Kunst
-
Jaan Elkeni tööde aegruum pole „siin ja praegu“, vaid püüeldakse eksistentsiaalsematele, ajaülesematele tasanditele.Nando GrancelliIsa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad
Jaan Elkeni näitus jätkab autori teed ajatutel abstraktsetel radadel, kuid loob tingimused ka ajakajaliseks enesepeegelduseks.
4 minutit -
Tamara LuukPiia RuberKurvameelne vitalist
Tamara Luuk: „Selleks et mingit uut ja talutavat eluviisi, vormi või ühiskondlikku süsteemsust välja mõelda, peab olema nägemus. Nägemuseks on tarvis üksjagu kujutlusvõimet.“
10 minutit -
Me oleme paljude liikumisvõimalustega vahealad, reaalsuse ja kujutluse vahelised pingeväljad, kelle kasutada on miniatuurse vabaduse ja loovuse trajektoorid etteantud võrgustikus. Vaade näituselt „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.Hedi JaansooKuidas heita end ruumi?
Ehkki näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ pealkiri seab paika konkreetsed ajalised ja ruumilised piirid ning mängureeglid, on näitusel võime muuta külastaja ruumitaju.
8 minutit -
Kõik inimesed Rahe fotodel on seal vabatahtlikult, vähemalt mingilgi määral endale aru andes, milline on fotograafi mäng ja taotlus.Anna Mari LiivrandKallis, las ma objektistan sind natuke
Kunstnik tahab kujutada meest nii, nagu mees kujutab naist elik on naist kujutanud – muuta ta vaatajast vaadatuks.
4 minutit -
Liina Leo näitus oma müstiliste riitustega mõjub salajase maa-aluse kultusena.Roman-Sten TõnissooKord, kui unustasin unistada paremast tulevikust
Entroopia jõud on selge ja vääramatu, lõhutut on keeruline tagasi kokku panna, kuigi vahel ka õnnestub. Ehk ongi see, mis pärast kokkupanekut ilmneb, hoopiski uus, ilus ja huvitav?
4 minutit -
Kunstnik on materjali sümbiont. Ja ümberpööratult. Vaade näituselt „Haavatav jäljend“.Paul KuimetNuttes iga päev õrnuse järele
Kunstnikud manavad näitusel välja uut kosmoloogiat, milles inimene on vaid üks võimalik materjal ja mateeria teiste seas.
5 minutit -
Vasakult: Maria-Kristiina Soomre, Anders Härm, Elo Vahtrik, Mart Kalm ja Kadi-Ell Tähiste.Evert PalmetsMänguväli on kardinaalselt laienenud
Eesti kunstielu tugevalt kujundanud kunstimuuseumide juubeliaastal on sobilik uurida, mismoodi on kõik vahepeal muutunud ning mõelda tagasi ka pingetele, mis nende asutuste teket omal ajal vormisid.
13 minutit -
Heie Marie Treier 15. I 1963 – 21. I 2026
Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses.
Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. Pärast keskhariduse saamist Tallinna XXI keskkoolis õppis ta aastatel…2 minutit -
Aitäh, Heie Marie Treier
Kordumatu inimene kaob lõpuks, see on paratamatus. Alles jäävad Heie kirjutatud artiklid, toimetatud trükised, tõlked, monograafiad.
4 minutit -
Karin AllikKen MürkKui sulli ei saa, andke vähemalt feimi
Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda viisikut ühendab tõik, et nad on alustanud kriitikutööd enam-vähem samades sotsiaal-majanduslikes tingimustes, mis praegugi kehtivad: honorarid on väikesed; lugejaid on vähe; kriitiku relevantsus püsib kitsalt erialaringis, kui…12 minutit
