-
Märtrite veri, olgugi kõrvetav, on juba ammu unustatud ja kalvinismi suurusest mäletatakse praegu ennekõike seda, et suuruuendaja tegevus ülendas edukuse religioossuse peatõendiks. Sealtpeale muutus töö religiooniks. Katoliku kirik mõistis ohtu, mis tuleneb uuendusest: jõutakse ju järjepideva tööga suurema heaoluni ja hool hingeõndsuse pärast taandub seejuures tagaplaanile. Paraku polnud suunamuutus enam õgvendatav; Euroopa põhjapoolsematel aladel, mille elanikud pidid olema teistest töökamad, tunnistati uuendus igas suhtes õigustatuks. Pole…
-
Sümbol ja autori hääl
Romaan algab sümboliga. Kaldmaa püüab nimetada seda, mis on ookean, kuid ühtlasi defineerida Islandit. Ta jõuab arusaamisele, et Island kui vulkaaniline saar on ookeani pühaduse ja lõpmatuse kehastus. Ookean = lõpmatus = Island. Sellega on üks romaani märksõnadest antud ning lugejal ei jää muud üle kui autorit usaldada ning selle lõpmatusega kohaneda. Õnneks tuleb Kaldmaa siin lugejale vastu: „. . . . ma hoian su käest…
-
ILUKIRJANDUSLIK PROOSA
Andrus Kivirähk, „Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust”
LUULE
Triin Soomets, „Asjade omadused”
NÄITEKIRJANDUS
Mart Aas, „Äralennuväli”
ESSEISTIKA
Ilmar Vene, „Irooniline kolmainsus Hando Runneli mõtlemisviisi taustal” ja „Kaugenemised. Täheldusi Karl Ristikivist”
VABAAUHIND
Valdur Mikita, „Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”
LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
Anti Saar, „Kuidas meil asjad käivad”
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND (PROOSA)
Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad” / „Xарбинские мотыльки”
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND (LUULE)
Igor Kotjuh, „Eesti disain” / „Эстонский дизайн”
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Veronika Einberg – Boriss Akunini…
-
Ameerika kirjastustööstuse ajakirja Publisher’s Weekly üle-eelmisel sajandil kasutusele võetud ilukirjanduse liigitust järgitakse kogu ingliskeelses maailmas ja sellest allikast on pärit ka paljud kriteeriumid. Romaane lahterdatakse PWs lähtuvalt nende sisust järgnevalt: armastus- ja naisteromaanid, kriminaalromaanid ja põnevikud, fantastika ja ulme, väärtkirjandus ja klassika, lisaks veel laste- ja noortekirjandus. Väärtkirjanduse kategooriasse võib kuuluda ükskõik milline muu kategooria teos, juhul kui see on intellektuaalselt nõudlikum, kirjutatud kaunis keeles ja…
-
Eesti idamurde ala Peipsi-äärne Kodavere murrak, milles kirja pandud ka „Viimäne vihim”, on jätnud eesti kirjandusse sügava jälje. Juhan Liiv, Anna Haava ning lõpuks Juhan Liivi luuleauhinna kahekordne laureaat Mari Vallisoo – kõik nad on oma aja kirjakeele kõrval kirjutanud ka „kodavere kiilõn”. Just Kodavere kandis asub ka Andrus Kasemaa leskede kadunud maailm. Lühiülevaate Vallisoode kodumurraku, Mari sünniküla Sassukvere ja poetessi enda käekäigust esitab selle kogumiku…
-
Esmavaatlusel torkab silma, et kui nimetuste arv ka kasvab, on teosed üha õhemad. Pildi ja kujunduse osakaal suureneb aasta-aastalt, tähemärkide arv teose kohta aga väheneb. Osaliselt on see tingitud lastekirjanike huvi nihkumisest algkoolilastelt lasteaialastele ja mudilastele. Pikemaid mõttearendusi leiab meie värskest lastekirjandusest harva.
Üha suurema osa lastekirjanduse kogumahust moodustab amatöörkirjandus, mis jõuab lugejateni ilma kirjastuste asjatundlike nõuannete ja kriitilise toimetamiseta. Nii mõnelgi sellisel puhul on abistanud ka…
-
Lasteraamatute tõlkeaastad on sarnased nagu kaamelid kõrbes. Inglise keelest ümber pandud raamatute virn kõrgub üksiku pilvelõhkujana madalate majade üle. Koolieelik ja algaja lugeja saab valida kümnete kirevakaaneliste teoste hulgast meelepärase muinas-, looma- või muidujutu. Tohutul hulgal jutustatakse ümber ja antakse uues kuues välja tuntud muinaslugusid.
Aasta-aastalt kinnistub mulje tõlkeraamatute sarjastumisest, sest suure osa mis tahes vanuseastme uudiskirjandusest moodustavad järjed või sarjad. Noortele antaksegi välja peamiselt fantaasiaromaanide sarju,…
-
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell „Vikat” kogus „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned” – Loomingu Raamatukogu nr 1–3). Auhind…
-
Anti Saar: Kuidas kirjutad novelli? Käib see alati ühtemoodi? Kui palju see aega võtab? Kas haudud kaua, kas viimistled pikalt? Kas oled pigem impulsiivne või kaalutlev kirjutaja?
P. I. Filimonov: See ei käi kindlasti ühtemoodi, vaid oleneb asjast. Mõnikord ma haudun küll kaua, mõnikord mitte. Igatahes ma mõtlen tehnikale küll, enne novelli alustamist, aga lõppkokkuvõttes pean ütlema, et kirjutan nii, kuidas läheb. Ja enamasti ta läheb. Kui…
-
Pean alustama ülestunnistusega, et pärast kirjandusrühmituse Tuulelohe esilekerkimist ja esimesi jõulisi tegusid pole ma eestivene kirjandusega muul moel kursis kui vaid ajakirjanduse ja kriitika kaudu. Viimane aga viitaks juba mõnda aega kui mitte lausa buumile, siis vähemalt uuele tasemele ja millegi põneva toimumisele meie venekeelses ilukirjanduses. Nii pühendasin Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva eelõhtu, president Konstantin Pätsi ja Mihkel Kunnuse sünnipäeva P. I. Filimonovi avastamisele, et vaadata, kuidas…
