-
Eesti puhul – kuna me ei jaksa lähiaastail veel vastasele võrdväärset jõudu vastu panna ja peame tema järkjärgulist nõrgenemist kannatlikult ootama veel kuni 20 aastat – tähendab stabiilne olek sümbioosi mõne teise, tugeva organismiga. Oma valiku ses osas, kelle seljas ratsutada, oleme teinud juba aastaid tagasi ja sääsena härja sarvel kündnud, nagu jaksu on jagunud. Võimalik, et täpsem võrdlus loodusest oleks ehk käitumine parasiitorganismina, vajaliku parasiidina…
-
Miks strateegiaid vaja on?
Tänastes aruteludes seatakse sageli kahtluse alla ka vajadus riikliku integratsioonistrateegia järele. Enamuse-vähemuste suhteid käsitlev teooria räägib kolmest võimalusest: assimilatsioon ehk meil eestistamine, separatsioon ehk eraldi elamine ja integratsioon ehk lähenemine. Separatsioon on ohtlik, kuna tekitab võõrandumist ja getostumist, assimilatsiooni riikliku eesmärgina ei ole aga sobivaks pidanud ükski Euroopa riik, kuna see käib vastu demokraatliku riigi põhimõtetele. Eesti on demokraatlik Euroopa Liitu kuuluv riik…
-
Johannese perekonnanime me teada ei saa – „A” kutsub teda lihtsalt Johanneseks, kuigi me võime siin aimata itaalia Giovannit ja hispaania Juani, kes on „A” arvates võrgutaja par excellence. Sama eesnimega Johannes Climacus on ka aasta pärast „Emba-kumba” ilmunud ja Kierkegaardi toimetatud „Filosoofiliste fragmentide” ning neile paar aastat hiljem järgnenud mahuka „Kokkuvõtva mitteteadusliku järelsõna” autor. Viimast kahte teost võib pidada Kierkegaardi kõige olulisemateks filosoofilisteks kirjutisteks. Samuti…
-
Eikellegimaa olemasolul oli ilusaid ja koledaid külgi. Sealsel kontrollimatusel ja piiride puudumisel põhineski (ja põhineb veel tänagi) linnainimese kujutlus maaidüllist ja seal võimalikust vabadustundest. Jah, nii ma seda tunnet linnalapsena mäletan, mis sellest, et oli võõras võim. Samas tähendas eikellegimaa sageli ka hooldamatust, räpaseid nurgataguseid, lagunenud ehitisi ja isetekkelisi prügimägesid.
Täna on Eestimaa üha enam kaetud kõrgete taradega ja igameheõigust ignoreerivate ähvardavate siltidega, mille hulk ja…
-
Taani suur üksiklane Søren Kierkegaard, kelle sünnist möödub peagi paarsada aastat, on Eesti kultuuriruumis praegu käibel koguni kolme biograafia ja nelja originaalteosega. Lisa on toonud just viimane aasta, mil Jaan Pärnamäe meisterlikus tõlkes on kohalike lugejateni jõudnud „Surmatõbi” ning „Võrgutaja päevaraamat”. Viimane pole siiski omaette tervik, vaid Kierkegaardi esimesest (suur)teosest „Emb-kumb” (1843) pärinev pikem peatükk, mida on mitmel pool maailmas hiljem korduvalt eraldi kaante vahel välja…
-
Äsja eestindatud “Võrgutaja päevaraamat” on osa Kierkegaardi magnum opus’est, “Emmast-kummast”. Antud osa on algusest peale eraldi loetud ning juba pikalt eraldiseisva teosena tõlgitud, kuigi Kierkegaard ise oli sellele selgelt vastu. Kirjanduslikust küljest on “Võrgutaja päevaraamatu” näol tegu briljantse kirjanduspalaga, mille võib kahtlemata lugeda klassika hulka. Rõhutatakse selle romantilist suunitlust: tekst valgustab romantismi ajastu suhtumist naisesse ning lubab ühtlasi kaaluda romantilise iroonia temaatikat.
Kierkegaard ise lausub “Võrgutaja päevaraamatu”…
-
Sel nädalal külastas Eestit filmiajaloo üks suuri suverääne David Lynch. Tänavu märtsis möödus Lynchi „Eraserhead’i”, filmiajaloo ühe pikantseima friigifilmi linaletulekust juba 30 aastat. Filmihuvilised ütlevad sageli keerutamata välja, et Lynchi esimese täispika filmi, poolteist tundi vältava „Eraserhead’i” vaatamine ei ole just nauding. Ometi tunnustatakse filmi silmatorkavat omanäolisust. Tihti peetakse „Eraserhead’i” oma aja huvitavaimaks filmiks.
Lynchi filmide kentsakusest kannustatuna on režissööri eluloostki ekstsentrilisi detaile välja kaevata püütud.…
-
Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam suurt valida polnud. Kuid see ei tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja verise kaotusega. Vaieldakse – ja kuidas veel! Tõepoolest, sõda N Liidu vastu ei olnud võimalik võita liitlasteta, ent vaevalt oleks kaotus olnud kiire. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega…
-
Sellisel uskumusel poleks häda midagi, kui see oleks tõesti ainult uskumus, mida tegelikkuses väljendavad vaid ekraanidel virvendavad numbrite read. Kuna aga majanduskasvu taga käib pidevalt vilgas inimtegevus, tekib tahtmine küsida, kuidas saab miski lakkamatult kasvada. Kas tõesti on nii, et selsamal ajal kuskil mujal mitte miski ei vähene? Või on majanduskasv nagu puuk, kes lendab ringi planeetidevahelises ruumis ja tassib meile kokku varandusi, mille päritolu jääbki…
-
Tallinna vanalinn pääses UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastal. Tänaseks on selles nimekirjas 660 kultuuri- ja166 loodusmälestist ning 25 nn segamälestist, mis hõlmavad nii kultuuri- kui ka looduspärandit. Põhja-Euroopa kaubalinna nimetamine maailmakultuuri tippobjektiks oli väärikas hetk Tallinna ajaloos, olgugi et ajaloolist vanalinna hõlmav muinsuskaitseala moodustati juba 1966. aastal. Tänases Tallinnas on UNESCO nimekirja kuulumine pigem kõrvalise tähtsusega medal, mida vastuvõttudel tore ja protestiaktsioonidel kasulik ülikonna külge riputada.…
