-
Erakondade vahel on poliitiline konkurents, kui mitte muud, siis blogides ikka üksteist nöögitakse. Mõistagi ei muuda see valimistel fikseeritud riigikogus jõudude vahekorda, mille järgi võiksid lootusi peaministri kohale reaalselt hellitada kolme enam hääli saanud erakonna juhid. Üks neist, Andrus Ansip, juba juhib valitsust. Ülejäänud kahest, Edgar Savisaarest ja Mart Laarist aga pole kummastki märgata, et nad tõsiselt peaministri kohale konkureeriksid, Ansipile nähtavalt ja iga päev väljakutset…
-
Enamik unistusi ei täitu. Aga mõni küll, kui see on piisavalt realistlik, nagu Krister Parisel: „Ärkan iga päev vastikustundega unistusest parema Eesti nimel. Unistusest kaisutada hommikul somaallasest sõbratari, kuulda lähedal seisvast mošeest kutset päeva esimesele palvusele. Hüüda privet oma naabrile, salam aleikum teisele, dobré rano kolmandale ning minna tööle läbi tänavate, kus sagib nii teksaspükse kui ka hijab’e kandvaid kaasmaalasi. Kus õhtuti mängivad tänavatel kaugete maade…
-
Küsimus: kas pärast uue sünagoogi rajamist on Tallinnas kuidagi tunnetatav juudi äärmusluse negatiivne mõju? Vaevalt küll. Miks peaks siis negatiivset mõju eeldama Tallinnasse mošee rajamise korral? Teine küsimus: kas ammu eestlastega kõrvuti elanud minoriteet on leidnud endale uue kultuuri- ja usukeskuse ning ka kodu, kus ka kohalikud saavad košerit mekkida? Seda küll.
Nõnda ei ole eriti tõenäoline, et mošee Tallinnas võiks valmis saada varem kui kümne aasta…
-
Praeguses kriisis kostavad aga ootamatult tugevalt seisukohad, et midagi on valesti pankurite riskimis- ja eneseväärtustamiskultuuriga. Financial Timesi kolumnist Gillian Tett, kel on antropoloogi taust ja kes seetõttu ilmselt mikrotasandi protsesside ja poliitilis-kultuuriliste struktuuride mõju suhtes tundlik, seletab finantsasutuste erinevat edu just konkreetse institutsiooni töökultuuriga. Nii osutab ta (FT 18. I 2008), et seni üsna eduka investeerimispanga Goldman Sachsi struktuur kus töötajad kannavad vastutust panga, mitte vaid…
-
„Ma võin siin oodata, kuni põrgu jäätub.” Need kuulsad sõnad ütles üle 40 aasta tagasi Kuuba raketikriisi kuumadel päevadel USA suursaadik ÜROs Adlai Stevenson, kes pidas kogu maailma ees tulist sõnasõda toonase Nõukogude Liidu suursaadiku Valerian Zoriniga. Midagi väga ligilähedast leidis ÜRO julgeolekunõukogus aset kuu aega tagasi, kui Moskva ja Washingtoni esindajad ristasid taas sõnapiigid. Seekord oli „etenduse” ajendiks Venemaa invasioon Gruusiasse.
Suursaadikute Zalmai Khalilzadi ja Vitali…
-
Praegu vaid ingliskeelse raamatu puhul jääb üle vaid loota, et kunagi ilmub ka eestikeelne versioon. Kogumikus on 13 artiklit, mis katavad ajavahemiku alates ilmasõdadevahelisest perioodist kuni lähiminevikuni. Asjast huvitatud lugeja avastab kindlasti palju uut, kuna suuremas osas on tegemist vaid mõne aasta eest kättesaadavaks muutunud arhiividokumentide alusel tehtud uurimustega. Baltikumi küsimus oli külma sõja ajal kindlasti kõrvalise tähtsusega, kuid sellele vaatamata tegelesid suurvõimud selle teemaga mingil…
-
Mingil moel väljendub emakeele võõrus selle kõneleja suhtes pidevas kirjakeele ja kõnekeele vahelises pinges, mille jätkumisele võib sattuda ka pärast lapsepõlve. Sõltub muidugi inimesest, kuid igas keelekasutuses toimub rohkem või vähem asju, mis kirjakeele seisukohast on ekslikud või väärad. Mõned kõnekeelsed vead on rohkem levinud kui teised. Väga tihti kasutatakse näiteks suulises kõnepruugis sõna „õigesti” asemel „õieti”, millel õieti on identne tähendus sõnaga „õigupoolest”. Kuid erinevusi…
-
Peterburi linn annab välja kirjanduspreemiat N Liidu sõjaväelaste kangelastegusid Teises maailmasõjas ülistavate teoste eest. 2003. aasta eest oli selle auhinna saajate hulgas kahetsusväärselt ka Soome kodanik. Normaalne käitumine oleks olnud auhinnast keeldumine, kuidas sa ikka vaenlase nimega auhinna vastu võtad. Aga seda ei juhtunud ning põhjuseks saab olla kas ahnus, alatus või haigus. Auhinna statuut võimaldab meil välja arvutada juudaseekli ja Vene rubla täpse vahetuskursi: 1…
-
Tõepoolest, ei olegi tasuta, nagu paljud arvavad! On hoopis õppemaksuta. Aga mis see on? Kas õppemaksu alla käivad ka õpikud, töövihikud, sõit kooli, värvid ja pliiatsid? Või on võimalik, et sõna „õppemaksuta” tähendab õigust siseneda kooli ruumesse ilma raha maksmata? Lõive ja arveid tuleb aga tasuda selle eest, et õpetajal oleks palk, koolipõrand puhas, paber ja seep kemmerguis, et ventilaator töötaks, et valgustid valgustaksid, et aknad…
-
Taas on käes sügiskuud, kuid mitte kõik pole neis päris uus. Kohalikus meediasektoris on näiteks taas rünnakule asunud Schibsted. Ühest või teisest torust, erinevate brändide alt, antakse piisava regulaarsusega tuld rahvusringhäälingu ja tema eri laadi ettevõtmiste pihta. Neist tuleb aru saada: kuigi reklaami osas otseselt ei konkureerita, siis puhtalt ERRi olemasolu, asjaolu, et vaatajad, kuulajad, lugejad, klikkijad liiguvad potentsiaalselt mujale, on erameediale paratamatu äririsk. Seda laadi…
