-
Enesestmõistetavalt peab selletaoline provokatsioon olema võimalikult tõene: „Äkki on see tõepoolest nii, kes neid 35 aasta taguseid aegu nii täpselt mäletab?” Pealegi on Ragnar Nurkse sama kõva nimi kui esimeste majandusnobelistide seas olnud ja ühel või teisel moel Ragnar Nurksegagi seotud Jan Tinbergen, Tjalling Koopmans, James E. Meade või Bertil Ohlin.
Nii või teisiti, aga Ragnar Nurkse on maailma majandusteaduses esimese suurusjärgu täht isegi pool sajandit pärast…
-
Räägi neile, kuninganna, kes Sind Sinu kuninglike eelkäijate asutatud ülikooli juubelit lahkesti kaunistama on kutsunud. Räägi tõsiseid sõnu. Küllap nad Sind, võõrast, aga kõrget, kuulavad.
Räägi seda, et juba vana hea Skytte rõhutas ülikooli avamisel 1632. aastal peetud kõnes, et ülikoolis ei pea saama õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud vaid ka vaesed talupojad. Aga lisa, et kindlasti ei pidanud kindralkuberner silmas seda, et õppida peavad saama…
-
Väide 3: Lõppkokkuvõttes suureneb tegelik eelarve [kultuuriministeeriumi valitsemisala – toim] järgmisel aastal tänavusega võrreldes 18%. Ja selle tulemuse üle ei saa väga kurb olla, kuna RES [riigi eelarvestrateegia 2008–2011 – toim] pani kevadel läbirääkimiste raamid paika. Toona oli kasvuks planeeritud 7,9%, täna oleme 18% juures. (Laine Jänes Sirbis 21.IX.)
Väide 4: Hasartmängumaksust ja aktsiisidest laekuv summa suureneb järgmisel aastal 190 miljoni võrra. See sihtotstarbeline raha liigub kultuurkapitalile…
-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Jyväskyla ülikooli professor Seppo Zetterberg on eesti ajaloolastele ja ajaloohuvilistele vana tuttav. Tegutses ta ju aastatel 1994–1996 Tallinnas Soome Instituudi juhatajana ning on mitmete Eesti ajaloole pühendatud ja osalt ka eesti keelde tõlgitud ajalooteoste autor. Kuna tean Zetterbergi eelkõige lähiajaloo uurijana, siis tundus mulle enne raamatuga tutvumist ootuspärane, et tema ülevaateteose ajaline ja temaatiline raskuspunkt langeb XX sajandi poliitilisele ajaloole. Ilmselt on ka autor ise sellise…
-
Fukuyama polnud ajaloo lõpu esmakuulutaja. Nagu ta ausalt viitas, oli selle mõtte välja käinud juba Hegel, kelle meelest ajalugu lõppes Jena lahinguga 14. oktoobril 1806, kus Napoleon võitis Preisi kuninga väed. Samal ajal lõpetanud Hegel ise oma „Vaimu fenomenoloogiat”. See pilt on nagu kaader filmist: püssid pauguvad, suurtükid raksuvad, kõigi aegade kõige suurem filosoof aga istub oma kirjutuslaua taga ja mõtleb kuuldavalt: Uhh, saaks see jama…
-
Jaan Undusk: Niisiis suutsime praegu läbi viia selle, et Loomingus, Akadeemias ja Vikerkaares ilmuvaid kaalukaid uurimusi hakatakse edaspidi tunnustama teadusartiklitena. Et meie teadushindamissüsteem seda siiamaani teha ei tahtnud, oli täiesti ebanormaalne. Enamik töörühma liikmeid oli seda meelt, et sama klausel peaks käima ka Teater. Muusika. Kino ja võib-olla veel mõne ajakirja kohta. Usun, et õige varsti nõnda ka läheb. Antud hetkel oli oluline, et saaks süsteemi…
-
Teise kadalipu moodustavad eksperthinnangud, reeglina ühelt välismaa ja ühelt Eesti erialaeksperdilt, seega on nüüd otsustusaluseks asja sisu. Ekspertkomisjon paneb taotlused ekspertidelt saadud hinnete alusel pingeritta ja tõmbab joone vahele sinna, kus raha otsa saab. Raha on valdkondadele, s.t ekspertkomisjonidele ette määratud. Varem oli pisut raha ka valdkondadevahelises ühises katlas, eelmisel aastal oli aga ühine ainult esmakordselt granti taotlenute konkurss. Komisjonil on küll õigus muuta taotluse üldhinnet…
-
Üks kummalisemaid moonutusi populaarteadvuses levinud pildi ja reaalsuse vahel on vapruse tähendus sõjas. Muidugi on võitlusvaim tähtis suvalises lahinguüksuses, aga kui kusagil staabis tehakse plaane, siis ei peeta vaprust üldjuhul otsustavaks teguriks. Pigem räägitakse seal manööverdamisest, tulejõust ja positsioonidest.
Teiste sõnadega on lahinguplaanide peamine nipp selles, et saavutada õigesti valitud hetkel ja kohas ülekaal tulejõus, et maksimaalselt kiiresti ülesanne täita. See kõik aga ei ole piisavalt…
-
Leszek Kołakowski on legendaarne filosoof ja mõtteloolane – loetud, auhinnatud, ühtaegu sügavamõtteline ja vaimukas. 1927. aastal Poolas sündinuna õppis ta Saksa okupatsiooni ajal põranda all, astus pärast sõda ülikooli ja komparteisse, asus 1950. aastatel marksismi inimnäoliseks revideerima, kaotas seetõttu 1968. aastal töökoha Varssavi ülikoolis, emigreerus Läände ja pidi Münchenis ja Californias kokku põrkama üliõpilasradikaalide nõmedusega, õpetas Kanadas, Chicagos ja Oxfordis. 1960. aastatest peale on ta avaldanud…
