
Ühiskonnas, kus avalik nähtavus on võimaldatud eeskätt heteronormatiivse peremudeli osalistele, tuli Anna-Stina Treumundil võidelda topeltnähtamatusega.

Fotode taotluslik abstraktsus jätab siin tagaplaanile meredele omistatavad arhetüüpsed kujundid, sümboolsed kaastähendused ja poliitilise reaalsuse. Jääb üksnes kujutluse poeetiline mõõde, selle piirjoonteta objekt.

Punctum galerii näitusel „Vana Veenus“ vaadeldakse naistele peale pandud ühiskondlikke surveid mitme nurga alt.

Näitus soosib aeglast vaatamist, lausa taimses mõttes aeglast. Maalid on tohutult loomutruud, hüpnootiliselt üksikasjalikud justnagu maalitud entsüklopeediad, ometi lopsakalt stiliseeritud ja täis kultuurilisi vihjeid.

Jass Kaselaane metafüüsiliste kujundite usutavuse tagatiseks on tema installatsioonide muljetavaldav töömaht.

Kris Lemsalu kunst on alati mitme maailma vahel, millegi ristumispunktis.

Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.

Väike Hobusepea galerii muutub Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitusel „Kübemelisuse anatoomia“ oma füüsilistest mõõtmetest justkui mitu korda suuremaks ruumiks.

Kiri Enn Põldroosile. Isiklikult

Meie Läänemere klinti kahel pool terendavat merd on kunstnik näinud Skylla ja Charybdise sarnaste tegelastena, justkui vastamisi seisvate profiilidena, kellest üks on jutuhoos ja teine kuulab.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.