
Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.

Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?

Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“

Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.

12. III 1941 – 12. X 2024

Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirjapilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“
Pole selge, mida täpselt TÜ diplom näitab. Kui ilmvõimatu ikkagi on ingliskeelsete magistritööde pealkirja ja sisukokkuvõtte A5-mahus tõlkimine riigikeelde?
Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal.


Peale lapsevanema haridustaseme mõjutab lapse keelelist arengut ennekõike rikas keelekeskkond: keel, milles temaga suheldakse ja mida ta kuuleb enda ümber.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.