-
Eesti idamurde ala Peipsi-äärne Kodavere murrak, milles kirja pandud ka „Viimäne vihim”, on jätnud eesti kirjandusse sügava jälje. Juhan Liiv, Anna Haava ning lõpuks Juhan Liivi luuleauhinna kahekordne laureaat Mari Vallisoo – kõik nad on oma aja kirjakeele kõrval kirjutanud ka „kodavere kiilõn”. Just Kodavere kandis asub ka Andrus Kasemaa leskede kadunud maailm. Lühiülevaate Vallisoode kodumurraku, Mari sünniküla Sassukvere ja poetessi enda käekäigust esitab selle kogumiku…
-
Esmavaatlusel torkab silma, et kui nimetuste arv ka kasvab, on teosed üha õhemad. Pildi ja kujunduse osakaal suureneb aasta-aastalt, tähemärkide arv teose kohta aga väheneb. Osaliselt on see tingitud lastekirjanike huvi nihkumisest algkoolilastelt lasteaialastele ja mudilastele. Pikemaid mõttearendusi leiab meie värskest lastekirjandusest harva.
Üha suurema osa lastekirjanduse kogumahust moodustab amatöörkirjandus, mis jõuab lugejateni ilma kirjastuste asjatundlike nõuannete ja kriitilise toimetamiseta. Nii mõnelgi sellisel puhul on abistanud ka…
-
Lasteraamatute tõlkeaastad on sarnased nagu kaamelid kõrbes. Inglise keelest ümber pandud raamatute virn kõrgub üksiku pilvelõhkujana madalate majade üle. Koolieelik ja algaja lugeja saab valida kümnete kirevakaaneliste teoste hulgast meelepärase muinas-, looma- või muidujutu. Tohutul hulgal jutustatakse ümber ja antakse uues kuues välja tuntud muinaslugusid.
Aasta-aastalt kinnistub mulje tõlkeraamatute sarjastumisest, sest suure osa mis tahes vanuseastme uudiskirjandusest moodustavad järjed või sarjad. Noortele antaksegi välja peamiselt fantaasiaromaanide sarju,…
-
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell „Vikat” kogus „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned” – Loomingu Raamatukogu nr 1–3). Auhind…
-
Anti Saar: Kuidas kirjutad novelli? Käib see alati ühtemoodi? Kui palju see aega võtab? Kas haudud kaua, kas viimistled pikalt? Kas oled pigem impulsiivne või kaalutlev kirjutaja?
P. I. Filimonov: See ei käi kindlasti ühtemoodi, vaid oleneb asjast. Mõnikord ma haudun küll kaua, mõnikord mitte. Igatahes ma mõtlen tehnikale küll, enne novelli alustamist, aga lõppkokkuvõttes pean ütlema, et kirjutan nii, kuidas läheb. Ja enamasti ta läheb. Kui…
-
Pean alustama ülestunnistusega, et pärast kirjandusrühmituse Tuulelohe esilekerkimist ja esimesi jõulisi tegusid pole ma eestivene kirjandusega muul moel kursis kui vaid ajakirjanduse ja kriitika kaudu. Viimane aga viitaks juba mõnda aega kui mitte lausa buumile, siis vähemalt uuele tasemele ja millegi põneva toimumisele meie venekeelses ilukirjanduses. Nii pühendasin Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva eelõhtu, president Konstantin Pätsi ja Mihkel Kunnuse sünnipäeva P. I. Filimonovi avastamisele, et vaadata, kuidas…
-
Kui luuletaja võtab koostada oma loomingust valikkogu, siis võib see olla ajendatud soovist teha vahekokkuvõte, teravustada luulemina palgejooni, olla mitte ainult komponeerija-stsenarist, kelleks iga luuletaja luulet koguks koondades kehastub, vaid ka teatud mõttes enda lavastaja. Nii võivad varasemad luuletused taasesitamise ja vastuvõtu konteksti muutudes kõlada teisiti kui esmailmumise ajal. Ajalis-ruumiline hierarhilisus (resp. loominguloolisus) taandub tervikpildi ees. Eesti kaugemast ja lähemast luuleloost võib tuua mitmeid näiteid, kus…
-
Katrina Kalda uue romaani „Jumalate aritmeetika” algus on hoolikalt sõnastatud: „Ärkasin keset lapsejäsemeid . . . . mis hulpisid roosteselt helkivas vees. Pinnal ujus valge ja ümmargune kuu, nagu kuulike, millele tuli järele minna . . . .” . Illusioon eelseisvast „ainult” lugemismõnust, millega minagi raamatu avasin, saab hoiatuseta lõhutud. On selge, et romaan pürib olema midagi enamat kui lihtsalt olme- või ajaviitekirjandus.
Kuigi raamatu tagakaanel on nimetatud autorit „eestlannast prantsuse kirjanikuks”, paigutab…
-
Balassi mõõka antakse välja 1997. aastast. Alates 2002. aastast on laureaate iga kord kaks: üks ungari luuletaja ning üks Balassi luule tõlkija. Liivaku kõrval sai tänavu kirjandusmõõga Ülem-Ungaris (Slovakkias) elav ungari luuletaja Ferenc Kulcsár.
Auhind anti Liivakule üle Budapestis 14. veebruaril, valentinipäeval, kuna Balassi eesnimi – Bálint – on Valentini ungari vaste. Liivaku teeneid tutvustas auhinnatseremoonial tema esimene ungari keele õpetaja Péter Pomozi Budapesti ülikooli uralistika…
-
Head sõbrad!
Mõne aasta eest korraldas Tuglase selts loengusarja Jaan Krossi, tema elu ja loomingu kohta. Lektoreid oli emeriitprofessor Matti Klingest kuni Helsingin Sanomate noore muusikakriitiku Vesa Sirénini, kõik Krossi loomingu asjatundlikud ja vaimustatud lugejad. Helsingi ülikooli auditoorium oli rahvast täis.
Ühe loengu lõpus, kui jõudis kätte publiku küsimuste ja kommentaaride kord, tõusis püsti üks ärritatud olekuga daam ja võttis nördinult sõna. Ta ütles, et oli lugenud…
