-
Vilmos Voigt on üks väljapaistvamaid ungari folkloriste ja semiootikuid, kelle peamiste uurimisvaldkondade hulka kuuluvad rahvajutud, folkloori esteetika ning etnosemiootika. Õpetanud ungari folkloori ka Tartu ülikoolis, on Vilmos Voigtil tänaseni tihedad sidemed sealsete folkloristidega, sealhulgas Ülo Valguga. Voigt külastas Tartut taas möödunud aasta detsembri keskel, oli üks peaesinejaid rahvusvahelisel konverentsil „Naming in Text, Naming in Culture”.
Mis tõi teid folkloristika juurest semiootikasse?
Noore filoloogi ja folkloristina sattusin 1961.…
-
„Millal nad vait jäävad?” „Mitte iial”.
„Arvatavasti, nagu pärisnimi”.
„Jah, pärisnimi on kontsentraat.
Ta ei võimalda ülekandeid,
Asendusi, metamorfoose ega kaotusi”.
Alustasin katkendiga Jossif Brodski poeemi „Gorbunov ja Gortšakov” osast „Laul kolmandas isikus”. Poeem kujutab endast kahekõnet, mille puhul lugejal on raske jälgida, kes parajasti kõneleb. Kui Brodskilt küsiti, kas seal on ikka kaks tegelast või on üks, kes kõneleb iseendaga „kahel häälel”, ütles poeet, et ta ei tea, ehk ongi…
-
Iseseisvuse umbmäärane alus – suitsupakil
Ometigi tundus mulle, et see küsimus pole kiireloomuline, sest kõigepealt polnud ju selge, kui vaieldamatute tagatistega riigist on jutt. Tuletan ajalugu unustama kippuvale lugejale meelde: kuni suveni 1992 polnud ühemõtteliselt kehtivat põhiseadust ja Vene väed viidi Eesti Vabariigi territooriumilt Eesti NSV piirides välja alles aastal 1994. Esitada ülikooli autonoomia detailsemalt olukorras, kus riik ise oli täiesti lahtine asi, paistis olevat ülesanne pilve…
-
ALAN PROOSA
Teisipäeval esietendus Von Krahli teatris „Harmoonia” – Eesti Vabariigi mitteametlik juubelilavastus vihast, majandusest ja naudingust (sisaldab tasuta jooke). Lavastuse autor, kunstnik ja lavastaja on soome kunstnik Teemu Mäki, kaasautor Juha-Pekka Hotinen (tõlkinud Taavi Eelmaa). Mängivad Tiina Tauraite, Riina Maidre, Erki Laur, Juhan Ulfsak (pildil) ja Taavi Eelmaa.
-
Asja juures pole niivõrd üllatav isegi see, et lihtsust ja ühetaolisust taotlev erakond pakub lahenduseks kõigile ühetaolise 18protsendilise ehk kõrgeima määra kohaldamist, vaid see, kuivõrd rohmakal ja toorel viisil üldjuhul kommunikatsiooni professionaalselt valdav erakond oma lahendust selgitab ja avalikkusele seeditavaks teha üritab. Kuidas saaks kõigi järskude era-hinnatõusude lõppakordina meeldida veel üks valitsuse tekitatud hinnalisa? Need, kes usuvad, et avalik võim koosnebki keerulistest skeemidest, vandenõudest ja intriigipunumisest,…
-
Radikaalide võrgumaailmas on kõlanud mõnikord avaldused, et homod tuleks kastreerida. Üldse – kuulda võib tänapäeval igasuguseid hullumeelseid üleskutseid. Kirgede lõkkelelöömise korral pole mõtet rusikatega vehkijaid kutsuda moraali või humanismi radadele. See mõjub nagu punane rätik. Radikaali vaimne kepslemine kaotab humanismiga manitsedes igasuguse loogika. Nendega peab olema ratsionaalne. Umbes nii: kellegi mahalaskmine või kastreerimine, hüva, paneme programmi kokku, ent kõigepealt tuleb siiski vastata kolmele küsimusele: 1) kes…
-
Kui tõlkida rahvusluse kesksed mõisted inglise keelde, näeme, et rahvusluse, rahvuse ja rahvusriigi vasted pole inglise keeles sisuliselt samased: nationalism, nation ja nation state kirjeldavad meie omast teistsugust reaalsust. Nationalism’i vaste on küll eesti keeles ka „natsionalism”, kuid tähenduses, nagu seda määratleti kadunud N Liidu filosoofilises aparatuuris. Sama negatiivse tähendusväljaga on see mõiste ka tänases Lääne-Euroopas, mille ideeajaloolised juured on samad, mis N Liidul.
Indoeuroopa sõna nation…
-
Hiljuti paluti mul ühe küsitluse käigus sõnastada tänase Eesti „neli põhinarratiivi”. See ülesanne tundus esialgu kaunikesti keeruline, sest ma ei osanud leida ühtki üldist formuleeringut, mis oleks vaba ideoloogilistest siltidest. Sildid nagu „isamaaline”, „demokraatlik”, „liberaalne” või „kapitalistlik” määravad juba ette jutustuse sisu ja teevad täpsustamise raskeks. Kuidas aga kirjeldada käibetõdesid, riivamata nende ideoloogilisi maske? Ja millised võiksid olla käibetõdede peavoolud ise?
Mõne aja pärast hakkasid siiski mu…
-
Gustave Guillaume on kirjutanud, et kahene liikumine kitsastes unikaalsetes ja laiades üldistes piirides on kõige aluseks, mis keeles üles ehitatud. Semiootikas üks olulisemaid küsimusi – üldise ja üksiku suhe – leiabki kõige selgema väljenduse just üld- ja pärisnimede sfääri vahelises „pinges”, mis iseloomustab keelekasutust. Juri Lotman nimetab „Kultuuris ja plahvatuses” päris- ja üldnime kaheks registriks, mis on ühtsed oma konfliktsuses. Reaalne kõne voolab vabalt ühest sfäärist…
-
Kirjaniku looming on (paha)tahtliku muutmise eest kaitstud ka pärast tema surma, ei lähe keegi ka surnud maalikunstniku töid paremaks, täiuslikumaks ja muutunud aegadega kooskõlla kohendama. Arhitektid aga peavad veel täies loomejõus nägema, kuidas nende looming kas maatasa tehakse või seda tundmatuseni muudetakse, sõltumata autori tahtest. Ses mõttes ei ole arhitektuur teiste loomevaldkondadega võrdses seisus. Aga ega ta pole seda õigusliku regulatsioonigi mõttes. Kuigi kultuurkapitali seadus võrdsustab…
