-
See kõik ei tähenda, et peaks olema näiteks netivabaduste vastu. Iga avalik infojagaja, rääkija või kirjutaja peaks aga pruukima keelt tööriistana samuti nagu meisterkokk, kelle puhul ju üldjuhul eeldatakse, et ta teab, millisteks töödeks millist oma arvukatest nugadest tarvitada tuleb. Loomulikult on kõik noad head, kui need on teritatud ja töökorras.
-
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna vaatlen lähemalt seda jaotust, kus kirjakeel loetakse koosnevaks üldkeelest ja oskuskeeltest(T. Erelt,…
-
Uus aeg sünnitavat aga ka uusi utoopiaid. Willke väidab, et modernseim neist on puhta turu utoopia, millele on ruumi teinud hinge vaakuv sotsialism ja liigsuurte lubaduste all kannatav heaoluriigi ideaal. Ehkki mõte kõik korda seadvast turust pole kaugeltki uus, annab üleilmastumine kõikehõlmava turu unistusele Willke arvates sootuks uue näo: tehnoloogia kahandab ruumi, koha ja vahemaa tähtsust sedavõrd, et turu-utoopia tuumaks saab kohatuse (Ortlosigkeit) idee, utoopiast enesest…
-
Esimene nädal oli talle raske. Lapsed vahtisid varjamatult, täiskasvanud piidlesid pigem vargsi. Alguses tundus see mu kihlatule ebameeldiv. Kõige hullem oli viis, kui veetsime ühe nädalavahetuse Narvas, kus me ei näinud ainsatki mustanahalist. Esimese nädala jooksul lugesime Tartus kokku kaks ning Tallinnas ühe mustanahalise inimese. Lõplik tulemus pärast kahekuist Eesti pinnal viibimist: viis Aafrika päritolule viitava välimusega inimest ning umbes sama palju Aasia päritolu inimesi.
Eesti immigratsioonipoliitika…
-
„Pikk on see tee, mille saak läbib kehas. Sel teel imetakse ta aegamisi tühjaks; kõik, mis temast kasutatav on, imetakse välja. Üle jäävad väljaheited ja hais.
See iga animaalse võimuvõtmise lõpul seisev toiming on kõnekas võimu olemuse mõistmiseks üldse. Kes tahab inimeste üle valitseda, see püüab neid alandada, murda nende vastupanu ja võtta neilt kavalusega nende õigused, kuni nad on tema ees abitud nagu loomad. Ta kasutab…
-
Kuigi pealiskaudsuses ning üle-nurga-tegemises Maasikut küll kuidagi süüdistada ei saa. Arne Maasik on võtnud Kunstihoone näitust väga tõsiselt: teinud mitmeid ülitäpseid plaane, kuidas kõik peab välja nägema, kutsunud kuraatoriks Karin Pauluse, et rõhuasetused ning visuaaliat toetav (selgitav) tekst oleksid paigas, ning kujundajaks Urmas Luure, et iga kujunduslik nüanss oleks täpselt välja timmitud, tausta ja fotode toonid-kontrastid tasakaalus (nii tuli Kunstihoone suur saal üleni mustaks värvida).
Kuid…
-
See koht, mille keskmes oli veel paar aastakümmet tagasi kirjandus, ei ole täitmata. Liberaalset avalikkust täidab tekstide ja sõnumite mass, millest suure osa moodustab verbaalne ja visuaalne müra. On mõned institutsioone esindavad privilegeeritud üksikkõnelejad, kelle puhul maagiline, ühendav kõneviis on oodatud ja isegi kohustuslik tänagi, aga need ei ole enamasti seotud kirjandusega. Tänase kirjanduse valitsev kõneviis on dekonstrueeriv ja sarkastiline ning avalikkuse keskmesse pääseb see juhul,…
-
Professor Willke, olete rõhutanud kahte aastaarvu eriti põhjapanevana sotsioloogia arengus: 1968 ja 1989. Selgitage palun, miks tähistavad veelahet just need daatumid.
1968. aasta tähistab sõjajärgse Euroopa kivinenud struktuuride purunemist pärast Vietnami sõja hävingut. Kriitika osutas demokraatia iganenud piirangutele, mis puudutasid eriõigustega gruppe ja välistatud ühiskonnakihte. Ühel ajaloolisel hetkel muutus sotsioloogia peaaegu asjakohaseks, toetades analüüsi, kriitika ja alternatiivsete stsenaariumide abil õiglasema ja demokraatlikuma ühiskonna kujunemist.
1989. aasta…
-
Aasta oli elektrit täis. Otseses ja ülekantud tähenduses. Särises juhtmes ja traadis, särises inimeste peas ja traadita avalikus ruumis. Välk lõi mitu korda maha. Mõne meelest sisse ka. Mõni arvas, et kui keset linna pikk post või varras püsti panna, siis saab pikse ohutult maasse juhtida. Teine jälle, et küll metalliliigutamisega välgu ära petab. Sellest ega teisest aga ei tõusnud sõprust, vaid uut tüli. Mis sest,…
-
1754 aastal juhtus Amerika maal wägga paljo mürristamist, ja sellepärrast ka wägga paljo kahju ollema. Ellas siis ka sel ajal seälsammal maal üks kallis mees, kes Jummala suri teggusid tähhelepannes, neist wägga paljo olli ärramärkand, ja tähhelepannud. Sesamma mees, nimmega Franklin **), hakkas arwama ja järrele mõtlema, kuida sedda kahju wähhendada, mis mürristamissed mõnnikõrd tewad. Laskis temma siis süllapitkusse raud warda tehha, mis ülleültse sille, ja…
