2005-23 (3070)

Raadio, armastan Sind!

Sügavus ja ilu on ikka veel ka Vikerraadiost kadumas.
Raadio, armastan Sind! on tõestisündinud lugu. Mõni kuu tagasi, oma lapsepõlvkodus käies, leidsin vanast raadioaparaadist just sellise kirja. Olin peopesasuuruseks murtud ruudulise vihikulehe rikki läinud plaadimängija vahele toppinud, kust see nüüd mulle vastu vaatas: aastaarv 1979 üleval paremas nurgas.

Marginaale Clausewitzile

Carl von Clausewitz, Sõjast. Kindral Carl von Clausewitzist järele jäänud teos. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tõlkinud Krista Räni. Saatesõna kirjutanud Rein Helme ja Peeter Helme. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 1114 lk.
Tunnen sõjaasjandust väga katkendlikult. Et pilti veidigi süsteemsemaks muuta, võtsin vastu väljakutse lugeda läbi Preisi sõjateoreetiku ja -ajaloolase kindralmajor…

Kaks kasulikku käsiraamatut

Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000. Koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt. Tallinna Pedagoogika­ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2005. Kiriku laulu- ja palveraamatu konkordants. Koostanud Siret Rutiku. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu…

Uut piirilepingut ei tohi ratifitseerida!

Avalik kiri Riigikogule
Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.

Millest kõneldi Mauriaci seltsi kollokviumil?

31. III ? 1. IV 2005 toimus Roomas Euroopa François Mauriaci  Seltsi (Association Européenne François Mauriac) kirjanduskollokvium, mille teemaks oli ?Kunst ja kirjandus. Vaateid  euroopa nüüdisautoritele?. Motoks oli valitud Dostojevski ?Idioodist? pärit kuulus lause ?Ilu päästab maailma?. Eesmärgiks oli näidata erinevate kunstiliikide seotust ja nende kajastumist kirjandustekstides.
Üritus leidis aset…

Mõned fragmendid ja faasid seoses ?teatrikonserviga?

Metatasandil võib järgnev lausa pahegi olla.
Sissejuhatus

Pealelend

Aare Toikka, missuguseid mõtteid ja lauseid kutsub sinus esile pahede ja teatri temaatika?
Istusime rootsi lavastaja Bengt Anders­soniga rahvusraamatukogu kohvikus ja rääkisime jumalast. Et kui raske on olla jumal, mis vastutuse see endaga kaasa toob. Et kas jumalal on valikuid, kas jumal on vaba. Meie maailmas on jumalad surelike loodud, nad…

Noorte teatriuurijate kevadkool

VIII noorte teatriuurijate kevadkool tegutses 27. ? 29. maini Margus Kasterpalu Saueaugu teatritalus. Kevadkooli raames on alati esinenud nii korraldajad, Tartu ülikooli teatriteaduse üliõpilased, kui ka külalisesinejad. Suunitlus on alati olnud teooriakeskne, kuid puudunud pole ka praktikute  etteasted ja -kanded. 
Esimesena sai sõna noor lavastaja Laur Kaunissaare, kes rääkis Brechtist…

Pahe nimi on isemajandav bürokraatia

Tänane eesti teatrikogemus näitab, et mida vähem raha teatrile anda, seda parem on kunstiline tulemus.
Eesti teater on lõhkine moll, kus ühel pool vaimset tühjust laiutab ametnike hord ja teisel pool riigi poolt peale pandud kohustus teenida raha. Riigiteatris midagi ära teha on ülimalt keeruline, esiteks: kellega teha? Iga näitleja kohta…

Pahest ja teatrist

 

?Farm? kui kaubamärk

Erinevate siirusevõtmete üksteise vastu mängimine võiks olla iseenesest huvitav näitlejaülesanne, kuid kõnealuses töös ilmselt teadvustamata ja võib-olla ka tudengitööks liialt keerukas.
George Orwell, ?Loomade farm?. Lavastaja Mart Koldits, kunstnik Iir Hermeliin, koreograaf Jüri Nael. Mängivad EMA kõrgema lavakunstikooli 22. lennu tudengid. Esietendus 3. juunil Tallinna Linnateatri lavaaugus.

TTT:?Loomade farm? võiks olla süsteemi elektrikarjus

Kajakaid lendas vihmakalkvel vanalinnaõhtus. Olid mingid katkendid. Ja mingid näod, keda nagu teaks ja tegelikult ei tea ka. Nagu unenäoõed ja -vennad. Nagu mõnest teisest filmist või muusikavideost.
Kui ma kunagi tükk aega tagasi teada sain, et Koldits lavastab 22. lennuga ?Loomade farmi?, tundus see täiesti loogiline (veel natuke ?Metamorfoosi?…

Heinrich (Heinz) von zur Mühlen

26. XII 1914 ? 1. VI 2005
Heinrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis…

HELLE MUSTONEN 2. X 1950 ? 10. VI 2005

Ansambli Hortus Musicus liikmed on kaotanud ühe endi seast. Pärast pikka ja kurnavat haigust lahkus igavikku ansambli asutajaliige Helle Mustonen.
Helle Mustonen astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi aastal 1969 ja lõpetas selle koorijuhtimise erialal 1974. Veel tudengipõlves kuulus ta entusiastide gruppi, kes 1970ndate alguses Andres Mustoneni eestvedamisel panid aluse ansamblile Hortus Musicus.…

ROLF UUSVÄLI 15. IX 1930 ? 11. VI 2005

Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse.
Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku…

Uudised

KUNST
 

Patt pole pahe

Pahe mõiste muutub ajas ning ruumis, patt on ainsuslik ja tähistab kristluses eksistentsiaalset nurjumist.
Keelele võib vaadata kui igivanale linnale: tänavate ja väljakute, vanade ja uute majade ning eri aegadest pärit juurdeehitustega hoonete labürindile, mida ümbritsevad paljud sirgete ja korrapäraste tänavate ning standardsete majadega uued eeslinnad.

Teleri ja kivikirve vahel pendeldades

Majanduselus veenmisele rajatud ja seda soodustavad reeglistikud on ?head?, võimule pürgivad ja seda taastootvad aga ?kurjad?.
Majandusteooriate vaagimist hea ja kurja kaaludel peaks hõlbustama asjaolu, et tegelikult on majandusteadus ise otsapidi eetikast välja kasvanud.  Mitmete sajandite vältel on majandusteooriad (ilma et neid niimoodi tingimata nimetatud oleks) kujutanud endast eetika, religiooni ja…

Kodanike Euroopa kujunemine jätkub

Kodakondsuspoliitika vaatenurgast tahaks eestlane korraga olla ja mitte olla Euroopa Liidu liige
Viimased nädalad on olnud Euroopa tuleviku seisukohalt kui mitte vapustavad, siis vähemalt dramaatilised. Ühtäkki oleks nagu püsti tõusnud see tee, mis tundus endastmõistetavana või isegi paratamatusena. Diagnoosid ulatuvad sisepoliitiliste arvete klaarimisest ja tähtede halvast seisust viideteni Euroopa Liidu kui…

Lühiühendus:

Moralistlikke mõtisklusi

Seksi kontrrevolutsionäär

Igaüks saab oma erootilise mina kokku panna talle etteantud seksuaalsust trotsides.
Michel Foucault, SEKSUAALSUSE AJALUGU I. TEADMISTAHE. Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. Valgus, 184 lk.

Milline seksuaalsus? Selline, nagu soovite

Asudes lugema Michel Foucault? ?Seksuaalsuse ajalugu?, tunnevad paljud ilmselt  peapööritust. Selle asemel et vastata küsimustele, mis tõenäoliselt ajendasid lugejat raamatut kätte võtma, seab Foucault hoopis needsamad küsimused küsimuse alla ning muudab seejärel nõnda järsult uurimuse suunda, et ette hoiatamata lugejad tunnevad ennast kui tundmatus suunas liikuvale rongile ekslikult istunud reisijad.…

Kunstniku ja institutsiooni vahel

Vahendaja, autori ja institutsiooni võitlus on paratamatu, kuid see peab käima kõigile arusaadavate reeglite järgi.
Kava ?Rehepapist? film vändata näikse olevat küll esialgu untsu läinud, kuid päris kasutu ei pruugi see juhtum ometi olla. Tähelepanu on asja juures pälvinud teravad süüdistused ja veidrad kapriisid, kuid kõnekas on juhtum hoopis selle poolest,…

Variatsioonid eetika, pahede ja töösisekorraeeskirjadega

Konstantin Stanislavski, Eetika. Tõlkinud Felix Moor. Eesti Teatriliit, 2005. 32 lk.

Haiguslugu. Minu ja teiste.

Järgnev pole mingi arengu- või taandarengulugu, need faasid põimuvad.
0

Rooste sööb rauda

Sass Mülleri intervjuu Mart Kivastikule

Pealelend:Ka pahed soodustavad või pidurdavad loovust?

Aapo Ilves
Pahed? Ajati ma täheldan küll enda puhul üldaktsepteeritavate moraalinormidega vastuollu sattumisi, aga minu eneseväärikus ja -teadvus ei luba neid ilminguid pahedeks elik pahadeks pidada. Igasugune enese allasurumine ju pidurdab, eriti just loovust ? aga korporatiivses maailmas võidab enamasti just ?mees metsast?, kuna tal ei ole tabusid.

Uued inimesed

Innar jõllas keldris aga seal oli baar ja lauad ja Kunnar istus vastas põrnitses õlleklaasi rüüpis ja ohkis nii see elu enam edasi minna ei saa tuleb teha otsustav pööre uuena üles tõusta ja mitte grammigi järele anda homme hommikul punkt seitse Koidu ja Videviku ristis käsi selle peale
mitte…

Mis seal salata

Mulle meenub, kuidas kord istusin ühe pahelise naisterahvaga puhvetis. Ma ei hoolinud pealetükkivatest vihjetest, millega anti mõista selle naisterahva pahelisusest. Mind paelus tema neoromantiline karakter ? tema varjamatu frivoolsus.
Mis salata, kunagi olin minagi paljude pahede kütkes ja ega ma veel tänagi päris ingel ole.

Isaga veduril

Vikerraadiost töölt lahkuv Mari Tarand meenutab ja hindab, mis on raadios tehtud ja tegemata jäänud.
Mari Tarand, te hakkate Eesti Raadiost lahkuma. Mida see raadio teile tähendas, mis selle juures kõige tähtsam oli?

Luule, see ei tule?

Kalev Kesküla, Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005. 399 lk.
Kalev Kesküla uus luuleraamat on kohati nii ohtralt illustreeritud, et meenutab koomiksit. Jutumulle pudelikaelade kohal pole küll kasutatud. See on viga. Teose sõnum tuleb õnneks siiski hästi välja, see on lihtne: vein räägib meiega, tuleb osata ainult kuulata.

Joovastuda voorusest

Milliseid huve teenib pahede või hüvede kujutamine kirjanduses?
Oscar Wilde on väitnud: ?Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. /…/Pahe ja voorus on kunstniku käes tema kunsti materjal.? (?Dorian Gray portree?, Tallinn 1972, lk 5). Kuid täpsuse huvides püüdkem esmalt määratleda, mis on pahe, tuginedes kõrvutavalt eesti ja prantsuse…

Jõuluingel suvehakul

*
Ma olen su Jõuluingel, su

Dress up. Leave a false name.Be legendary

Kunstniku pahe kui distantseeritud metafoor

Uitav kunst

Flaneuse Maris Tuuling kujutab elu
Maris Tuulingu näitus ?Uitamise aeg? Ühispanga galeriis kuni 22. VI

Relatiivselt romantiliselt Karin Lutsust

Adamson-Ericu muuseumi näitusel joonistuvad välja varajase maali ja hilisema graafika seosed ja erinevused, Tartu muuseumi näitus oli kui homogeene voog, mille krooniks üks hilisemaid maale.

Memme mälestuseks

Liidia Mälksoo raamatuta ?Kangakudumine? ei oleks tekstiilikunsti traditsioon nõukogude ajal ellu jäänud.
24. juunil möödub sada aastat tekstiilikunstnik Liidia Mälksoo sünnist. ?No ja siis?? võiks küsida. Ka tekstiilikunstnikud ise on seda nime vaevu tähele pannud ning neil aastail saab sada täis terve plejaad unustusse vajunud eesti hingi.

Pealelend

Kui palju peab tänapäeva tekstiilikunstnik käsitööd valdama?
Krista Leesi

Noor veri ja värske tuuleõhk

Noored lauljad rahvusooperis.
Nende sõnadega võiks iseloomustada viimaste aegade sündmusi Estonia laval. Nimelt on reas rahvusooperi repertuaaris olevates lavastustes üles astunud uued osatäitjad, meie muusikaakadeemia bakalaureuse ja magistrantuuri lõpetajad.

Muusikamaailm

Hollandi Festivalil 2005
Amsterdamis toimuva festivali (1. ? 26. VI) motoks on ?Heaven & Hell?, avakontsertki toetab teemat: kaks uusteost, Rob Zuidami (1964) ?Fanfare? ja Louis Andriesseni (1939) ?Racconto dall? inferno? (Dante ?Põrgu? aineil) kujutavad ?halvemat? poolt, Andriessenilt ka veel ?De Tijd? ja Toru Takemitsu ?In an Autumn Garden? vastukaaluks. Andriesseni…

Filharmoonikud, seekord kuninglikud ja Stockholmist

Festivalil ?Tubin ja tema aeg?: STOCKHOLMI KUNINGLIKU FILHARMOONIA SO JUKKA-PEKKA SARASTE dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 10. VI.
 Järjekordse välisorkestrina andis oma kontserdi festivalil ? Tubin ja tema aeg? Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester soomlasest maailmamehe Jukka-Pekka Saraste juhatusel. Minu andmetel oli orkester selle festivali külaliste hulgas nüüd teine, kes meid esmakordselt külastas. Soliidses…

Kristjan Järvi andis kontserdile nooruse sära

?Tubin ja tema aeg?: VIINI TONKÜNSTLER SO ja ANNELY PEEBO KRISTJAN JÄRVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 11. VI.
Kui mõnelgi varasemal festivalikontserdil oleks soovinud, et dirigent asuks Eduard Tubina sümfooniat juhatama sama keskendunud sisetundega kui oma maa klassikut või orkestri ?leivanumbrit?, partituur rohkem peas kui pea partituuris, siis 10. ja 11. juuni sümfooniakontsert…

Unt tõi ooperisse draamalavastaja haaret

A. Rubin?teini ooper ?DEEMON?, dirigent ERKI PEHK, lavastaja MATI UNT. Osades Laimonas Pautienius, Teele Jõks, Leonid Savitski, Roland Liiv jt, Pärnu Linnaorkester. 31. V Endla teatris.

Miks pahed muusikas nii hästi müüvad?

Tapamasin rockilaval erutab publiku meeli.

Vestlused patust ?Sin City? taustal

Ekraniseeritud koomiks kannab endas lõpuaja märki, olles omas absurdsuses kultuurilise mandumise lõppjaam.
Põnevik ?SIN CITY?. Re?issöörid Robert Rodriquez ja Frank Miller. Osades Bruce Willis, Mickey Rourke jt. USA 2005. Linastub Tartus ja Tallinnas.
Sirp