-
Gustave Guillaume on kirjutanud, et kahene liikumine kitsastes unikaalsetes ja laiades üldistes piirides on kõige aluseks, mis keeles üles ehitatud. Semiootikas üks olulisemaid küsimusi – üldise ja üksiku suhe – leiabki kõige selgema väljenduse just üld- ja pärisnimede sfääri vahelises „pinges”, mis iseloomustab keelekasutust. Juri Lotman nimetab „Kultuuris ja plahvatuses” päris- ja üldnime kaheks registriks, mis on ühtsed oma konfliktsuses. Reaalne kõne voolab vabalt ühest sfäärist…
-
Sotsiaalteadlaste hulgas on termin „poliitiline semiootika” viimastel aastatel üha enam kõlanud. Tõsi, enamjaolt piirdub see poliitilises diskursuses ringlevate märkide, sümbolite, kujundite kirjeldamisega, esitamata küsimust, kas semiootikal oleks midagi panustada ka poliitiliste protsesside konstrueerimise loogika enese uurimisse. Alljärgnev on poliitilise semiootika kui distsipliini suunas tehtud tagasihoidlik samm, mis lähtub kaasaja ühe tunnustatuma poliitikateoreetiku Ernesto Laclau hegemooniateooriast ja Juri Lotmani kultuurisemiootilistest ideedest. Vaatamata mõningale erinevusele terminikasutuses, on nende…
-
Ruumi ajalisuse käsitlemise juures tuleb arvestada, et ruumi ja ruumilisuse kontseptsioon ei seostu alati ruumilisusega tavamõistes, vaid neid võidakse kasutada vägagi erinevate nähtuste kirjeldamisel. Ruumilised üksused ning vastavad ruumikontseptsioonid luuakse geograafilise ruumi ja semiootilise reaalsuse kokkupuutel ning kuigi neil on tihe side füüsilise ruumiga, on tegu siiski kontseptuaalsete kultuurinähtustega, mis ruumi ja teadmisi organiseerivad. Seejuures on iga ruumikontseptsioon spetsiifiline ning korrastab ruumi ja teadmisi omal viisil,…
-
Vilmos Voigt on üks väljapaistvamaid ungari folkloriste ja semiootikuid, kelle peamiste uurimisvaldkondade hulka kuuluvad rahvajutud, folkloori esteetika ning etnosemiootika. Õpetanud ungari folkloori ka Tartu ülikoolis, on Vilmos Voigtil tänaseni tihedad sidemed sealsete folkloristidega, sealhulgas Ülo Valguga. Voigt külastas Tartut taas möödunud aasta detsembri keskel, oli üks peaesinejaid rahvusvahelisel konverentsil „Naming in Text, Naming in Culture”.
Mis tõi teid folkloristika juurest semiootikasse?
Noore filoloogi ja folkloristina sattusin 1961.…
-
„Millal nad vait jäävad?” „Mitte iial”.
„Arvatavasti, nagu pärisnimi”.
„Jah, pärisnimi on kontsentraat.
Ta ei võimalda ülekandeid,
Asendusi, metamorfoose ega kaotusi”.
Alustasin katkendiga Jossif Brodski poeemi „Gorbunov ja Gortšakov” osast „Laul kolmandas isikus”. Poeem kujutab endast kahekõnet, mille puhul lugejal on raske jälgida, kes parajasti kõneleb. Kui Brodskilt küsiti, kas seal on ikka kaks tegelast või on üks, kes kõneleb iseendaga „kahel häälel”, ütles poeet, et ta ei tea, ehk ongi…
-
Iseseisvuse umbmäärane alus – suitsupakil
Ometigi tundus mulle, et see küsimus pole kiireloomuline, sest kõigepealt polnud ju selge, kui vaieldamatute tagatistega riigist on jutt. Tuletan ajalugu unustama kippuvale lugejale meelde: kuni suveni 1992 polnud ühemõtteliselt kehtivat põhiseadust ja Vene väed viidi Eesti Vabariigi territooriumilt Eesti NSV piirides välja alles aastal 1994. Esitada ülikooli autonoomia detailsemalt olukorras, kus riik ise oli täiesti lahtine asi, paistis olevat ülesanne pilve…
-
Korruptsiooni uurivad antropoloogid on juhtinud tähelepanu sellele, et see mõiste kategoriseerib teatud käitumist kui mitte illegaalse, siis vähemalt kahtlasena. Uurijate asi on mõista, millist käitumist täpselt ja miks. See võib kultuuriti ja isegi kultuuri sees vägagi erineda. Korruptsiooniuurijad Chris Shore ja Dieter Haller (Corruption. Anthropological perspectives. Pluto Press, 2005) on osutanud, et India, Hiina ja Ladina-Ameerika kohalikku majandust ja võimu saab mõista suuresti just korruptsiooni ja…
-
Marcel Gauchet tundub kuuluvat sellesse tänapäeva prantsuse filosoofia traditsiooni, mille palju kadestatud ja palju pilgatud käilakujuks on Bernard Henri Lévy, tõeline philosophe élégant, valge särgi kaelus musta pintsaku all alati laialt lahti, alati löögivalmis, nii et vaimse kallakuga telesaade ei lähe igavaks ega kaota ka midagi oma tarkusemuljest. Ühesõnaga, filosoofia, mis ei püüa rääkida mitte ainult oma ajast, vaid ka oma kaasaegsetele, vandlitornist välja tulla. Mis…
-
See tulevik on vaidluse all, alates kooliprogrammist instituutideni, tekstidest sümboliteni, eesti elulugudest Eesti ajaloo üldkäsitluseni, sammaste kõrvaldamisest nende püstitamiseni, ajaloo uurimise põhimõttelistest alustest üksiku ajaloolase usaldusväärsuseni.
Arthur Marwick kirjutab oma raamatus „Ajaloo uus olemus”, et on mitmeid lahinguvälju, kus ajaloo vallas piike ristatakse. Need on: (1) ajaloofilosoofia ehk arutlus selle üle, kas ajalugu vastab sellistele filosoofilistele küsimustele nagu mis on tõde, õnn või õiglus; (2) poliitiline sõnum…
-
Kirjaniku looming on (paha)tahtliku muutmise eest kaitstud ka pärast tema surma, ei lähe keegi ka surnud maalikunstniku töid paremaks, täiuslikumaks ja muutunud aegadega kooskõlla kohendama. Arhitektid aga peavad veel täies loomejõus nägema, kuidas nende looming kas maatasa tehakse või seda tundmatuseni muudetakse, sõltumata autori tahtest. Ses mõttes ei ole arhitektuur teiste loomevaldkondadega võrdses seisus. Aga ega ta pole seda õigusliku regulatsioonigi mõttes. Kuigi kultuurkapitali seadus võrdsustab…
