-
Alustuseks tulebki ühtlasi märkida, et juba selle teksti tõlkimine on iseenesest aukartust äratav saavutus – Mati Sirklil on see „Mängiva inimese” järel juba teine Huizinga eestindus. „Keskaja sügise” kirevast tõlke- ja editsiooniloost võiks aga kahtlemata kirjutada omaette raamatu. Ühelt poolt mängib selle raamatu puhul erakordselt suurt rolli mitmekihiline stiil, mis seab endale sihi vahendada lugejalegi autori kaemuslikke kogemusi keskaegsete tekstide lugemisel, aga kätkeb endas ka XIX…
-
Madalmaade kultuurifilosoofi Johan Huizinga nimi ei ole humanitaaride seas tundmatu, rääkimata siis kitsamalt ajaloolastest. Huizinga on olnud seni laialdaselt kättesaadav kas originaali või mõne suurema keele vahendusel. Eesti keelde alustas Huizinga looming oma teed siiski alles 1992. aastal raamatuga “Homo ludens”, mis ilmus Akadeemias osade kaupa ja hiljem ka tervikuna. Nüüd on siis meie keeleruumi toodud ka Huizinga teine peateos „Keskaja sügis”, samuti nagu eelminegi Mati…
-
Vaevalt kaks aastat tagasi, samal üritusel, millel viibime praegu, tõdes Antti Alanen (filmiarhiivi uurija – toim), et filmikunst ja psühhoanalüüs on peaaegu ühevanused, omal moel XIX sajandi kaksikpärijad. Üks filmi ja psühhoanalüüsi sügavama suguluse ilming, mida Alanengi rõhutas, on filmi ja unenäo ilmsed ja sageli esile tõstetud sarnasused. Nõnda on mõlemas esindatud, ka siis, kui vahendatakse abstraktseid sõnumeid, pinna all mõjuv väljendusviis. Uni, film ja psühhoanalüütilised…
-
Esimene erialatund, kõige olulisem tund. Ütlen mõningaid olulisi asju, mille juurde peate tagasi tulema siis, kui istute siin juba vanema kursusena. Või siis, kui teil on ebaõnne olnud ja teid koolist välja visatakse. Või siis, kui teil on juba näitlejana õnne olnud – või ebaõnne olnud.
Lavakunsti õpetamine on praktiline asi, kõik targad asjad öeldakse otsese töö juures. See üks, tänane tund, millest te praegu pooli asju…
-
Nii on ka riigi tavalisest ümmargusemal ja suurejoonelisemalt tähistataval sünniaastapäeval osalemisega. Igaühel on õigus seda tähistada, sealhulgas neil kodanikel, kes on kodanike ühistahte väljenduse tagajärjel riiki juhtima pääsenud. Õigus on aga ka neil, kes soovivad olla väljaspool pidumeeleolu mõjuvälja, neil, kes soovivad, et riigivõim avalike pidudega liiga agressiivne ei oleks, ennast pähe ei määriks ja kodanike erasfääri ei tungiks. Õigus tähistada sünnipäeva avalikult on samaväärne õigusega…
-
Selline iga on ühe kammeransambli puhul haruldane, tegemist on Euroopa vanima pidevalt tegutsenud vanamuusika kollektiiviga. Hortus Musicuse ja Väravatorni sümbioos on paljutähenduslik ja võluv. Sama harukordne ja erandlik nagu linnamüüri tähtis tugipunkt Väravatorn on ka Hortus Musicus ise.
Ansamblit pole võimalik otseselt kuskile lahtrisse liigitada. Võrsunud küll akadeemilise hariduse pinnalt, leidis tulihingelise teisitimõtleja Andres Mustoneni eestvedamisel 1972. aastal sündinud grupp kohe alguses oma muusika, mida tollases Nõukogude…
-
Kui suuri reforme ei tehta, siis ei tohiks ka laastud lennata. Aga paraku pole võim väetimale mitte haiget tegemise kunsti selgeks õppinud. Näiteks Vabadussõja võidu samba küsimuses peetakse täiesti ebaproportsionaalseid sõnalahinguid. Täpsemalt, ebaproportsionaalseks teeb asja just valitsuse (ja teda kunstiküsimustes esindava kaitseministeeriumi) aktiivsus selles asjas. Arvatavasti mõne suhtekorraldaja geniaalses peas küpsenud mõte veel valmimata sammas kõigile Eesti elanikele jõuga armsaks teha meenutab kaugeid, aga mitte kauneid…
-
Meist veelgi väiksem kultuuripärandi kaitsega tegelev institutsioon Euroopas on minu andmetel vaid 300 000 elanikuga Islandil, mujal on see mitte mõne inimese võrra, vaid mitu korda suurem. Muinsuskaitseinspektorite arv Eestis ei kannata välja ka mingit võrdlust keskkonna- ja tervisekaitseinspektoritega. Mälestiste säilitamiseks ja ühiskondlike hoiakute kujundamiseks kooritakse mõnekümne muinsuskaitseinspektori seljast tegelikult seitse nahka, seda enam, et neid, kes on suutnud aastaid vähese palga eest rasket tööd teha,…
-
Struktuuri ajavahemikus 1923–1926 kirja pandud lühiteksti, aforismi ja mõttepildi korrastamiseks laenab Benjamin linnatänavalt: raamatu lugemine on kui jalutuskäik läbi linna, mööda (ühesuunalist) tänavat: „Tankla”, „Einelaud”, „Nr. 113”, „Tähelepanu, astmed!”, „Polikliinik”, „Need pinnad on välja üürida”, „Bürootarbed”, „Tükikaubad: saatmine ja pakkimine”, „Suletud ümberehituse tõttu!” jne. Sildid ja kirjad linnaruumist liigendavad tekste, seejuures jääb seos vahe(peal-)kirja ja teksti vahel sageli üsna juhuslikuks. Nii nagu need ilmuvad linnas uitajale,…
-
Homne rahvusvaheline ostuvaba päev on seekord Eestis Rohelise Liikumise eestvõtmisel mõjusat vormi saamas, kui häirivate reklaamide pilatud ja paljastatud versioonid tarbimishimulisi jõuluhulluse eel maha jahutada peaksid suutma. Ostuvaba päeva on rahvusvaheliselt korraldatud juba 1992. aastast. Just see oli aga eestlaste jaoks aasta, mil tarbimine täiel rinnal võis alata. Sellest peale on rahva tarbimispalavik üha tõusnud ja tarbimisvastastel pole sellele suurt mõju olnud.
Loomulikult ei saa ostuvaba…
