-
Mikko Fritze: Tõesti on ootajatel olnud põhjust mureks, et ettevalmistus on seisma jäänud, ja lootus, et ehk nüüd hakkab kõik kiiremini liikuma. Aga ka minul on omad kohustused nii praegusel tööl kui perekonna ees ja ma lihtsalt ei saa kohe homme siin olla. Konkreetsed asjad tegelikult ka liiguvad juba, ainult et pole olnud avalikkuse ees eriti midagi pasundada, sest püsivalt hakkan Tallinnas tegutsema veebruarist. Me otsime…
-
„Kui suurimatele (mainekamatele, traditsioonikamatele, nagu on seda Veneetsia biennaal, Kasseli „documenta”, Münsteri kohaspetsiifiline skulptuuriprojekt, Baseli kunstimess) lisada uuemad, kuid sama pretensioonikad (Praha biennaal, sügise hakul avatavad İstanbuli biennaal ja Linzi uue meedia väljapanek, jne) ning kitsamaid valdkondi või kunstihoiakuid (“Ars Ornata Europeana”, Bilbao feministlik kunstiprojekt, jne) puudutavad kunstiüritused ka veel juurde arvata, siis neil kunstnikel, kuraatoritel, kriitikutel, kes vähegi tahavad praeguse kunstieluga kursis olla, peavad kohvrid…
-
Turnage’it iseloomustatakse kompromissitu, isegi raevuka omaenda raja otsijana (The Scotsman: „Ületamatult jõhker sell klassikalises muusikas”). Salvatore Sciarrino, NYYDi teine helilooja-peakülaline, pole omal kombel mitte vähem sõltumatu. Veendunud autodidaktina, vabana ette antud struktuuridest ja teooriatest, on ta kujundanud ainuomase esteetika, mis keskendub heli ja vaikuse üleminekualale. Ensemble Algoritmo Roomast esitab portreekava, mida juhatab paremaid Sciarrino tundjaid Marco Angius. Meie Ansambel U: kontserdi taotluseks on luua „mentaalne ruum”,…
-
Aprillisündmused on rahvusliku eliidi kõik osakonnad kahetsusväärselt tugevasti aheldanud hetkeolukorra kirjeldamise ja analüüsi külge. Ja ükskõik, mis on ürituse pealkiri, ahendub see meie aruteludes ajas aprillikuusse ning ruumis Tallinna – Narva – Moskva teljele. Sellele hetkearusaamale rajatakse – mis on juba palju hullem lugu kui ühe kärajapäeva toimumine – ka riiklikud programmid. Ükspäev sattus mulle näppu dokument, mis käsitles Eesti riiklikku strateegiat Euroopa kultuuridialoogi aasta tarvis.…
-
Räägin kultuurist. Sõnast „kultuur” ja selle sisu igapäevasest tõlgendusest, tähendusest igale inimesele. Uuringust selgus, et tavaelus ei tunnetanud küsitletud inimesed üldjuhul kultuuri kui niisuguse tähtsust või mõju oma argielule. Niipea aga, kui kultuuri mõiste kirjutati lahti, täpsustati seda sisuliselt, nimetades sõnu „teater”, „kunst”, „arhitektuur”, „sport”, „muuseumid” jne, tundsid paljud vastajad, et kogu nende elu seisnebki kultuuris.
Üks, mis seda situatsiooni kindlasti selgitab, on kultuuri mõiste kõikehaaravus.…
-
Kõigepealt täpsustus sedastuse juurde, et üks Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) sisse viidav muudatus seisab selles, et on tõstetud “kultuuriajakirjade Akadeemia, Vikerkaar ja Looming” staatust, nimelt kuuluvad need nüüd kategooriasse 1.3. Erinevalt ajakirjadest Vikerkaar ja Looming on Akadeemia staatus ETISes juba mõnda aega olnud 1.3, vähemalt Tartu ülikooli publikatsioonikategoriseerijate silmis. See ei ole üllatav, sest Akadeemias on juba mitme aasta vältel uurimuslikke artikleid valikuliselt “pimedalt” eelretsenseeritud. Tuginedes oma…
-
Räägi neile, kuninganna, kes Sind Sinu kuninglike eelkäijate asutatud ülikooli juubelit lahkesti kaunistama on kutsunud. Räägi tõsiseid sõnu. Küllap nad Sind, võõrast, aga kõrget, kuulavad.
Räägi seda, et juba vana hea Skytte rõhutas ülikooli avamisel 1632. aastal peetud kõnes, et ülikoolis ei pea saama õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud vaid ka vaesed talupojad. Aga lisa, et kindlasti ei pidanud kindralkuberner silmas seda, et õppida peavad saama…
-
Väide 3: Lõppkokkuvõttes suureneb tegelik eelarve [kultuuriministeeriumi valitsemisala – toim] järgmisel aastal tänavusega võrreldes 18%. Ja selle tulemuse üle ei saa väga kurb olla, kuna RES [riigi eelarvestrateegia 2008–2011 – toim] pani kevadel läbirääkimiste raamid paika. Toona oli kasvuks planeeritud 7,9%, täna oleme 18% juures. (Laine Jänes Sirbis 21.IX.)
Väide 4: Hasartmängumaksust ja aktsiisidest laekuv summa suureneb järgmisel aastal 190 miljoni võrra. See sihtotstarbeline raha liigub kultuurkapitalile…
-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Jyväskyla ülikooli professor Seppo Zetterberg on eesti ajaloolastele ja ajaloohuvilistele vana tuttav. Tegutses ta ju aastatel 1994–1996 Tallinnas Soome Instituudi juhatajana ning on mitmete Eesti ajaloole pühendatud ja osalt ka eesti keelde tõlgitud ajalooteoste autor. Kuna tean Zetterbergi eelkõige lähiajaloo uurijana, siis tundus mulle enne raamatuga tutvumist ootuspärane, et tema ülevaateteose ajaline ja temaatiline raskuspunkt langeb XX sajandi poliitilisele ajaloole. Ilmselt on ka autor ise sellise…
