Huviharidus juhatab kihistumata ühiskonda
Kohalike omavalitsuste tahe, suhtumine ja initsiatiiv pühenduda kvaliteetse huvihariduse pakkumisele on üpris erinev.
„Miks üksi olla on nii raske vaev?“
August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna on pälvinud Märt Väljataga Philip Larkini luuletuse „Vers de société“ eestindusega.
Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
Piirideülesed pildiraamatud
Tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia pälvis Anne Pikkov, kuid meisterlikkus, katsetamishimu ja mängulisus iseloomustab kõigi preemiakandidaatide loomingut.
Millest mitte rääkida?
Kui ajakirjanduslik sisu ei tohi olla teenuse müük, siis tehtagu kõik, et see nii ei näiks.
Kaduv ehituskunst
Sada aastat tagasi oli arhitektide liit klubiline ettevõtmine: vesteldi kaunitest kunstidest ja muust, käidi koos akvarellimas ja peeti pidusid. Praegu tullakse kokku aastakoosoleku vaheajaks.
Kõnnitee peatänava asemel
Kurjad ilmad
Kevadel vaatasin kerge hämmeldusega kõigepealt seda, millise vaenu osaliseks said niinimetatud eliitvaktsineeritud. Seejärel imestasin, kuidas paljud ühismeedias oma delikaatseid isikuandmeid kogu maailmaga…
Valminud on mängufilm teadlasest!
Mängufilmis „Sandra saab tööd“ pole stereotüüpsed mitte ainult (reaal)teadlased, vaid ka kontorinaised, startupper’id, kriminaaluurijad ja tüüpilised lasteaiaemmed.
Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku
Vajame tarkust ja intelligentsust – võimet käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, olla kohanemis- ja õppimisvõimeline nii indiviidi kui ka ühiskonnana.
Natuke kannatust ja palju raha?
Peame ennast kosmoseriigiks juba 2013. aastast. Tehnilise suutlikkuse kõrval on vähem tähelepanu pööratud inimvõimetele.
Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees
Vaatasime keeletoimetaja kutsestandardi1 üle ega leidnud sealt midagi,…
Piiramatut piiritledes
Kontserdi terviklik kontseptsioon koos kõigi läbimõeldud detailidega ning külluslike metafooridega võimaldas kuulajal mitmesugustesse muusikalistesse omailmadesse ära eksida.
Toimetajaauhind Mart Oravale
Mart Orav (sünd 1958) on hariduselt eesti filoloog. 1982. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli. 1988. aastast alates on Orav…
Norra kultuurisaadik Vaba Lava katuse all
Harald Thompson Rosenstrøm: „Tahan enda koostatud Vaba Lava kuraatoriprogrammis pakkuda inimesi puudutavat, neile vajalikku teatrit.“
Tulevikuga silmitsi
Hotellitöötaja tähelepanekud „Prima vista“ futuroloogiliselt kongressilt ja vabastatud kirjanduse pleenumilt
Huvituma peab paljust, mitte üksnes muusikast
Ralf Gothóni: „Muusikud toovad lavale rituaali, pakuvad kontsentreeritud vormis seda, milleks nad on kaua valmistunud, ja annavad endast kõik, mida neil on sellel hetkel anda.“
Ülo Vilimaa 13. III 1941 – 27. IX 2021
Estonia teatris töötanud ema tõttu jõudis tulevane koreograaf sama teatri lavastustes kaasa teha juba varases lapsepõlves, 1940. aastate lõpul. Sellele loomuliku valikuna järgnenud Tallinna koreograafiakooli (Kalju Saarekese klassis) lõpetas ta 1962. aastal, aastatel 1964–1965 täiendas ta end Leningradi…
Luuletõlkeauhind 2021
Eda Ahi, vene keelest
Alla Gorbunova, „*piibelehed lõhnavad“
ajakirjast Värske Rõhk (aprill 2021)
Kaisa Ling, hispaania keelest
Rodríguez-Iglesias, „*mu Jumal sa kinkisid mulle elusa seakeele“
ajakirjast Värske Rõhk (august 2020)
Aare…
Diislidisko
Andrus Laansalu käsitleb Järva-Jaani kutsekeskkooli visionäärist õpetaja Helmut Vajaka 1970ndatel loodud õppeklassi varajase tehnoloogilise teatri lavateosena.
Väike maailm
„Prima vista“ patrooni kõne kirjandusfestivali avamisel 21. septembril 2021
Nüüdiskunstimõtisklus arhitektuurist
Selle aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal on nagu suur ruuge potitäis mulda, kuhu on pandud idanema tulevikuideed.
Maailm pärast pohmelust
DeStudio uued teosed on puhtad ja korralikud, midagi on ajas kaduma läinud. Kuid salakaval tuluke osaliste silmis reedab, et soliidse pealiskesta all hõõguvad ikka veel söed.
Vaid pimestav viiv
Nostalgias ei maksa kuraatorit ega kunstnikke kahtlustada, aga nad on südamest nautinud kaevandusmuuseumi Valge maja 1980ndate keskkonda.
Märkmeid Igor Kotjuhi „luuletuste ja märkmete“ kohta
Igor Kotjuh on poeetiliselt fikseerinud üksinduse, monotoonsuse ja vastuolud, mida koges 2020. aastal peaaegu kogu maailm.
Koer ja tema saba
9. septembril Tuglase maja aias (tervislikel põhjustel) pidamata jäänud kõne
Teadvuse arengulugu
Mark Vernon jõuab järeldusele, et elame möödapääsmatus, võib-olla ka vajalikus osalusest eemaldumise ja võõrandumise faasis.
Martin Buschmann, fotokunstnik
Kohvi joon ma mustalt. Ei…
EFTA tormihoiatus ehk Kuidas päästa mädanema lastud mandariinid
Eesti filmitööstus tuleb süsteemselt üles ehitada.
Theodorakis, pronkssõdur ja nurjunud resolutsioon
Eestis hüvanguks leiutatud poliitikainstrumendist on saanud meie vastase tööriist, mida oma poliitvõtete kordamisse kinni jäänud Moskva kasutab ikka ja jälle.
Vangis ja vabaduses
Aleksei German juunior: „Kõik need legendid mahajäänud, kohutavast Venemaast ja helgest, suurepärasest läänest on legendid.“
Jumalaga, Kokkola!
Leea Klemola ja Ingomar Vihmari „Arktilised mängud“ on nii kurb lugu, et naeru kätte võib surra.
Piiridel balansseeriv Petserimaa igatsus
„Petserimaa igatsus“ on seisundidraama: peategelane Paul peamiselt igatseb, vähesed välised sündmused markeerivad igatsuse põhjustanud olusid, avavad igatsuse suuna.
