-
Meist veelgi väiksem kultuuripärandi kaitsega tegelev institutsioon Euroopas on minu andmetel vaid 300 000 elanikuga Islandil, mujal on see mitte mõne inimese võrra, vaid mitu korda suurem. Muinsuskaitseinspektorite arv Eestis ei kannata välja ka mingit võrdlust keskkonna- ja tervisekaitseinspektoritega. Mälestiste säilitamiseks ja ühiskondlike hoiakute kujundamiseks kooritakse mõnekümne muinsuskaitseinspektori seljast tegelikult seitse nahka, seda enam, et neid, kes on suutnud aastaid vähese palga eest rasket tööd teha,…
-
Struktuuri ajavahemikus 1923–1926 kirja pandud lühiteksti, aforismi ja mõttepildi korrastamiseks laenab Benjamin linnatänavalt: raamatu lugemine on kui jalutuskäik läbi linna, mööda (ühesuunalist) tänavat: „Tankla”, „Einelaud”, „Nr. 113”, „Tähelepanu, astmed!”, „Polikliinik”, „Need pinnad on välja üürida”, „Bürootarbed”, „Tükikaubad: saatmine ja pakkimine”, „Suletud ümberehituse tõttu!” jne. Sildid ja kirjad linnaruumist liigendavad tekste, seejuures jääb seos vahe(peal-)kirja ja teksti vahel sageli üsna juhuslikuks. Nii nagu need ilmuvad linnas uitajale,…
-
Homne rahvusvaheline ostuvaba päev on seekord Eestis Rohelise Liikumise eestvõtmisel mõjusat vormi saamas, kui häirivate reklaamide pilatud ja paljastatud versioonid tarbimishimulisi jõuluhulluse eel maha jahutada peaksid suutma. Ostuvaba päeva on rahvusvaheliselt korraldatud juba 1992. aastast. Just see oli aga eestlaste jaoks aasta, mil tarbimine täiel rinnal võis alata. Sellest peale on rahva tarbimispalavik üha tõusnud ja tarbimisvastastel pole sellele suurt mõju olnud.
Loomulikult ei saa ostuvaba…
-
On määratu hulk asju, mida vajab teadus, et olemas olla: näiteks metakeelt ja uurimisainest, teooriaid ja meetodeid, abstraktsioone ja ideaale, küsimusi ja vastuseid, institutsioone ja üritusi. Viimasel ajal räägitakse palju ka sellest, et teadus vajab tootmist ja rakendust, investeeringuid ja koostööd, reforme ja strateegiat. Kõigi nende vajaduste üle tundub aga valitsevat teaduse tarve inimese järele. Teadusel on vaja nii temaga tegelevat inimhulka kui ka üksikuid titaane,…
-
Suve alguses, 19.–22. juunini, kohe pärast IX semiootika maailmakongressi Helsingis, leidis Genfis aset rahvusvaheline saussure’istide konverents pealkirjaga „saussure’istlikud revolutsioonid”3, mis oli lisaks Saussure’i 150. sünniaastapäevale pühendatud ka esimese üldkeeleteaduse kursuse 100. aastapäevale (1907) ning Robert Godeli poolt koostatud „Üldkeeleteaduse kursuse käsikirjade” („Sources manuscrites du CLG”) avaldamise 50. aastapäevale (1957). Teiste seast võiks (kaudselt Eestitki puudutavana) esile tõsta Lausanne’i ülikooli õppejõu Inna Agejeva ettekande Ferdinand de Saussure’i…
-
Jüri Arrak, 50 000
Endel Lippmaa, 50 000
Teo Maiste, 50 000
Kalju Suur, 50 000
ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUM
Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolituse toetamiseks USAs
Aro Velmet, õpinguteks USAs Pennsylvania Ülikoolis matemaatika, füüsika erialal 20 000
ADDA JA LEONHARD MARDNA FONDI STIPENDIUM
Sisehaiguste arstide õpingute ja tegevuse toetamiseks
Piia Lutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse kardiointensiivravi osakonna kardioloog-vanemarstile erialaseks täiendusõppeks 15 000
ADELAIDE’I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI TOETUS
Estonia teatri toetuseks
Rahvusooper Estonia, Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg” salvestuskuludeks…
-
Ühtekokku ilmus sel ajavahemikul 61 Mana, neist Rootsis (esialgu Visbys, hiljem Göteborgis) esimesed 25 ja aastast 1965 järgmised 36 Ameerika Ühendriikides. Numbrite maht erines, varieerudes 64 ja 136 lehekülje vahel, kokku üle 6500 suurekaustalise lehekülje. Trükiarv kõikus Rootsis 600 ja 800 vahel, Ameerikas oli tiraaž 800–1400. Need on Mana ajalised, geograafilised ja kvantitatiivsed koordinaadid.
Mana ilmumise mõtte algatasid Uppsala ülikooli tudengid Ivo Iliste ja Alur Reinans, kellega…
-
Venemaa poliitilised ning majanduslikud huvid, ambitsioonid ja suutlikkus on valdkond, kus Eesti analüütikute arvamused silmapaistvalt lahknevad. Diametraalsed erinevused, kui need on samal ajal kivinenud, ei tooda paraku ei debatti ega lisateadmist. Venemaa ise on vaatlusobjektina samuti pidevas teisenemises ja nii saavad analüütikud elada oma arvamusega just selles ajastus kuhu nad teadlikult või suutmatusest uusi mõtteviise omandada kinni on jäänud. On neid, kes elavad külma sõja bipolaarses…
-
Groningeni linnaplaneerija Rob van Gemert tõi näiteid, kuidas on võimalik omavalitsuses kasutada head arhitektuuri linna konkurentsivõime tõstmiseks ja seda nii, et rahvas aktsepteeriks uut vanas keskkonnas. Selles oli mõtlemisainest muinsuskaitse ja moodsa arhitektuuri omavahelise suhte vallast. Muinsuskaitset puudutas ka Andres Alver oma ettekandes, kus ta rääkis idee vajalikkusest linnaruumi loomisel ja analüüsis olukorda, kuidas hea arhitektuur tekkida saaks ja kes on tänases Eestis võtmemängijad. Ettevõtjate hääli…
-
Kaks aastat oli ta astunud iseseisva Eesti Vabariigi armee jalavarjudes, neli aastat vene kirsades.
Nüüd tuli ta koju suurest sõjast, milles eri pooltel eri mundreid kandnud eesti meeste missioonist ja osalusetähendusest vaidlused tänase päevani välja kestavad.
Juhan Peegel tuli Punaarmee Eesti laskurkorpusest, olles omal nahal ja täies mahus kätte saanud territoriaalkorpuse rängad tuleristsed, tööpataljonide näljutamise ning surmasuhu sundimised Velikije Luki lahinguis jõulukuus 1942.
Kui ta Saaremaalt kroonusse kutsuti, elas…
