-
„Saksa viisiga” on veelgi sandim lugu. Kui on soov saada praegu kasutatavast parem signaalviis, siis seda võib ikka üritada. Näiteks kuulutada välja vastav konkurss. Või teha hoopis nii, et kõigil eesti heliloojatel oleks oma võimalus, kehtestada kord, mille alusel iga helilooja signaali mängitakse liputseremoonial nädal aega ja siis tuleks jälle järgmise autori kord. Aga asjaolu, et tegu on saksa laenuga, ei tee üht viisijuppi iseenesest heaks…
-
Tartu ülikooli legendaarse Vana-Pälsoni ühiselamu komandant Benno oli tore mees ja teadis rääkida huvitavaid lugusid. Näiteks niisugust, miks ühiselamus oli ainult üks loosung, mida nõukogude ajal sobis kõikide riigipühade puhul sissepääsu kohale üles riputada ja millele oli kirjutatud „Elagu rahu ja rahvaste sõprus”. Sõltumata sellest, kas tegemist oli töörahva solidaarsuspäevaga, Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaga, konstitutsioonipäevaga, armee- ja sõjalaevastikupäeva või mõne muu punase tähtsündmusega, võis seda loosungit ikka ja…
-
Korruptsiooni uurivad antropoloogid on juhtinud tähelepanu sellele, et see mõiste kategoriseerib teatud käitumist kui mitte illegaalse, siis vähemalt kahtlasena. Uurijate asi on mõista, millist käitumist täpselt ja miks. See võib kultuuriti ja isegi kultuuri sees vägagi erineda. Korruptsiooniuurijad Chris Shore ja Dieter Haller (Corruption. Anthropological perspectives. Pluto Press, 2005) on osutanud, et India, Hiina ja Ladina-Ameerika kohalikku majandust ja võimu saab mõista suuresti just korruptsiooni ja…
-
Marcel Gauchet tundub kuuluvat sellesse tänapäeva prantsuse filosoofia traditsiooni, mille palju kadestatud ja palju pilgatud käilakujuks on Bernard Henri Lévy, tõeline philosophe élégant, valge särgi kaelus musta pintsaku all alati laialt lahti, alati löögivalmis, nii et vaimse kallakuga telesaade ei lähe igavaks ega kaota ka midagi oma tarkusemuljest. Ühesõnaga, filosoofia, mis ei püüa rääkida mitte ainult oma ajast, vaid ka oma kaasaegsetele, vandlitornist välja tulla. Mis…
-
See tulevik on vaidluse all, alates kooliprogrammist instituutideni, tekstidest sümboliteni, eesti elulugudest Eesti ajaloo üldkäsitluseni, sammaste kõrvaldamisest nende püstitamiseni, ajaloo uurimise põhimõttelistest alustest üksiku ajaloolase usaldusväärsuseni.
Arthur Marwick kirjutab oma raamatus „Ajaloo uus olemus”, et on mitmeid lahinguvälju, kus ajaloo vallas piike ristatakse. Need on: (1) ajaloofilosoofia ehk arutlus selle üle, kas ajalugu vastab sellistele filosoofilistele küsimustele nagu mis on tõde, õnn või õiglus; (2) poliitiline sõnum…
-
Jaanus Adamson
Tiit Hennoste on kunagi tunnistanud: “kui ma olen kasutanud mõnda psühhoanalüüsi-mõjulist autorit, näiteks Homi Bhabhat, siis olen püüdnud sealt psühho maha kraapida”.1 Miks on psühho(analüüs) paljudele niivõrd vastuvõetamatu? Ja kas psühho mahakraapimine oleks võimalik ka autori puhul, kes oma raamatu alguses tänab kõigepealt lapsi ja kohe seejärel – enne ema (!) ja sõprade tänamist – psühhoanalüüsi, mis olevat võimaldanud tal mõista muinasjuttude „sügavamat tähendust” (lk…
-
„Kui Euroopa Liitu pole olemas, tuleks ta välja mõelda” on trafaretsevõitu väljend, mida kasutab ka Mark Leonard, kriipsutamaks alla seda, kui enesestmõistetavaks on meile saanud ühendus ja sinna kuulumisega kaasnevad hüved. Ja hüvede rida on pikk. Alustagem viimatisest: eelmise aasta lõpust võib igamees (või -naine) Eestis koti selga võtta ning ühtki piiripunkti nägemata vabalt reisida läbi Euroopa Liidu, niikaugele kui süda ihaldab või kuni meri vastu…
-
Ise lisaksin siia võrdluse „Internet kui rahva hääl”, kuigi säärast tulemust Google kahjuks veel ei pakkunud (ehk täidab mu artikkel veebi jõudnuna sellegi lünga). Miks just „rahva hääl”?
Põgus põige Interneti ajalukku
Internet on alguse saanud militaarsetest eesmärkidest ja võidurelvastumisega kaasnenud rasvasest rahastamisest. Tuumapommi ja maamiinidega samale skaalale asetatuna ongi see ehk üks inimsõbralikumaid sõjanduse resultaate? Esialgu ei olnud arvutivõrgul kui kontseptsioonil küll inimsuhtlusega suuremat pistmist.…
-
See kõik ei tähenda, et peaks olema näiteks netivabaduste vastu. Iga avalik infojagaja, rääkija või kirjutaja peaks aga pruukima keelt tööriistana samuti nagu meisterkokk, kelle puhul ju üldjuhul eeldatakse, et ta teab, millisteks töödeks millist oma arvukatest nugadest tarvitada tuleb. Loomulikult on kõik noad head, kui need on teritatud ja töökorras.
-
Andku teatraalid andeks, et keskendun siinses tutvustavas tekstis Margus Kasterpalu lavastatud Jaan Unduski näidendi „Boulgakoff” ideestikule, mitte läinud pühapäeval esietendunud lavastusele. Tõsi, kas või lavastuse põhiline kolmnurk – Hendrik Toompere jr pisut konradmäeliku piinatud geeniusena, Mait Malmsten nõukogude ühiskonna peegeldusena Stavroginist, Merle Palmiste vaoshoitud muusana – ja ka teised osatäitjad väärivad aplausi.
Kuigi, seda väärib kogu kontseptsioon: suhetekomöödiate vahel püütakse süüvida inimlikku, sotsiaalse looma staatuse ja…
