27. IV lahkus siitilmast jäädavalt eesti ulmekirjanik Lew R. Berg, militaar- ja madinaulme üks järjekindlamaid praktikuid Eestis. Sellise kõlava pseudonüümi taga varjas end Leho Raie, kes teenis oma igapäevast leiba turva- ja valvetöötajana.
Pseudonüümi all kirjutavate autorite puhul kipub enam kui tavapärane olema, et autori enda elust kuigi palju ei…
Lasteraamat, mitte ainult koerasõbrale
Meie hulgast lahkus 61. eluaastal pärast rasket haigust näitleja, lavastaja ja muusik Kaarel Kilvet. Kilvet sündis 13. juulil 1944 Pärnus, lõpetas Pärnu 4. keskkooli, õppis Tallinna muusikakoolis ja lõpetas 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal.
Kaarel Kilvet oli aastatel 1970 ? 1993 Tallinna Noorsooteatri näitleja ja lavastaja,…
Theatrum otsib võimalust kinni püüda algaja vaimu, et selle tundlikkust uurida ja mitte kunagi meelest lasta.
Witold Gombrowicz, ?Iwona, burgundi printsess?, tõlkinud Hendrik Lindepuu. Lavastaja ja helikujundaja Marius Peterson, kunstnik Laura Pählapuu, liikumine Tiina Mölder, valguskujundus Airi Eras. Osades VHK teatrikooli abituriendid Karl Annus, Maarja Ervald, Maria Kivirand, Kristopher Luigend,…
David Greig ,?Kosmonaudi viimane teade naisele, keda ta endises Nõukogude Liidus kunagi armastas?, tõlkinud Martin Algus. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kunstnik Mihkel Ehala, videokunstnik Taavet Jansen. Osades Jaan Rekkor, Piret Rauk, Piret Laurimaa, Ago Anderson, Helle Kuningas, Jüri Vlassov ja Enne Keerd. Esietendus 21. aprillil Endla Küünis.
EVA KLEMETS
Homme esietendub Linnateatris Taevalaval Jaan Tätte uus näidend ?Meeletu?, mille sina lavale tood. Tätte on nimetanud oma näidendit muinasjutuks. Miks? Kas põhjuseks on see, et tegelikus elus nii ei juhtu?
JAAN TÄTTE
Homme jõuab lavale sinu kaheksas näidend ?Meeletu?. Miks niisugune teema ja miks nimetad seda muinasjutuks?
Aeglane, kuid pöördumatu rahvastikuvananemine paneb proovile ühiskonna juhtide perspektiivitunde.
Ligikaudu poolteist sajandit tagasi tuvastatav rahvastikuvananemine on XXI sajandi alul jõudnud etappi, kus protsess on tõsise rahvusvahelise tähelepanu all. Ja õigusega, sest toob ju see endaga kaasa suured ümberkorraldused riikide sotsiaalmajanduslikus ja poliitilises elukorralduses. Muudatustega tuleb alustada Euroopas, veel täpsemini Hajnali joonest…
4. ? 6. aprillini toimus Tallinnas TTÜ Küberneetika Instituudi ja Eesti Keele Instituudi korraldusel II Balti keeletehnoloogia konverents.
Rahvusvahelisel teadusüritusel osales peale Balti riikide keeletehnoloogide teadlasi ja kraadiõppureid mitmetest Euroopa Liidu riikidest, Venemaalt, Kanadast ja Jaapanist, kokku sadakond osalejat 15 riigist. Konverentsi teaduslik tase oli kõrge, seda eelkõige tänu maailmanimega…
Praeguse poliitilise süsteemi ja parteidevahelise kartelli juhtimisel ootab Eestit hääbumine ja lahustumine. Üksnes eksistentsiaalne sise- ja välispoliitiline kriis värskendaks Eesti läppuva veega tiiki.
?Kes meeldida tahab, peab roomama?? need Juhan Liivi surematud read on mind viimastel aastatel kummitanud, kui vaatan, kuidas Eesti laias maailmas oma asju ajab. Sest pole mingit kahtlust:…
Näituse kõige intriigilisem osa pärineb ealiselt kogenumatelt eksponentidelt.
Reet Varblase kuraatoriprojekt ?Homo grandis natu? Tallinna Kunstihoones kuni 15. V.
Uluots on oma kirjutistega kehtestanud aatelise ja omakasupüüdmatu juriidilise ja riigimõtte niisuguse taseme, millest allpool ei tohiks Eesti riigi juhttegelased pärast teda enam ei mõtelda ega tegutseda.
Jüri Uluots, SEADUSE SÜND. EESTI ÕIGUSE LUGU. Koostanud Hando Runnel. Sarjas ?Eesti mõttelugu?, Ilmamaa, Tartu 2004.
Näituse ?Homo grandis natu? (ehk ?Eakas inimene?) ajend oli Mare Mikoffi idee luua tantsivatest naisfiguuridest ruumiinstallatsioon, modellideks mitte just noored, kuid igati aktiivsed, vitaalsed naised või teisiti väljendatuna hommage vanadusele kui eluringi loomulikule osale ja vanadele (või vanematele) inimestele kui ühiskonna aktiivsetele liikmetele. Mõte omandas reaalse vormi koostöös sotsiaalministeeriumiga ja…
Intervjuu Nikolai Boteviga
Maarjamaa kohal lehvivad veel raudse eesriide räbalad, mille hajutamisel võiks jumalasõna osatähtsus olla senisest suurem.
1991. aastal hakkas üheaegselt lahti hargnema kaks traumaatilist diskursust. Esimene oli eestlaste oma, selle põhiteemaks sai nõukaaegne ülekohus, ajakirjanduses vohas küüditatute mälestuse teema, väga muljetavaldav oli olla KGB poolt ülekuulatu, punapartei poolt tagakiusatu jms. Teooriais on…
Pealkiri lähtub eesti vanasõnast, mis väidab: ?Vaev on vanaks saada, aga vanana on hea elada.? Sirbi lugejate enamik on rohkem kursis kirjutatud kui lausutud sõnaga ja mäletavad seda vanasõna vahest August Sanga suurepärasest luuletusest.
Teise ja kindlasti üldtuntud väite kohaselt vanasõna ei valeta. Kas siis on õige ka see ütlemine heast…
?Diverse Universe?i? Tallinna päev oli lühike, kuid intensiivne
Kas maisus ja elulähedus tähendab tingimata autentsust?
Ado Lill on esitanud intriigi elegantses pakendis.
?Sidi kubes on ka kirbud ?
Ilmus paavsti viimane, postuumne raamat.
Kuidas on aabitsad ajas muutunud?
Aabits saab last ja kirjandust lähendada mitut moodi. Esmalt seeläbi, et aitab lugema õppida.
Kaarel Kressa. Oidroon. Eesti Keele Sihtasutus, 2005.
Vladimir Ashkenazy hämmastab nii dirigendi kui ka pianistina.
PÄRNU LINNAORKESTER Lilyan Kaivi dirigeerimisel Pärnu kontserdimajas 30. IV.
Kaks instrumentaalkontserti ?ostakovit?ilt ja ning orkestriminiatuurid Gija Kant?elilt ja Kristo Matsonilt (1980) täitsid Pärnu Linnaorkestri kontserdi 30. IV Pärnu kontserdimajas. Veel kord tuleb tunnustavalt tõdeda, et Pärnu Linnaorkester on jätkuvalt kollektiiv, kes pakub koostööd eesti solistidele, dirigentidele ning autoritelegi.
Hõimusidemed Paul Pinna ajast on viinud estoonlaste ?Coppéliani? Soomes.
Avishai Coheni muusika ammutab enim impulsse Lähis-Ida kultuurikatlast.
Lugu sellest, kuidas Eesti löömamehed Norra küberneetilistelt trollidelt pasunasse said.
?Jazzkaar?: Kismabande ja Xploding Plastix (Norra) Sakala keskuse suures saalis 29. IV.
ERSO ja RAMON JAFFÉ (t?ello, Saksamaa) NIKOLAI ALEKSEJEVI juhatusel Estonia kontserdisaalis 29. IV.
?Piiblimaastikele? vahepeal oma pühapaigad rajanud araablaste ja juutide suhete puhul ei saa lähtuda enam üksnes ajaskaalast.
Wiesbadeni festivali juures on parim, et kokku korjatakse võimalikult palju Ida-Euroopa, sealhulgas Kasahstani filme
6. ? 12. aprillini toimus Wiesbadenis V Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festival ?goEast?. Järgnev on pisuke kaemus festivalist ja sääl pakutust.
Viimane kuu aega on telepilti kandnud kestvaid religioosseid hoovusi: mäsu paavsti surma ümber ja venelaste ülestõusmispidustusi. Hääbuvast paavstist komponeeriti kärmelt massikultuuriline figuur à la Elvis Presley või Che Guevara. Üldtunnustatud üleilmsete autoriteetide puuduses hõivavad pjedestaali ikka aseainelised isiksused, printsess Diana või Vatikani usuülik.
5. ? 7. V 2005, eri paigus üle Eesti