$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-36 (3656)

,

Üks roll

Tänaval sa teda ära ei tunne. Sonimüts peas, portfell käes, võib tegu olla ükskõik kellega. Mis sonimüts – tegelikult sa isegi ei tea, keda otsida, on ta mees või naine. Portfellis võib tal ka olla teab mis, soolaheeringas ja mitte 15 köidet omaenda „Kogutud teoseid“. Teinekord sõidab ta jalgrattaga mööda, kleidisaba lehvimas, ja sa märkad, et ta sukasilm jookseb.…
Pille-Riin Larm
3 minutit
Nooreks vananemise saladus*
Piia Ruber

Nooreks vananemise saladus*

Kui mõelda elujõule ja uutmoodi vananemisele, siis tuleb eluea pikenedes 90aastaseltki veel rokkida.

Tiina Saar-Veelmaa
7 minutit
Argitraagika XII – Vabastav vananemine
Kunagi ei ole hilja teha seda, mille tegemist sa naudid.
Piia Ruber

Argitraagika XII – Vabastav vananemine

Üks häda paljude seas, mis kipub tabama inimesi alates 40. eluaastast, on nooruslikkus. Teine selline, hullemgi, on lapselikkus. Öeldakse küll, et laps näeb maailma avatud pilguga, aga…
Jüri Kolk
3 minutit

Mõeldagu filosoofina, räägitagu talupojana

Kord, millega nõutakse selget väljendumist, on olemas, aga seda ei täideta.

Eesti esimese selge keele konverentsi puhul kirjutasid selle korraldajad 2013. aastal Keele Infolehes: „Sellega soovime tõmmata seadusandjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale ning taotleda mõtteviisi muutust.“1 Täna peetakse teist, seekord selge sõnumi…
Aili Künstler
12 minutit

Keelehooldekeskus 10

Kümme aastat tagasi andsid neli tippjuhti Tõnis Lukas, Alar Karis, Urmas Sutrop ja Urmas Kruuse oma allkirjaga ühiste kavatsuste protokollil märku, et hoolivad eesti keelest ja selle korrektsest kasutamisest. On oluline, et keelehooldekeskuse vormis koostöö suunati riigi ning kohalike omavalitsuste asutustele: just seal valmivad tekstid, mida loevad – sageli kohustuslikus korras! – väga paljud.
Pole kahtlust, et ka keelehooldekeskuse…
Jüri Valge, Keelehooldekeskuse koordineerija
2 minutit
Elagu vanadus!
Jesse Jones. Värisege, värisege! Ruumiinstallatsioon, 2017.
Pressifoto

Elagu vanadus!

Vanainimese kuvand on olnud pikka aega kõrgest kunstist välja tõrjutud, kuigi selle kaudu saab avada ka märksa laiemaid teemasid.

Reet Varblane
4 minutit
Millises keskkonnas saab väärikalt vananeda?
Heili Volberg-Raig: „Meie hooldekodud on enamasti linnast väljas. Mina tahaksin aga olla Tallinnas, kultuurieluga kursis, käia teatris, kontserdil, näitustel, aeg-ajalt Helsingis.“
Margit Mutso

Millises keskkonnas saab väärikalt vananeda?

Heili Volberg-Raig: „Praegu on paras aeg seenioride maju propageerida: kui neist rääkida, peab olema ka midagi ette näidata.“

Margit Mutso
8 minutit

Uue eakuse rahvakogu

Edu tagavad „riigile ei maksa loota“ teadvustamine ja lahendusvariandid, kuidas teha edaspidi teistmoodi.

On 2017. aasta arvamusfestivali teise päeva õhtu, sajab ja lööb välku. Arutlevad parlamendierakondade juhid ning esimeseks aruteluteemaks on vanadus. Selle arutelu algus on paljulubav. Kõik osalejad ütlevad, et riigi pensionile nemad ei looda. Kõige tähtsamad poliitikud on sellega nüüd lagedale tulnud. Kas sellest…
Liisi Uder
5 minutit

Küsib/Vastab

Aili Künstler: Pakute asutustele selge keele koolitust. Milles see seisneb? Mille poolest erineb see keeleinstituudi muust keelekoolitusest?
Katrin Hallik ja Katre Kasemets, selge keele koolitajad: Eesti Keele Instituudi selge keele koolitus on mõeldud neile asutustele ja ettevõtetele, kel on soovi oma info edastada keeleliselt selgemalt ja kliendikesksemalt. Koolitusel õpitakse infosõnumeid koostama nii, et sihtrühm ei peaks infost arusaamiseks asjatult…
2 minutit
Vanadusele otsa vaadata on hirmutav
Meid kasvatatakse traditsiooni sees ja see on suur inimene, kes suudab neid murda.
Piia Ruber

Vanadusele otsa vaadata on hirmutav

Äkitselt toob elu su ette kiired muutused – ja sa oledki üks vanakuradi nõid, kes on oma seisukohtadega ees.

Tiia Kõnnussaar
15 minutit

Võõrkeeled uues Eesti keelestrateegias

Viimased üheksa aastat on haridus- ja teadusministeerium „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ kaudu edendanud võõrkeelte õppimist ja õpetamist eri haridusastmetel ning mitteformaalses õppes. Selle aastaga võõrkeelte strateegia lõpeb ning uues „Eesti keelestrateegias 2018–2027“ on võõrkeeli käsitletud eesti keelega koos. Eesti keele ja võõrkeelte teemade ühine käsitlemine lubab keeleteemadega seostatumalt toimetada ning enam rõhutada…
Pille Põiklik, HTMi keeleosakonna peaekspert
2 minutit

Riigireformi kompamas

Kas riigireform aitab maha lõhkuda „silotornid“, kus ametkonnad on end aastate jooksul kindlustanud, nii et see häirib täitevvõimu tõhusat toimimist?

Kui proovida luua tervikpilti nähtusest, mida on juba mitme valitsuse tööplaanis nimetatud riigireformiks, siis tuleb vägisi meelde tuntud lugu pimedas toas elevandi kompamisest. Teame, et loom peaks toas olema – aga milline…
Liia Hänni
4 minutit
Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu
Mart Saarma: „Oleme viimastel kümnenditel kõvasti rahastanud teadusuuringuid, mis baseeruvad genoomide kirjeldamisel, kuid sellele vaatamata puuduvad meil vastused suurtele fundamentaalsetele küsimustele bioloogia vallas.“
Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu

Mart Saarma: „Ainult väga kvaliteetsed alusuuringud toovad kaasa radikaalse innovatsiooni, mis loob uusi turge.“

Margus Maidla
13 minutit
Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest
Erik Obermann ei tahtnud 1910. aastal tulla Pariisist tagasi kodumaale, sest ta ihkas viljelda seda, mida nüüd nimetame dekadentlikuks kunstiks. Erik Obermann. Daam ja Mefistofeles. Tušš, 1910. Tartu Kunstimuuseum.
Pressifoto

Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest

Kui nõustuda Friedelliga, et kõik uus paistab algul haige ja dekadentlik, siis võib oletada, et dekadentlik kultuurilaine tõi kodanlikult korralikku maailma esiotsa iiveldavalt palju uusi aistinguid.

Jaan Undusk
8 minutit
Eluea pikendamise lühike kultuurilugu
Vananemist on üritatud pidurdada ja noorust tagasi tuua hormoonide süstimise ja sugunäärmete siirdamisega. Üks esimesi, kes sedalaadi eksperimente tegi, oli arst ja meditsiiniteadlane C. E. Brown-Séquard. Ta väitis 1889. aastal, et oli endale süstinud loomade sugunäärmete mikstruuri ja et see mõjus juba 72aastasele mehele äärmiselt noorendavalt. Teadlased hakkasid tema merisigade ja koerte munanditest tehtud ravimit pilkavalt kutsuma Brown-Séquardi eliksiiriks. Ameerika pilapilt „Tanneri elueliksiir pensioniahnitsejatele. Parem kui Brown-Séquardi eliksiir.“ Puck, 1881. Yale’i ülikool.

Eluea pikendamise lühike kultuurilugu

Kui XVI–XVIII sajandil püüti ennekõike pikendada vanade eluiga ja säilitada vitaalsust, siis alates XIX sajandist soovitakse vanadus üldse kaotada.

Kurmo Konsa
10 minutit

Kulg nõrkuse, melanhoolia, jälkuse ja pessimismi vaimus

Pirjo Lyytikäinen ja Matthew Potolsky: „Dekadentlikke kirjanikke ei sidunud mitte ühine eesmärk, vaid tunne, et ollakse üleminekuaja muutuste keerises kultuurilises mõttes autsaiderid.“

Alljärgnev vestlus on ajendatud kahest kultuurisündmusest. 15. – 18. augus­tini toimus Tallinna ja Helsingi ülikooli ning ETA Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse eestvedamisel rahvusvaheline konverents…
Mirjam Hinrikus
11 minutit

Staar staaritsemata

Elisabeth Moss: „Euroopas osatakse hinnata kunstilisi ja vastuolulisi filme.“

Elisabeth Mossist tulvab enesekindlust ja heatujulisust: valge kahisev kleit, lai naeratus ja energiline olek. „Punane vaip siin Cannes’is oli suurepärane. Ma arvan, et saan sellel järgmisel nädalal jälle jalutada,“ ennustab ta uljalt auhinda Ruben Östlundi filmile „Ruut“, kus ta mängib paaris piinlikus stseenis täiesti unustamatut Ameerika ajakirjanikku Anne’i.…
Tristan Priimägi
3 minutit

Kaks Venust

Sirje Runge: „Minu elu mõte on muutumises. Puhastan ideid ja avardan ruumi, kus elan, võitlen oma hingelise ja vaimse vabaduse eest.“

Sirje Runge isikunäitus „Vana Venus“ on Hausis kuni 23. IX, sellega kaasneb 1960ndate naiskunstnike näitus „Noor Venus“.
Vana ja noore Venuse väljapanekul esinevad kunstnikud ei pärine küll Veenuselt ega tähista mütoloogiliste kaksikutest Venuste eeskujul maise ja…
Triinu Soikmets
8 minutit

Vana haljas vabadus

Tänapäeval ei panda enam imeks, kui 70. eluaastates inimesed rabavad tööd teha, ent 80. eluaastatesse jõudnud töörügajaid vaadatakse vaimustusega.

Kölni Wallraf-Richartzi muuseumi, mõnevõrra õõvastava naerugrimassiga „Autoportrees“ (umbes 1663) on Rembrandt kujutanud end õige vanana, kuigi ta oli siis alles 57aastane. Uuemal ajal, mil püütakse lahti muukida kunstiklassika sümboolseid tähendusi, ollakse arvamusel, et ta…
Mai Levin
2 minutit
Retk ebamugavustsooni
Elisabeth Moss: „Ruben Östlundi huumor on halastamatu ja äärmiselt intelligentne. Tahaks piinlikkusest näo kinni katta – miks ma selle üle praegu naeran?“
Pressifoto

Retk ebamugavustsooni

Ruben Östlund: „Inimeste käitumine sõltub olukorrast ja asjaoludest. Üksikisikut ei saagi sellise käsitluse puhul õieti milleski süüdistada. “

Tristan Priimägi
6 minutit
Tunnetada oma aega ja tempot
„Tempo“ ei ole mõeldud otseselt lastele, ent oma elusa mängulisuse ja vahetu lavalise suhtlusega sobib see neile hästi.
Anastassia Semjonova

Tunnetada oma aega ja tempot

Zuga vaatleb tantsu, heli ja video abil tempot inimese sees ja väljaspool teda, võrrelduna ka looduslike rütmide ja tempoga igapäevases tehislikus elukeskkonnas.

Marie Pullerits
4 minutit

Nii paljust veel

Luule ja filosoofia tundmine, võime oma mõtteid ja meeleseisundeid selgelt ning kujundlikult sõnastada peaks olema iga küpse kultuuri loomulik osa.

Inimesele, kes lahendab ristsõna – Eesti luuletaja, neli tähte –, ei meenu Rein Raud ilmselt esimeste hulgas. Peale luule seostub Rein Rauaga nii palju veel – mõnes mõttes on ta institutsioon iseeneses. Mitte ainult üks humanitaarinstituudi…
Doris Kareva
9 minutit

Vanemaks eaks rahaasjade planeerimine on ebamugav

Igal valikul on omad riskid, aga tsiteerides üht rahatarkuse koolitusel osalenut: „Kõige suurem risk on riske mitte võtta.“

Vananemisega on nagu surma ja maksudegagi – sellest ei pääse, paremal juhul õnnestub vaid veidi edasi lükata. Uutmoodi vananemisest on viimasel ajal palju räägitud, seda nii Eesti Koostöö Kogu eestveetavas rahvakogus…
Leonore Riitsalu
5 minutit

Kommentaar – Miks ikkagi „Noor Venus“?

Väljapanekul „Noor Venus“ näidatakse Sirje Runge enda, aga ka Malle Leisi, Mari Roosvaldi, Mare Vindi, Aili Vindi, Vive Tolli, Evi Tihemetsa, Tiiu Pallo-Vaigu ja Naima Neidre nüüdseks rariteetseid töid.
Eesti naiskunst on ülimalt rikas, mitmekesine, see nimejada võiks jätkuda. Ega nende kunstnike tollase, 1960ndate ja 1970ndate loominguga priisata ole. Kunsti suhtuti…
Piia Ausman
1 minut

Globaalne ulme Helsingis

Soomes 75. Worldconil välja antud Hugo auhinnad näitavad, et ulmekirjandus on värske ja elujõuline. See teeb võimalikuks ka eesti ulmekirjanduse edu rahvusvahelisel areenil.

9. kuni 13. augustini peeti Helsingis World Science Fiction Convention ehk Worldcon. Tegemist on vanima rahvusvahelise ulme- ja fantaasiakirjanduse messiga: seda on peetud igal aastal 1939. aastast peale, kui…
Juhan Raud
4 minutit

Melodija viimased päevad Baltimail

Aastatel 1985–1991 avaldas Melodija hämmastava hulga eksperimentaalset muusikat, muu hulgas Balti riikide iseseisvusliikumist toetavaid laule.

Nõukogude Liit oli üks maailma suuremaid plaaditurge. 1970ndatel ja 1980ndatel toodeti aastas peaaegu 200 miljonit heliplaati, mis asetab NSVLi plaadimüügi Ühendkuningriigi ja Lääne-Saksa­maaga samale pulgale. Aastas anti välja umbes 1200–1500 uut nimetust.
Muidugi oli Nõukogude plaaditööstus lääne omaga võrreldes…
Pekka Gronow
7 minutit

Mittemidagiütlemine ja mittemidagiolemine

Mängufilm „Tulbipalavik“ („Tulip Fever“, USA-Suurbritannia 2017, 107 min). Režissöör Justin Chadwick, operaator Eigil Bryld, stsenaristid Tom Stoppard ja Deborah Moggach. Osades Alicia Vikander, Dane DeHaan, Christoph Waltz, Holliday Grainger, Judi Dench, Cara Delevingne jt.
Aeg-ajalt on linateosed sunnitud koperdama läbi arvukate kontroll-linastuste, edasi lükatud esilinastuskuupäevade ning järeltootmisega seotud segaste asjaolude, et jõuda lõpuks publiku…
Sten Kauber
4 minutit

Kui süüst ja valust saab ressurss

Klassikalises mõttes lavastusi seekordsel SAALi biennaalil peaaegu ei olnudki ning nii mõnigi etendus viis publiku üleüldse teatrisaalist välja.

SAALi biennaal 15. – 27. VIII Tallinnas.
Augusti tantsufestivali mantlipärija SAALi biennaal mulle meeldib. Väikese väikluse korras meeldib mulle ausalt öeldes ka see, et minu alateadvust eksitav sõna „tants“ on festivali nimetusest nüüdseks juba…
Keiu Virro
5 minutit

Vaikselt vananeda

Kui noorust ja tegusust ülistav avalik sõnum vanadust ei malda hinnata, siis meenutavad selle väärtust pilvi maalivad kunstnikud.

Kai Kaljo näitus „Vanadus@vabadus“ Vabaduse galeriis kuni 13. IX ja Annika Haasi, Elo Liivi ja Jekaterina Kultajeva näitus „Nägemise õpetus“ Tallinna Kunstihoone galeriis 29. VII – 3. IX.
Suvelõpu pealinnas oli teineteise kõrvale sattunud kaks näitust: ühe teemaks nägemispuudega…
Katrin Kivimaa
3 minutit
Vikipeedia kui väljendusoskuse arendamise võimalus
Artikkel Johann Sebastian Bachist on hinnatud Vikipeedia heaks artikliks.

Vikipeedia kui väljendusoskuse arendamise võimalus

 
 
Paari aasta eest arutati tuliselt, kas ilukirja lihvimine on oma tähtsust minetamas.1 Avaldati arvamust, et olulisim on hoopis loetav käekiri. Pakuti välja, et üks kirjatehnika…
Sirli Zupping, Sven-Erik Soosaar
3 minutit
Eesti keele süntaks

Eesti keele süntaks

Tartu Ülikooli Kirjastuse sarjas „Eesti keele varamu“ on ilmunud kolmas raamat, kollektiivne monograafia „Eesti keele süntaks“, kõigi aegade ulatuslikem ülevaade eesti keele lause­ehitusest (924 lk). Peamiselt kirjaliku eesti keele lauseehituse deskriptiivses uurimuslikus…
1 minut

Liisi Uderi „Uue eakuse rahvakogu“
Leonore Riitsalu „Vanemaks eaks raha­asjade planeerimine on ebamugav“
Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu. Intervjuu Mart Saarmaga
Kaks Venust. Intervjuu Sirje Rungega
Kai Kaljo näitus „Vanadus@vabadus“ Vabaduse galerii
Eluea pikendamise lühike kultuurilugu
Mai Levini „Vana haljas vabadus“
Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest
Globaalne ulme Helsingis
Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“
Kui süüst ja valust saab ressurss. SAALi biennaal
Retk ebamugavustsooni. Intervjuu Ruben Östlundiga

Loe Keele Infolehte!

Sirp