-
Üldiselt võikski sotsiaalsed tunded jaotada kaheks: isiklikku mõnu ja heaolu taotlevad individualistlikud (mina)tunded ja empaatial ja kaastundel põhinevad, altruistlikud ja kollektiivsed (meie)tunded. 90. aastate alguse Eestis ei saanud suurimaks probleemiks majandusraskused, vaid see, et Laulva revolutsiooni idealistlik tundetulv osutus rahaloogika ees äkitselt mõttetuks ja väärtusetuks. Solidaarsusel ja inimlikul empaatial põhinevad meie-tunded, mis veel hiljuti olid au sees, muutusid üleöö naeruväärseks. Hinda läks võimukas egoism. Võimulolijate sõnavõtud…
-
Selliseid konstruktsioone võib ehitada lõputult ja seda iga inimesega seoses. Mis siis veel rääkida üleüldisest ajaloost, mille kujundajateks on üksikute suurte isiksuste kõrval miljonite elu. Kas selles kaootilises, summaarses ajaloos saabki olla mingeid seaduspärasusi või on kõik üks lõpmatute juhuste jada? Ning, kuidas lahendada fataalse ettemääratuse ja vabaduse dilemma? Teades näiteks, et muistse Mesopotaamia inimeste saatuse olid jumalad juba enne sündi kindlaks määranud ja saatuste raamatusse…
-
Äsja saadeti suurimate austusavaldustega manalateele Juhan Peegel ja Kaljo Kiisk. Nende panus eesti kultuuri on hindamatu, nagu hiljuti lahkunud Ea Jansenil, Mikk Mikiveril, Karl Rebasel jpt. Kuid vaieldamatuks faktiks jääb, et elutöö preemia said nad Eesti Vabariigilt töö eest ENSVs nomenklatuurseil ametipostidel, mida oli võimalik täita „tõutunnistuse” – kui kasutada Jüri Saare nimetust NLKP liikmepiletile – toel, tõustes isegi EKP KK liikmeks. Ea Janseni loometööd, milles…
-
Saar leiab kokkuvõttes, et minu retsensioon peaks mulle „tegelikult tooma kaasa tõsiseid tagajärgi”, mis meenutab saates „Olukorrast riigis” kõlanud Anvar Samosti imestust, et julgen veel üldse tänaval liikuda. Samal ajal on president T. H. Ilves esitanud üleskutse põhjalikult uurida Eesti lähiajalugu ning luua selleks koguni mälu instituut. Paraku esitas aga ka tema oma 23. augusti kõnes üleskutse endistele kompartei liikmeile „kasutada võimalust vaikida”. Sellistes tingimustes, kus…
-
Mis see avalik ruum on? Mispoolest on see ühiskondlikult oluline? Kust ma seda tean? Miks ma nii arvan? Ja kui olemegi kõik sellega nõus, siis: kuidas me seda mõjutada saame, selle hüve määra ja kättesaadavust, tema omadusi, olemasolu? Küsimused on rasked ja vastuseid ma siinkohal ei paku. Mul ei ole neid kuskilt võtta. Õigemini on mingid vastused, aga need ei selgita asja. Need minu vastused selgitaksid…
-
Kuidas jõudsite filosoofia juurde ning millised filosoofid on teid eriti mõjutanud?
Matemaatikas olen alati tugev olnud, filosoofia pakkus mulle jätkuvalt huvi pärast religioonist loobumist. Nõnda lugesin kuueteistkümneaastaselt Wolfgang Stegmülleri raamatut “Hauptströmungen der Gegenwartsphilosophie”, iseäranis selle IX peatükki Rudolf Carnapist ning Viini ringist. See filosoofia vorm haaras mind tollal ning sellest ajast peale ei ole see mind enam lahti lasknud. Pärast seda olen ma paljudelt filosoofidelt palju õppinud,…
-
Järgmise aasta veebruaris tähistatakse Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Veebruaris tehakse seda muidugi seetõttu, et Eesti riigi sünnikuupäevaks loetakse üldiselt 24. veebruari, mil Päästekomitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” ja kuulutas välja iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi. 24. veebruari tunnistab ka praegu jõus olev seadus ametlikuks iseseisvuspäevaks1. Seetõttu on ehk paljudele üllatus, et juristid ja ajaloolased on selle kuupäeva tähenduse uue riigi sündimise päevana ikka ja jälle…
-
Pean mainima, et telefilmi “Oma Maapäev” vaatama hakanud, kangastus mulle korraks 1990. aastate algus, mil eestlasile näidati Tallinnas filmitud ameeriklaste suurteost “Candles in the Dark” (”Küünlad pimeduses”). Tollel oli samuti intentsioon kajastada Eesti ajaloosündmusi. Ei taha ma kõrvutada neid kahte linateost küll mitte, seda enam, et žanridki erinevad ja filmi tegemise põhjused. Küll aga tuleb mainida, et kui too ameeriklaste film vaevu näitas Eesti tegelikkuses toimunut…
-
Holopi poeg Andrei (Aleksandr Balujev) kasvab noore tsaarinna Ksenia Godunova (Violetta Davõdovskaja) õukonna lähedal ja näeb tsaarinnat alasti ujumas. Tänu sellele sündmusele kingib valitsejanna talle talismani, mis kestab eluaja. Kuid Ksenia ei jää kogu eluajaks Vene tsaaritariks: ta sünnitab poja Poola hetmanile (Mihhail Žebrovski) ja jääb võõrastega. Vahepeal on Andreist saanud Poola armee palgasõdurite burlakk. Ime läbi läheb Andreil korda ettevõte, mille tulemusena võtavad palgasõdur caballero…
-
Metsas käia on mõnus. Mitte ainult üksinduse pärast, sest üksi olla saab mujalgi. Metsa minna võib ju ka mitmekesi, sellepärast ei ole mets veel vähem mets – kuigi üksi olles tajutakse tugevamalt seda iseäralikku kõheduse, põnevuse ja selginemise tunnet, mis metsas käijat valdab (muidugi siis, kui ta ei unusta, kus ta on). Metsas toimub kogu aeg midagi. Seda saab jälgida, eristada, teadvustada ja meelde jätta, aga…
