Toeta

Keel

  • ,

    Viipekeele seis Eestis

    Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
    Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks…
    Helin Puksand
    3 minutit
  • Hennoste keeletegu
    2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“      
     Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Hennoste keeletegu

    Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“

    Arne Merilai
    5 minutit
  • Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
    Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.     
    Külli Prillop
    ,

    Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!

    Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
    Wanradti ja Koelli katekismuse katke.            
    TÜ vana kirjakeele korpus
    ,

    Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus

    2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese…
    Külli Habicht
    4 minutit
  • „Taat, istu! Tsitaat!“
    Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0

    „Taat, istu! Tsitaat!“

    Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.

    Raul Veede
    4 minutit
  • Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
    Tehisaru kujutlus keeleloomest. Eestikeelses tõlkes eelistab tehisaru omasõnadele võõrsõnu.      
     DeepAI
    ,

    Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?

    Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?

    Karit Jäärats, Taavi Tamberg
    4 minutit
  • Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
    Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.      
    Keit Mõisavald

    Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega

    Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“

    Aili Künstler
    5 minutit
  • Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
    „Keelesaate“ arhiiv
    Kuvatõmmis

    Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?

    Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.

    Aili Künstler
    4 minutit
  • In memoriam Mati Erelt 
    Mati Erelt

    In memoriam Mati Erelt 

    12. III 1941 – 12. X 2024 

    3 minutit
  • Märgatava töö tegija ei jää märkamata
    Siiri Ombler „Prima vista“ laadal. Töö jätkub: üsna pea ilmub Ilmamaa kirjastuse sarjas „Avatud Eesti raamat“ Siiri Ombleri kaastoimetamisel Friedrich Nietzsche „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“.       
    Erakogu
    ,

    Märgatava töö tegija ei jää märkamata

    Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirja­pilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“

    Aili Künstler
    3 minutit
Sirp