
Improkontsertidel on teenimatult vähe publikut võib-olla sellepärast, et keegi pole selgitanud, missugust plahvatuslikku energiat võib seal kogeda.

Taavi Kerikmäe: „Kuidas on juhtunud, et meie kunsti- ja teatriväljal on palju mitmekesisem struktuur ja hulk eri algatusi, aga muusikaväljal selline mitmekesisus puudub?“

Ehkki Hans Christian Aavik ei kasutanud barokkseadistusega viiulit, millel on barokksõrmlaud, roop, soolkeeled ja barokkpoogen, sulandus ta hästi Floridante kõla- ja artikulatsioonimaailma.

Lisanna Laansalu tõi dirigeerimiseksamil Eesti esiettekandele Raimo Kangro kantaadi „Inimene ja …“, mille teema on aktuaalne: inimese ja looduse suhe ning andestamine.

Legendaarse õpetaja ja muusika propageerija Helju Taugi 95. sünniaastapäeval esilinastus dokumentaalfilm „Elu õpetaja“.

Õhtu, kus Eesti Rahvusmeeskoor ja heliloojad tõstsid esile Jaan Kaplinski luule, kujunes tõeliseks vaimseks rännakuks – minevik ja olevik põimusid, andes ka aimu, mis jääb kestma.

Märt-Matis Lill: „Kultuur määratleb väga palju seda, mis me oleme, miks me oleme, miks me üldse tahame siin olla.“

Võib vaid ette kujutada, kui šokeeriva ja uudse mulje võib raamatus „To the Cold Land“ kujutatud totalitaarse riigi eluolu jätta raudse eesriide tagusest ja/või XX sajandi reaalsusest puutumata jäänud lugejale.

Kasutades traditsioonilist missa vormi, on Kõlar sellest oma helikeele ja Tartu-keelse tekstiga loonud terviku, mis puudutab vahetult ka tänapäeval.
Murelikuks teeb, et valdav enamik arutelupäeva osalejaid olid koorijuhid ise, ent muutuste juhtimiseks on vaja needsamad teemad viia poliitiliste otsuste orbiidile.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.