Eesti raamat 500 – selle suursündmuse alguseks on hereesia: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid…
Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu…
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel…
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem…
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli…
Eestikeelsest raamatust on oma 500. aastapäeva paiku ootamatult saanud strateegilise väärtusega tooraine.
Raamatuaastal räägitakse enamasti paberraamatust – sellest „õigest“, mida saab käes hoida või nuusutada ja mis jääb kaotajaks võitluses noorte tähelepanu eest. Raamatu olemus on tema vormist – paberist – justkui lahutamatu. Siiski ei ole see tegelikult nii – „Gilgameš“ pandi kirja savitahvlitele, uus testament papüürusrullidele ja Põhjala saagad pargitud vasikanahkadele. Ning tänapäeval sünnib…
Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.
Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need…
* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing –…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.