
Looduse raamatu lehitsemise käigus elustub ja saab „Puuinimestes“ uue hingamise ka kirjasõna. Tekstuaalse seeneniidistiku ükski sõna pole liigne ja iga lause on laetud.

Finlandia romaaniauhinnale kandideerinud kuues teoses tuuakse esile nähtav ja nähtamatu vägivald, mis võib ajas muutuda, kuid ei kao kunagi.

Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“

Muljeid 2024. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest

Eesti ei ole küll klassiühiskond, aga ka siin tuleks teatud ringkondade privileegidest või, vastupidi, tõrjutusest rohkem rääkida.


Reisikiri

Doireann Ní Ghríofa romaanis „Kummitus kurgus“ on tajutav sügav side, mille loob eelnenud ja tulevaste põlvede vahel emadus.

Kultuur ei ole kulu, vaid tark investeering tulevikku, on veendunud Marja Unt, kelle abiga on Tartu sõnajälgi tipitud täis kogu maailm.

Ükskõik millest „Empuusioni“ tegelaste jutuajamised alguse ka saavad, jõuavad need lõpuks välja naisküsimuseni ning seejärel suubuvad äkitselt üldisesse tardumusse.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.