Toeta

Kirjandus

  • Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2024

    Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult professionaalselt, loovalt, täpselt ja tundlikult ning mis suurendab seeläbi naiste nähtavust ühiskonnas. Teos peab olema ilmunud eelmise kalendriaasta jooksul ning mõeldud täiskasvanutele.
    Selgunud on naiskirjanduse auhinna esimesed kandidaadid.
    Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus)
    Sveta Grigorjeva, „Kliitor on anarhist“…
    1 minut
  • Võõrdunud kehapaaride küla
    Piret Jaaks on kirjutanud täiskasvanutele kolm proosaraamatut: novellikogu „Linnalegend“ ning romaanid „Taeva tütred“ ja „Põdravalgus“.        
    Stina Kase / HeadRead

    Võõrdunud kehapaaride küla

    Piret Jaaks pakub maagilis-realistlikus romaanis „Põdravalgus“ sisukat mõtteainest suhete, valu, kurbuse ja endasse matva maaelu kohta.

    Johanna Roos
    3 minutit
  • XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga
    Mudlum jutustab „Roosihullu päevaraamatus“ aastast Muhu saarel Muda põlistalus. Teksti täiendavad autori illustratsioonid.      
     Pressifoto

    XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga

    Carolina Pihelga, Mudlumi ja Piret Jaaksi kirjutatud naised proovivad taluperenaise elu ja leiavad aiast elamise mõtte.

    Heili Sepp
    10 minutit
  • Pideviku igatsus, aja mõistatus
    Graham Swifti romaani „Emadepüha“ põhjal valmis 2021. aastal mängufilm. Eva Hussoni filmis mängivad peaosa Odessa Young (paremal) ja Josh O’Connor. Kaader filmist.      
     IMDb

    Pideviku igatsus, aja mõistatus

    Graham Swifti romaani „Emadepüha“ keskne motiiv on aeg. Müsteerium ei seisne ainult aeglustunud või seiskunud aja hetkedes, vaid ka nende hilisemas jätkuvuses.

    Jan Kaus
    9 minutit
  • ,

    Naiskirjanduse auhinnast on kasu ka meestel

    19. märtsil asutati MTÜ Eesti Nais­kirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine.
    Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse all on eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud algupärased romaanid, jutustused, novelli-, luule- ja esseekogud, mille…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?

    Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?

    12- kuni 15aastastele mõeldud kirjandus ei ole ühiskonnas piisavalt nähtav, kuid see ei jää üld- ega lastekirjandusele millegi poolest alla.

    Ave Mattheus,
    Jana Maasik
    8 minutit
  • „Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline
    Eesti programm Bologna lasteraamatumessil sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid.      
     Eesti Lastekirjanduse Keskus

    „Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline

    Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Mu sees settib üks tõmme

    Mu sees settib üks tõmme

    Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.

    Aliis Aalmann
    3 minutit
  • Rahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
    Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?       
    Bohdan Yemets / © UNESCO

    Rahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi

    UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.

    Maarja Pärtna
    5 minutit
  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.      
     Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024

    Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.

    1 minut
Sirp