2005-16 (3063)

Raamatututvustus

Kodurindemehe jooks

Edmar Kuus 25. VI 1914 ? 1. IV 2005

Esimese jürikuu päeva hommikuvalguses sulges Stockholmi Hägersteni linnaosas viimseks uneks oma silmad Eesti Näitlejate Liidu auliige Edmar Kuus. Lakkas tuksumast anderikka näitleja süda. Ta pidas end eelkõige Ants Lauteri ja Felix Moori õpilaseks. E. Kuusi tavatseti kutsuda meie Sir Laurence Olivier?ks.
1941. aastal lõpetas Edmar Kuus Eesti esimese vabariikliku teatriõppeasutuse ?…

Eha Reitel 30. VII 1922 ? 23. IV 2005

82. eluaastal lahkus meie hulgast üks Eesti ruumikujundajate väärikatest daamidest.
Gümnaasiumiaastatel soovis Eha Reitel õppida soome-ugri keeli. Ta tegi eksamid Tartu ülikooli, kuid töö Siemensi firmas II maailmasõja päevil takistas Tartusse elama asumist. 1944. aastal astus ta Tarbekunsti Instituuti, kus ruumikujunduse osakonnas õpetasid  teda tolleaegsed parimad kujundajad prof Kuusik, Velbri,…

Uus vana ?Kevade?

Pedajase ?Kevade? kontuure pehmendab kuldse mineviku valgus.
 

UUDISED

MUUSIKA

Kas maailmavalitsus või USA ohjeldamise instrument?

60aastaseks saava ÜRO jalgealune kõigub.
ÜRO allakäik pärast külma sõja lõppemist tuleneb kahe faktori koosmõjust, kusjuures mõlemad väljendavad ÜROsse tema loomisest saadik programmeeritud põhimõttelist dihhotoomiat.

Tark paavst pole häbiasi

Uue paavsti suundumustes on niihästi konservatiivust kui ka avaraid nüüdisilma visioone.
Kõikjalt maailmast kostab endise kardinali Joseph Ratzingeri kohta kriitikat ? enam või vähem sündsas toonis. Jah, raske on olla kuulsa isiku mantlipärija, ükskõik siis, mis alal. Ikka võrreldakse sind kadunuga.

Mäkartismi märkidest Eestis

Kas rahvastikuminister hakkab rahvavaenlastest ajaloolasi välja selgitama?
Mis saab siis, kui praegused lahingud II maailmasõja tagajärgede tõlgendamise ümber läbi saavad ja huvi nn lähiajaloo vastu vähenema hakkab? Natuke aega saaks hambaid teritada ilmselt veel piirilepingu üle ja nahutada neid, kes on liiga nõrgausulised, kes näiteks ei usu, et Tartu rahulepingut ka…

Kergitab kulmu

Mida turg tegelikult tahab?

Maiuspala täpsete kirjelduste austajaile

Mart Laar. EMAJÕGI 1944: TEISE MAAILMASÕJA LAHINGUD LÕUNA-EESTIS. Varrak, Tallinn 2005. 294 lk.
Thukydides kirjutab oma kuulsas Peloponnesose sõja ajaloos, et endale meelepäraseid tegusid teevad inimesed põhjalikuma kaalumise ja aruteluta. Argumendid, mille najal otsuseid langetatakse ja tegutsema asutakse, on pigem emotsionaalsed kui ratsionaalsed. Emajõe lahingutes osalenud soomepoiss Ilmar Talve küsib:…

Mõtlemise valulik eetos

Wittgensteini suhtumist oma mõtlemisse iseloomustab teatud kompromissitus ning halastamatus.

Wittgenstein ja esteetika

Wittgensteini ?Filosoofilised uurimused? on viljastavalt mõjunud mitmetele filosoofia valdkondadele ja kuhjaga väljapoole sedagi ? esteetika ja kunstifilosoofia ei ole selles mõttes erandid. Ehkki ?wittgensteiniaanlik esteetika? on mõttekas määratlus, on eksitav rääkida süstemaatilisest ja terviklikust Wittgensteini esteetikateooriast. Wittgenstein ei kirjutanud esteetika teemal ühtegi artiklit, raamatust rääkimata, mistõttu esteetikasõbrast Wittgensteini-huvilisel tuleb need…

Klassitsismi naas kunstiteadusse

Klassikalise ja klassitsistliku kunsti ning esteetika aktualiseerumine XXI sajandi alguse kultuuris1 nõuab kunstiteaduselt ka mõisteaparaadi revisjoni ja uuendust, mis võtaks arvesse XX sajandi humanitaarias, eelkõige kunstilise teksti semiootikas saavutatut. Kui kunstiajalugu teadusena tegi 1890. aastatel läbi tõelise renessansi tänu mõningate fundamentaalsete ideede, näiteks arengulisuse ja tüpoloogilisuse ülevõtule loodusteadustest2, siis sadakond…

Kirjanduse kolikamber

Postipapa hümni-luuletus on
?vesine?!

Homne ei saa tähendada lahustumist

Igor Kotjuhh on luuletaja eesti ja Eesti vene kultuuri piirilt.

Matti Virtanen, John Smith, Buster Keaton ja teised

Intervjuu Finlandia auhinna ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjandusauhinna laureaadi Kari Hotakaineniga.

Vesivärvist välja väänatud vesi

Tiiu Pallo-Vaik, Toomas Rein ja Mari Roosvalt ei tee kommertslikult lahjat akvarelli.
Toomas Reinu näitus ?Hommage a Adamson-Eric? Adamson-Ericu muuseumis kuni 8. V; Tiiu Pallo-Vaigu ja Mari Roosvalti ?Õhk ja vesi? Estonia kontserdisaalis kuni 30. IV.

Draakon Draakonis

Jaan Paavle näitus ?Draakon Draakonis? Draakoni galeriis 22. ja 23. IV.
Drakonoloogiast niipalju, et draakonit seostatakse vee ja vihmaga, ta on yang?i kehastus, yang aga valge, maskuliinne, aktiivne osa duaalses maailmas. Galerii tagatoast läheb keerdtrepp keldrisse, mis võiks olla küll draakoni pesa. Paavle sai 22. IV 65aastaseks: 65 on draakonite…

TEOD

Ebe Nõmberg

Millal on Briti videokunst?

Carey Young. Ma olen revolutsionäär. 2001. Videokaader. Repro

Rahvusvaheline tegevuskunstifestival ?Diverse Universe?

Kava: 1. V Paide keskväljakul kl 15 Non Grata; Ryan The Jackass Siegan-Smith (Inglismaa); kl 15.15 Ahn Hae Ryong (Lõuna-Korea); noortemajas kl 16 BBB Johannes Deimling, ?Headline, Trilogy in acted images, image 2? (Saksamaa); kl 16.30 Orion Maxted (Inglismaa); kl 17 Nancy Lupo (Prantsusmaa); linnusetornis kl 17.30 Kim Kang (Lõuna-Korea);…

Tegevuskunstifestival ?Diverse Universe?, esimene

 
Paides, Tallinnas, Pärnus, Helsingis, Lahtis 1. ? 8. V 2005

Tagasivaade Eesti muusika päevadele

7. ? 14. IV peeti 20. korda EESTI MUUSIKA PÄEVI (EMP). Ürituse raames anti 22 kontserti, esiettekandele tuli ca 30 teost ning koostöös ETVga valmis kolmeosaline sari ?Elus helid elus? Eesti heliloojatest. Siinkohal saabki sõna festivali üks kunstilisi juhte ÜLO KRIGUL.
 

Keskkonnakaitsest kultuurimaastikul

Resolutsioon kommentaaridega
Järelmõtteid Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverentsile ?LAULU- JA TANTSUPEO TRADITSIOON ? IDEAALID JA TEGELIKKUS?.

IX rahvusvaheline koorifestival ?Tallinn 2005? 20. ? 24. IV

Tänavune festival pakkus konkursi kõrval kaht osavõtvate kooride kava, kogu üritust aga raamisid Läti kuulsa segakoori Latvija esinemised: üks sisaldas kõrgromantismi meistrite a cappella töid Olari Eltsi, teine oli Luciano Berio ?Coro? esiettekanne Eestis koos ERSOga Tõnu Kaljuste juhatusel, kes ka festivali kunstiline juht. See ei olnud amatöörluse ja professionalismi…

Põgus sissevaade jatsu kulinaariasse

?JAZZKAAR?: MATS & MORGAN (Rootsi) 22. IV Sakala keskuse suures saalis.

Eesti on pianismi paradiis

Kontserdisarjas ?Noored pianistid?: MIHKEL MATTISEN Estonia kontserdisaalis 19. IV, kavas Bach, Beethoven, Liszt.

Kaks eri arusaama ABBA muusikast

Mäng ajastutega: seitsmekümnendate ja üheksakümnendate tütar.
Muusikal ?MAMMA MIA!?, muusika ja sõnad Benny Andersson ja Björn Ulvaeus, libreto Catherine Johnson, lavastaja Phyllida Lloyd, koreograafia Anthony van Laast. Osades Helen Hobson, Joanna Monro, Geraldine Fitzgerald jt. Produktsioon Judy Cramer, Richard East, Björn Ulvaeus, London 1999. 16. IV Saku suurhallis.

Muusikamaailm

Suurejooneline ?Heidelbergi kevad?
Saksa ajakirjanduses ja kaugemalgi kogu maa huvitavamaks ja innovatiivsemaks peetud pidustus Heidelbergis sündis tänavu 1. ? 29. IV moto all ?Dialoogid?. Avatseremoonial NDR Raadio filharmooniaorkester ja sopran Edita Gruberova, juhatas Ralf Weikert.

Maailmarändureist köietantsijad Tartus

Eesti Rahva Muuseumis peetakse 2. ? 8. maini visuaalse kultuuri festivali ?Maailmafilm?.

MEEDIA

Kuningas jalgpall Rooma paavsti, Eesti korvpalli ja suhkrutrahvide taustal
 

Eks seegi monumentum

Põltsamaa propagandistlikule Sõpruse pargile puhuti sisse uus hing, mida kannavad olümpiasangarite, ülemnõukogulaste ja Estonia laeva mälestavad graniitsambad

Amatöörid pidasid 40. festivali

Kultuurkapitali toetusel peeti 8. ? 23. aprillini Eesti Vabariigi 40. amatöörfilmide festivali, millel osales 82 filmi. Vaatamist esitati Jõgevalt, Kuressaarest, Lääne-Virust, Põlvast, Pärnust ja Läänemaalt, Rakverest, Sillamäelt, Tallinnast, Tartust ja Viljandimaalt. ?anriti võistles 33 tõsielu-, 27 mängu-, viis anima- ja kaks eksperimentaalfilmi. Debüütfilme oli 30, kuni 18aaastaste autorite filme 29,…

VVV:

Maipühade kahjulikkusest
Tema perekonnanimeks oli lihtlabane Petrov. Ent olles juba filmire?issöör, võttis ta endale lisanime Bõtov. Niisiis ? Pavel Petrov-Bõtov. See nimepikendus ei tulnud edevusest, vaid pidi kätkema ta toonast kunstikreedot. Bõt tähendab vene keeli eluolu, olmet, olustikku. Petrov-Bõtov tahtis olla realist-naturalist. Tema kirjanduslikuks, peaaegu ainukeseks iidoliks oli noor Gorki. Hulkurluse…

Kärt Hellerma

Üks õhtu

Mitu korda võib tavaline inimene tantsupüünel käia?

Postmodernism ise loob popkultuuri tekkimiseks soodsa pinnase.
Sirp