Teadus
-
Sotsiaalseks kaasatuseks on vajadus rohkemate võimaluste järele keelt kasutada ja harjutada, näiteks keelekohvikud, keelesõbrad ja kogukonnaüritused, mis toetavad paremat lõimumist eri sihtrühmade seas. Pildil keelekohvik Tallinnas.Eesti PagulasabiSeireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
Ukraina põgenikud Eestis
5 minutit -
Vello Vinn. Raketid. 1971. Vello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsVello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsSotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
Teaduse ja tehnoloogia nähtavate piiride taga peitub „nähtamatu“ taustsüsteem, mida sotsiaalteadused aitavad mõista ja kujundada.
5 minutit -
Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju
Tauno Otto: „Vajame haridusprogramme, millega valmistataks ette spetsialiste, kes töötavad interdistsiplinaarsetes meeskondades ja mõistavad nii tehnilisi kui ka sotsiaalseid aspekte.“
13 minutit -
Ökosüsteemi saab mõista kui paljude liikide jagatud ühisvara, millest saavad oma elukeskkonnana kasu kõik selle osalised.Timo MaranÜleskutse keskkonnasolidaarsusele
Keskkonnasolidaarsuse lähtekoht on looduse ja keele sarnasus. Võime mõtelda loodusest, selle mitmekesisusest ja ressurssidest kui ühisvarast ja võtta sellest osa nii, nagu osaleme keeles.
7 minutit -
Rohelusest on linnades juba kriitiliselt puudu!Lauri LaanistoLooduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi
Paar tüüpilist poliitikakujundajate ränka, eksistentsiaalsete tagajärgedega viga, mille abil püütakse leida mitteeksisteerivat kompromissi looduse ja majandushuvide vahel.
10 minutit -
RNA on otsetee täppismeditsiini lahendusteni
Ana Rebane: „Kui koroonavastased mRNA vaktsiinid välja töötati, siis ennustati optimistlikult, et peatselt tuleb terve rida uusi läbimurdelisi mRNA-põhiseid vaktsiine.“
13 minutit -
Kristin Kuutma 11. VII 1959 – 16. V 2025
Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja.
Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve, ning Viimsi poolsaare rannakülades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. Lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli, praeguse Tallinna Inglise Kolledži, asus ta 1977. aastal õppima Tartu Riiklikus…3 minutit -
Põhiküsimuseks ei saa enam see, kuidas aega efektiivsemalt kasutada, vaid milleks seda üldse kasutada. August Borckmann. Leisure Time. Õli, lõuend, 1889.Sporti / avalik omand / Wikimedia CommonsAeg pärast masinaid
Kas tehisintellekt kingib meile kultuuri tagasi? Kui tehisaru vabastab meid rutiinsest tööst, võime näha nihet produktiivsuskeskselt kultuurilt tähenduspõhisele kultuurile.
7 minutit -
Joonis 1. Illustratsioon kuulikeste optimaalsest paigutusest kahes mõõtmes ja kolmes mõõtmes – kusjuures kolmes mõõtmes leidub veel teinegi võimalik optimaalne paigutus.Juhan AruLihtne või keeruline?
Tervitusi matemaatikalt kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui üldsegi, vaid lähemal vaatlusel.
5 minutit -
Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse
Registreeritud kaubamärk aitab brändi kaitsta ja võimaliku rikkumise korral oma õigusi jõustada.
3 minutit
