-
„Ugandi igatsuses” on tajutav lõunaeesti kirjandusele tüüpiline programmilisus – säilitada keel ja meel –, kuid oma tõelise võlu ammutab see luulekogu unenäolisusest. Unedes nähtu ülesmärkimine on enamikule keerukas ülesanne: käsi ei jõua meelest valguskiirusel kaduvatele piltidele järele ning kogetu ei allu kuidagi grammatikareeglitele. Lõunakandi kultuurikihis on unenäod aga sama tõelised kui mitte tõelisemadki kui igapäeva reaalsus. Unes ja luules on müütilise värvinguga omakeelne minevik jätkuvalt elus…
-
Juhan Liivi luuleauhinna määramisest Sommerile räägib preemia mullune laureaat ja tänavune žürii esinaine Maarja Pärtna.
Kes olid tänavused Juhan Liivi luuleauhinna nominendid?
Nominentideks olid sel korral Indrek Hirv, Ķempi Kārl, Lauri Sommer, Triin Soomets, Bibi-Mai Suumann, Mari Vallisoo ja Rein Veidemann.
Miks otsustas žürii tänavu just Lauri Sommerit auhinnata?
Žürii otsustas hinnata Sommeri luuletust „Väikeste sammudega. . . .”, kuna see liivilikult lihtsate kujunditega mõtlus on kirja pandud intiimse keeletaju ja kohatundliku meelega.…
-
Lahkunud on rannarootsi päritolu maalikunstnik ja kirjanik Erik Schmidt. Schmidt õppis Naissaare rootsikeelses algkoolis ja lõpetas 1941. aastal Haapsalu rootsi gümnaasiumi. 1943. aastal põgenes ta perega Rootsi, kus sai mereväes raadiotelegrafisti väljaõppe. Aastatel 1950–1953 õppis ta mitmes Pariisi kunstikoolis. Schmidt on töötanud laevaseltsis Stockholmis, turismi alal ning kunstnikuna mitmel pool maailmas, sh Lõuna-Aafrika Vabariigis. Aastast 1957 elas ta Mallorcal. 1980. aastani tegutses turismi alal, seejärel oli…
-
On vähemalt kaks põhjust, mis panevad küsima, kas ja kuivõrd on Aino Kalda esitatud loo tähendus Tubina ooperis muutunud. Selle libreto, tõsi küll, on samuti põhiosas Kalda kirjutatud, hiljem lihvis seda Jaan Kross. Esimene on asjaolu, et ooperis esitatakse sündmused kärbitud kujul. Teisena mängib rolli žanrierinevusest tingitud perspektiivimuutus. Aino Kalda romaanis esitatakse asjade käik Lempeliuse silmade läbi. Võiks isegi öelda, et romaan ongi huvitav just sellepärast,…
-
Paljudele seostub Madisson ilmselt nn aknapiltidega Tartu ülikooli peahoone ümbruses, kirjandusmuuseumi seinal ja Raadi mõisapargis. Nendega seob kirjanikupiltide näitust „Pooltund kirjanikuga” autori humoorikas ja mänguline stiil. Sedavõrd mastaapset kirjanikupiltide projekti ei meenugi – juba see on põhjus näitust külastada. Madissoni 167 kirjanikufotot püüavad tabada eesti kirjanike, aga ka tõlkijate, kriitikute, kirjandusteadlaste ja õppejõudude olemust nende enda valitud, tähenduslikus paigas. Üritades hinnata fotosid kunstilisest või tehnilisest aspektist,…
-
Maailmakirjanduse klassikasse kuulub ennekõike Márqueze romaan „Sada aastat üksildust”. Selle hispaaniakeelne algupärand „Cien años de soledad” ilmus 1967. aastal. Eesti keeles on seda romaani välja antud 1975., 2002. ja 2008. aastal (tõlkinud Aita Kurfeldt) ning lavastatud teatris Vanemuine (Hendrik Toompere jr
lavastus „Sada aastat . . . .”, 2006). „Sada aastat üksildust” sündis ladinaameerika „uue romaani” loomise raames, taustaks prantsuse „uue romaani” kriis ning anglosaksi ja angloameerika romaani suhteline keskpärasus,…
-
Romaan vananemisest
Kuigi Gustav Suitsu isik meid vahest kõige enam päevikut lugema kutsub, on see siiski Aino raamat, tema kujunemise ja elu lugu. See ei ole ajastu kroonika, vaid selguse otsimine kirjutaja hingest, nagu öeldakse ühes vahetekstis (lk 94). Nagu eritleb 6. novembril 1922 oma elu Aino: „Mina tahan elada üksi, oma asjad teiste eest salajas. Päevaraamat on hea äravoolutoru ja usaldusalune, töö ajakulutaja, inimesed kaaslasteks –…
-
Mõni näide Waltarile omasest vabast ja loomingulisest seostamisest. Kõik, kes Vana-Rooma ajalooga vähegi kursis, on kuulnud Rooma põlengust Nero valitsemisajal ja sellele järgnenud kristlaste hukkamisest linna amfiteatrites. Waltari käsitlusest leiab täiesti ootamatuid elemente: „Minu imestuseks tõusis lõhkikistud surnukehade seast peast kinni hoides püsti üks täiesti terveks jäänud kristlasest noormees. [. . . .] Ta vaatas mitte midagi taipamata ehatähte tsirkuse kohal ja küsis, kas ta on nüüd paradiisis” (lk…
-
Jaapani klassikalises kirjanduses on alati just luule olnud kesksel kohal. Pikal rahuperioodil Heiani ajastul (794–1185) kuulus see aristokraatide igapäevaelu juurde ning andekad võisid teha puhtalt oma luuleoskuse najal peadpööritavat karjäärigi. Nii keiserlikul tellimusel kui ka oma lõbuks koostati mitmeid antoloogiaid, kus oli oluline nii luuletuste valik kui ka nende järjestus ja kooskõla. Näiteks võis antoloogia alata varakevade esimesi tundemärke kirjeldavate luuletustega, liikuda siis aastaringi pidi edasi,…
-
Eraldi väärib suurt tunnustust Marek Tamm, kes asus Varrakusse toimetajana tööle eelmise sajandi lõpus. Minu muljet mööda usaldati just temale antoloogiasarja väljaandmise organiseerimine. Üks asi on mõne raamatu sisu koostamine, teine aga korralduslik külg. Iseäranis tõlkekogumike puhul on kirjastuse toimetuslik eestvedamine vaata et otsustavaim tegur raamatu ilmumises. Kui ikka tellitud olulistest tõlgetest mõned õigeaegselt või üldse ei valmi, võib sellise raamatu väljaandmine takerduda pikemaks ajaks. Antud…
