-
“Eesti naiskirjanikud”, osalevad Doris Kareva, Eeva Park, Maarja Talgre.
“Eesti ja Euroopa”, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Gunnar Hökmark.
“Autori hääl”, Märt Väljataga, Rein Raud, Krista Kaer, Boel Unnerstad.
“Kaasaegne eesti luule”, Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Jonas Ellerström.
“Poliitika, proosa ja emotsioonid”, Piret Viires, Berk Vaher, Helga Nõu, Enn Nõu.
“Ilmar Laaban, omaenda häälega poeet”, Andres Ehin, Aase Berg, Jonas Ellerström.
“Eesti lasteraamatud”, Jaanika Palm, Viive Noor, Ilon Wikland,…
-
Kirjanduslikku rünnakut toetavad kenasti messi ajal mitmekülgset kultuuriprogrammi pakkuvad rootsieestlaste traditsioonilised kultuuripäevad “Estival ’07”. Ja tagala on samuti kõva – eesti vaimukultuuri on eesti haritlaskond Rootsis järjekindlalt levitanud juba rohkem kui 60 aastat.
Eesti osakond (et mitte öelda stend või ständ paviljonis) messil on kujundatud musta kastina, mis, teadagi, saab sisaldada ainult saladusi ja salapärast. Messil trooniva musta kasti leiutajad põhjendavad eesti kirjanduse esitlemisvormi eesti kirjanduse tundmatusega…
-
Kui kultuuriministeerium hakkas varakevadel taotlema eelarveraha, paistis pilt summade järgi üsna lootusrikas. Mis juhtus, et juba riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud summa haledalt väikeseks on kahanenud?
Keeruline on vastata, et mis juhtus. Riigieelarve strateegia (RES) tegemine oli sellele valitsusele, kõikidele ministritele uus. Inimesed olid ju alles tööle tulnud. Suve jooksul on strateegias rahalised proportsioonid oluliselt muutunud. Strateegia sündis siiski ministeeriumide läbirääkimiste tulemusena ja selle aluseks oli koalitsioonileping, mille punktid…
-
Suveräänsus atoopilises maailmas
Suveräänsusele osutavaid väitlusi saatma kippuv segadus ja vastuolulisus on sügavate juurtega: see mõiste ise on läbinisti problemaatiline. Mõned kriitikud, keda võiks nimetada realistideks, väidavad, et suveräänsuse mõiste pole enam üldse ajakohane, sest täiskäigul üleilmastuvas maailmas lahknevad tegelikud võimupiirid järjest enam riigipiiridest. Riigid suutvat tänapäeval üha vähem oma kontrolli all hoida raha- ja muude ressursside, eeskätt aga teabevoogu. Katse tõkkepuu ja sauaga veebiliiklust korraldada…
-
Seega paistab, et eesti kultuuri rahvusvaheline edu hakkab kanduma lisaks muusika ja animatsiooni vallale üha rohkem ka mujale ning näitab, et kuigi riik püüab kultuuris näha kollektiivset jooksmist-võimlemist ja kinnisvaraarendust ning kohalik seltskonnatiigike püüab sünnitada ülesüstitud huultega ning jäigastunud juustega elukunstnikke, toimub mujal midagi aeglasemat, vaiksemat, hoovavamat ja rabedast rabelemisest kaugemale ulatavamat.
-
Millega võib selles olukorras arvestada kultuur? Rahvuskultuur on teatavasti kõigi Eesti põhiseaduslike valitsuste prioriteet, sest nii on kirjas põhiseaduses. Prioriteet tähendab poliitilises slängis raha, rohkem raha ja ennaktempos kasvu. Kas ka aastal 2008? Nagu ka enne riigikogu valimisi sai osutatud, kipub kultuuri rahastamise osakaal riigieelarves aasta-aastalt kahanema. Oma ametisseastumise-järgses intervjuus Sirbile pareeris uus minister Laine Jänes selle kriitika järgmiselt: “Kogu süsteem on natuke keerulisem. Osakaalust saab…
-
Kui ma ei usuks, et teadusraha on võimalik õiglaselt jagada, siis ma ei oleks hakanud nende küsimustega tegelema. On vaja head reeglite ja ekspertide süsteemi, mis koos annab optimaalse tulemuse. Et oleks kõigile võimalikult ühesugused tingimused ja samal ajal oleks võimalik paindlikult arvestada teatud erialade ja teemade erilisust või nüansse. Ma poleks aus, kui ütleksin, et ma täna tean, kuidas raha jaotada. Siin on veel rida…
-
Cicero pühendus filosoofiaküsimustele enamasti siis, kui riigis valitsev olukord ei võimaldanud tal riigi- ja kohtuasjadega tegelda. Nii kirjutas ta Caesari ainuvõimu ajal a. 46–44 e.m.a mitu olulist teost, mis annavad Rooma lugejale ülevaate kreeka filosoofiast. “Kohustustest” (“De officiis”) on loodud 44. aastal. Sama aasta märtsi iididel oli Caesar tapetud. Cicero õigustab seda mitmel korral kui türannitappu (nt 2.23, 3.19). Kahjuks ei olnud tapmise korraldajad täpselt läbi…
-
Kristiina Ross: Marilyn Yalomi “Rindade ajalugu” on iseenesest päris vaimukas katse esitada ülevaade naise positsioonist eri kultuurides tähenduste kaudu, mis rindadele kunagi kuskil on antud: “pühadest rindadest” vanas Egiptuses, Kreekas ja Kaananis kuni XX sajandi lõpu “vabastatud rindadeni”. Kui rindade erootiline ja emalik funktsioon on ilmselt iseenesestmõistetavad, siis sisukord lubab sissevaateid ka näiteks rindade poliitilisse, psühholoogilisse ja ärilisse tähendusse.
Johanna Ross: Mulle tundus äärmiselt põnev avastada, mida…
-
Kui kolmkümmend aastat tagasi oli maailm enamiku jaoks meist must-valge, raudse eesriidega piiratud ja valik seetõttu lihtne – võimalust valida peaaegu polnudki, viisteist aastat tagasi tundus paljudele, et langenud eesriided on paljastanud ainsa ja vankumatu tõe, et must on tegelikult valge ja vastupidi –, siis ajapikku, kirju kapitalismi varjus, on meisse üha sügavamaid juuri ajamas ebamugav teadmine, et ajalugu ja sellega seoses ka meie kultuuriteadvust mõjutav…
