luuleraamatuid. On neid, mis leiavad tähelepanu, sest on tõeliselt elusad ja ehedad. On ilmselt ka neid, mis leiavad küll tähelepanu, aga oleksid võinud veel pikemalt sahtlisse jääda, kas siis muutumaks küpsemaks viljaks või üldsegi uute kasvude huumuseks. Aeg-ajalt avastan ma…
Eestis ilmub mitmesuguseid luuleraamatuid. On neid, mis leiavad tähelepanu, sest on tõeliselt elusad ja ehedad. On ilmselt ka neid, mis leiavad küll tähelepanu, aga oleksid võinud veel pikemalt sahtlisse jääda, kas siis muutumaks küpsemaks viljaks või üldsegi uute kasvude huumuseks. Aeg-ajalt avastan ma…
3 minutit
Kevad on lahe
Andra Teede, Janno Pikkat, Mart Valner, VÄIKE KURI KEVAD. Eesti Keele Sihtasutus, 2005.
3 minutit
Uue Euroopa feminism vanal heal Inglismaal
Ida-Euroopa feminismil ning Venemaa ja Aasia küberfeministlikul kunstil puudub endiselt koht ametlikus feministliku ja küberfeministliku kunsti ajaloos.
5 minutit
Urmo Rausi elementaaranatoomia
Rausi mitmetasandilistes töödes on näha niihästi ekspressiivseid abstraktsionistlikke avaldusi kui ka aistingulisi asju.
4 minutit
Rahvusluse rangid kunsti kaelas
Marco Laimre näitus ?Eesti kunst? Hobusepea galeriis kuni 22. VIII.
3 minutit
Eesti ja Soome arhitektuur:
Üldplaanis on eesti ja soome arhitektuuriesteetika ja vormikultuur sügavalt sarnased.
6 minutit
Muusika ilu ja võlu
Läänemere festival: HELSINGI LINNAORKESTER ja HÉLÈNE GRIMAUD (klaver, Prantsusmaa/USA) ESA-PEKKA SALONENI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 11. VIII, kavas Sibelius ja Schumann.
3 minutit
Üks neljateistkümnest
Läänemere festival: ROOTSI RAADIO SO, ROOTSI RAADIO KOOR, ERIC ERiCSONI KAMMERKOOR ja solistid MANFRED HONECKI juhatusel Estonia kontserdisaalis 10. VIII.
2 minutit
Eesti nooruslik energia Berliinis
EMA SÜMFOONIAORKESTER PAUL MÄE dirigeerimisel Berliini Kontzerthausis 8. VIII.
3 minutit
Kuressaares kõlas kammermuusika
XI KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 9. ? 13. VIII.
Tänavune festival Kuressaares, järjekorranumbrilt juba üheteistkümnes, tõi publiku ette hulgaliselt põnevaid artiste, kuid püstitas ka olulise tähise oma senises ajaloos. Nimelt üllitasid festivali korraldajad esmakordselt duubel-CD pealkirjaga ?Kuressaare kammermuusika päevad 10?, mis sisaldab parimaid live-salvestisi sellistelt maailmatasemega muusikutelt ja kollektiividelt nagu Alexandre Tharaud,…
Tänavune festival Kuressaares, järjekorranumbrilt juba üheteistkümnes, tõi publiku ette hulgaliselt põnevaid artiste, kuid püstitas ka olulise tähise oma senises ajaloos. Nimelt üllitasid festivali korraldajad esmakordselt duubel-CD pealkirjaga ?Kuressaare kammermuusika päevad 10?, mis sisaldab parimaid live-salvestisi sellistelt maailmatasemega muusikutelt ja kollektiividelt nagu Alexandre Tharaud,…
3 minutit
Surelikkuse ruumis
?Alien? tundub olevat vastuoluline film, tahtes justkui öelda üht, kuid öeldes ka kesksele ? kosmos on jube ja ohtlik ruum ? vastupidist.
1.
1.
5 minutit
Vennad metsast kinolinale
Kaks mitte just väga arenenud vennikest kargas varguste pärast metsa, aga Pekka Lehto võttis nad üles.
5 minutit
VVV: Rähni pea valutab
Venelastel on fataalne nimerivi: Rubtsov, Vampilov, ?uk?in, ?palikov, Võssotski, Dal? Mis neid mehi ühendab? Anne ja surm. Keegi nimetatuist ei küündinud viiekümnenda eluaastani. Sageli lisatakse nimistule ka muuverelisi, Viktor Tsoi või Dinara Assanova. Nemadki kuuluvad vene kultuuri, ent nende kui idamaalastega kaasneb teatud annus müstitsismi. Assanova kohta on levitatud kuuldusi,…
2 minutit
