-
Asjadel on oma koht eesti luules. Meenuvad Debora Vaarandi märgiline luuletus „Lihtsad asjad” ning Viivi Luige luulekogu „Maapealsed asjad”. Hando Runnelgi on tunnistanud: Ma armastan asju . . . .
Triin Soometsa luulekogu „Asjade omadused” on käepärane kena asi. Selle luuletused ei räägi aga ainult asjadest: millest sa kirjutad? küsis / jordaania luuletaja. / vastasin: armastusest.* / midagi muud ju ei ole (lk 10).
Armastusega näivad lood esmapilgul küll kesised,…
-
Larm: Kirjanduse digiteerimise vajadusest räägiti viimati laiemalt 2011. aastal, mil haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo käis välja „Väikese Illimari” ja „Tähesõdade” poleemilise vastanduse. Palju vastukaja tekitasid mullu ka kultuuriminister Rein Langi sõnavõtud e-raamatute teemal. Siinse vestluse ajend on värske „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,1 mis omal moel eeltooduga suhestub. Mis on muutunud kolme aasta jooksul pärast e-„Illimari” diskussiooni? Kas ootus e-raamatute suhtes on veelgi suurem?
Laak: Aeg…
-
Kultuuripärandi digiteerimine on praegu üks kultuuripoliitilisi prioriteete. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva digitaalse kultuuripärandi nõukogu moodustavad eksperdid, kelle ülesanne on teha ettepanekuid digitaalse kultuuripärandi korralduslike küsimuste lahendamiseks ning nõustada mäluasutuste juhte tehnoloogiate kasutamisel.
Nõukogu viimasel koosolekul otsustati alustada kultuuripärandi digiteerimise uue tegevuskava loomist. Ühtlasi soovitakse kaasata nõukogu edasisse tegevusse ka teisi ministeeriume. Seetõttu otsustati teha kultuuriministrile ettepanek laiendada nõukogu koosseisu nii, et töösse oleks edaspidi kaasatud ka haridus- ja…
-
Valdavalt ilmuvad netitekstid praegu Poognas ja Facebookis. Üks omaette netis tiirlev tekstimassiiv on ilukirjandus, mida ei riputata avalikele saitidele üles, aga saadetakse tuttavatele ja võõrastele sirvimiseks ja arvustamiseks. Vahel semud-tuttavad postitavad selle siis edasi uutele lugejatele nagu kettkirja. Sellist kraami saadavad valdavalt toetust vajavad algajad, kel äsja valminud tekst näppe põletab.
Tundub parem, kui blogisid ja netitekste kirjutatakse vähemalt mõnda aega oma lõbuks, ilma eesmärgita valmis teha…
-
Elle Tarik (Kaarna) sündis Tartumaal Kudina vallas Uhmardu külas. Ta õppis Vedu algkoolis, Tartu II keskkoolis ja Tartu Kunstliku Vedelkütte Tehnikumis. Raamatukogundust tudeeris ta aastatel 1961−1969 Viljandi Kultuurharidustöö Koolis, Tartu Riiklikus Ülikoolis ning E. Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Enne Tartusse tööleasumist juhatas ta Vedu, Nabala ja Kokora külaraamatukogu, aastatel 1968−1975 oli metoodik Tartu Rajooni Keskraamatukogus.
Tartu linnaraamatukoguga sidus Elle Tarik end esmakordselt 1966. aastal. 1975.–1983. aastani…
-
Suured jõed on sageli keele-emad. Jõed märgistavad tihtilugu ka keelepiire. Vetevaimudel on keelte sünni juures auväärne koht. Huvitav on seegi, et vetevaimudel on sageli ka lauluandi, millega nad inimesi hullutavad. Ka Emajõgi on meie keele-ema, ta lõi sajandite eest lahku lõuna- ja põhjaeesti keele. Nõnda on Emajõgi ühtlasi ka emakeele-jõgi ja emakeelepäev veidi ka Emajõe austamise püha.
Minu vanaema kõneles natuke mõisa-ajast pärit kadakasaksa keelt. „Pupe”, „kiftine”…
-
Märtrite veri, olgugi kõrvetav, on juba ammu unustatud ja kalvinismi suurusest mäletatakse praegu ennekõike seda, et suuruuendaja tegevus ülendas edukuse religioossuse peatõendiks. Sealtpeale muutus töö religiooniks. Katoliku kirik mõistis ohtu, mis tuleneb uuendusest: jõutakse ju järjepideva tööga suurema heaoluni ja hool hingeõndsuse pärast taandub seejuures tagaplaanile. Paraku polnud suunamuutus enam õgvendatav; Euroopa põhjapoolsematel aladel, mille elanikud pidid olema teistest töökamad, tunnistati uuendus igas suhtes õigustatuks. Pole…
-
Sümbol ja autori hääl
Romaan algab sümboliga. Kaldmaa püüab nimetada seda, mis on ookean, kuid ühtlasi defineerida Islandit. Ta jõuab arusaamisele, et Island kui vulkaaniline saar on ookeani pühaduse ja lõpmatuse kehastus. Ookean = lõpmatus = Island. Sellega on üks romaani märksõnadest antud ning lugejal ei jää muud üle kui autorit usaldada ning selle lõpmatusega kohaneda. Õnneks tuleb Kaldmaa siin lugejale vastu: „. . . . ma hoian su käest…
-
ILUKIRJANDUSLIK PROOSA
Andrus Kivirähk, „Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust”
LUULE
Triin Soomets, „Asjade omadused”
NÄITEKIRJANDUS
Mart Aas, „Äralennuväli”
ESSEISTIKA
Ilmar Vene, „Irooniline kolmainsus Hando Runneli mõtlemisviisi taustal” ja „Kaugenemised. Täheldusi Karl Ristikivist”
VABAAUHIND
Valdur Mikita, „Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”
LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
Anti Saar, „Kuidas meil asjad käivad”
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND (PROOSA)
Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad” / „Xарбинские мотыльки”
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND (LUULE)
Igor Kotjuh, „Eesti disain” / „Эстонский дизайн”
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Veronika Einberg – Boriss Akunini…
-
Ameerika kirjastustööstuse ajakirja Publisher’s Weekly üle-eelmisel sajandil kasutusele võetud ilukirjanduse liigitust järgitakse kogu ingliskeelses maailmas ja sellest allikast on pärit ka paljud kriteeriumid. Romaane lahterdatakse PWs lähtuvalt nende sisust järgnevalt: armastus- ja naisteromaanid, kriminaalromaanid ja põnevikud, fantastika ja ulme, väärtkirjandus ja klassika, lisaks veel laste- ja noortekirjandus. Väärtkirjanduse kategooriasse võib kuuluda ükskõik milline muu kategooria teos, juhul kui see on intellektuaalselt nõudlikum, kirjutatud kaunis keeles ja…
