Süstal tarvitseb propagandisti
Elanikkonna lausvaktsineerimine õnnestub vaid selle eestkõnelejate usaldusväärsuse korral.
Kultuur algab heasoovlikkusest eksijate suhtes
Henessi Schmidt: „Kui tahta maailma muuta, tuleb leida tasakaal idealismi, pragmatismi ja terve huumori vahel.“
Ostlema tõukav avalik ruum
Tarbimine pole mingil juhul parim viis oma aja sisustamiseks. Avalik ruum tuleks pigem vabastada kapitalismi rakkest ja anda see inimestele tagasi.
Kas teate, et Tartus tegutseb 130 koori?
Lühikese inventuuriga Tartu koorielus kerkis palju küsimusi nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Miks sünnivad uued koorid? Mis sunnib koori tegevuse lõpetama?
Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia
Ääretult rumal oleks senist käitumisjoont poliitikas jätkata, kõik muud võimalused on paremad. On selleks siis uus koalitsioon või erakorralised valimised.
Jalgratta kohustuslik talveuni
Perekond pereväärtuste küüsis
EKRE eurosaadik Jaak Madisson uhkeldab, et tegemist on tema initsieeritud kampaaniaga, millega valmistutakse rahvahääletuseks abielu definitsiooni üle. Kui…
Uus teater
Arusaamatus, miks me uut teatrit ära ei tunne, algab sellest, et ta ei arenenud välja eelmisest,…
Aasia sajand I
Ida-lääne diskursus on puhtmentaalne kategooria, tegelikkuses ei ole seesugust piiri, ei geograafilist, geopoliitilist ega kultuurilist kunagi olnud.
Post-sõnastik LIV – Immersioon
Suures saalis on samal ajal Houellebecq
Marko Mäesaare lavastus „Valgustaja“ kinnitab, et Uku Uusbergi dramaturgia avatud struktuur võimaldab erilaadseid tõlgendusi ja rõhuasetusi.
Omaette olemise kunst
Kunstnike ja kuraatori koostöö tulem on võrsunud tunnete viljakal pinnasel, intellektuaalseid üleskutseid ülespanekus ei esitata, ka ühiskondlikult tundlikel teemadel ei võeta selgeid seisukohti.
Elu ollakse harjunud liigendama eri ulatuses pausidega, nagu…
Kuidas alluvad juhti tajuvad?
2020. aasta kevadtalvel viidi läbi uuring,* mille abil analüüsiti Eesti tootmisettevõtete tegevjuhtide näitel mõju saavutamist.
Saladus puuõõnes
Kuidas ilmnes absurdijoovastus Ida-Euroopasse ja totalitaarsesse süsteemi elama mõistetud sürrealistlikku lähenemist viljeleva looja puhul?
Üks hetk, üks viiv, üks silmapilk
Ester Mägi looming on läänemaailma muusika arenguga kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus ei ole haaranud tema tegemisi üleni endasse ega pannud kaotama omanäolisust.
On kontserte, mis jäävad meelde, ilma et tekiks tahtmist esitatut…
Komi nõia äripäev
Maailm pakub nõidumiseks paremaid võimalusi kui varem, nõidadele on avanenud sootuks avaram tegevusväli.
Haardeulatuse laienemine
Tänapäeval ei piirdu komi nõiad enam…
Ülle Meister 27. VIII 1948 – 6. I 2021
Raamatukunstnik Ülle Meister sündis 27. augustil 1948. aastal Virumaal Lüganusel ja lõpetas seal keskkooli. Enne kooliminekut soovis ta saada tallimeheks, sest talle meeldisid hobused. Edasine tee viis ta aga 1967. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti graafikat õppima. Akvarellist sai juba kooliajal Ülle Meistri lemmiktehnika, milles ta saavutas…
Hoolest ja armust
Algab „Eesti lugude“ XVII hooaeg. Tänavused esimesed filmid tutvustavad vaatajale elu vähe tuntud külgi ja tõelise pühendumise näiteid.
Nüüdisaja inimese pidetus ja pinnalisus
Peaks tõsiselt kaaluma, kui suur osakaal anda sarjas „Heli ja keel“ muusikale ja kui suur sõnale ning kas need peaksid toimima teineteisele ruumi andes või moodustama terviku.
Tartu saar
Mille poolest erines suureks saamine Nõukogude Eestis ja Norra kuningriigis? Kõige ja mitte millegi poolest.
Igor Tõnurist 11. II 1947 – 9. I 2021
Meie seast lahkus silmapaistav teadlane, särav rahvamuusik Igor Tõnurist. Kaotasime sõbra ja kolleegi, targa ja sooja inimese. Igor Tõnurist oli väljapaistev etnoloog ja etnomusikoloog, rahvapillide, rahvamuusika ja -kultuuri uurija ning koguja. Ta mängis suurepäraselt kannelt ja torupilli, laulis ning oskas…
Eitamise rõõm
Elo Viidingu esseekogu „Mina kõnelen kirjandusest“ pakub nii meele lahutamist kui ka meele kokkupanekut.
Hongkongi mitu sajandit ellujäämisvõitlust
Hiina eesmärgiks on kohaliku identiteedi demonteerimine ja selle asendamine Kommunistliku Partei propageeritava määratlusega ühisest hiina identiteedist.
Ülo Sirp 24. I 1927 – 1. I 2021
Ülo Sirp sündis 1927. aastal Virumaal Vohnja vallas Mägikülas ehitusmeistrist isa ja koduperenaisest ema lapsena. Kaks aastat hiljem kolis perekond Nõmmele, 1934. aastal tagasi maale Saue valda Üksnurme külla. Seal lõpetas Ülo Sirp 1941. aastal Saku-Kajamaa…
Karl Marx loomariigi eesotsas
Erki Kasemets: „Tahtsin tavapolitiseerimise asemel kujutada loomkonda pigem Marxi käpaalusena, et loomad väljendaksid marksistlikke võrdsusideaale.“
Kunstnik Erki Kasemets viskab villast – nii tundub esmapilgul – ja heidab kinda inimkesksele mõtlemisele, nagu selgub tagantjärele.
Käisin mõni aeg tagasi Draakoni galeriis.…
Johannes Saar, õpetaja, õppejõud, meedia ja kommunikatsiooni doktor
Kaua jaksab maastik veel inimest kanda?
Al ja Taje Paldrok ei ole pakkunud vaatajale väljapaneku lahtimõtestamise juhendit, näitus toimib abstraktse sümbolina maailma lõpu teemal.
Al ja Taje Paldroki „Apokalüptilised maastikud“ on sündinud ühistööna. Küsimusele, kas saab eristada Ali või Taje loodud objekte…
Sisearhitektuuri teejuhid
Väino Tamm ja Aulo Padar olid mitmekümne aasta jooksul avaliku ruumi ja hea maitse kujundajad. Nende käekirja järgi valmisid hilissotsialistliku tarbimiskultuuri ihaobjektid.
Näitus „Sisearhitekt Aulo…
Glüfosaadisaaga jätkub
Hiljutise raporti järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.
Ükskord Itaalias
Pino Donaggio: „Enne heliloojaks saamist ei pööranud ma muusikale filmides üldse mingit tähelepanu.“
Galeriikäik – Düstoopia ja suletud ruumid
Olesja Katšanovskaja-Mündi näitus Tallinna Linnagaleriis „Hetkes olemise jäljed“ 17.…
Luulesalv
Ma mõnikord pidanud plaani
ja vahtigi pidanud
ja pidanud peenikest naeru
ja tegema midagi muud
ja veel olen pidanud viisi
ja pidanud minema,
kui miilits mind pidamaks kinni
on vilistand vilega
ja pidanud enda eest kostma
ja pidanud kinni põit
ja pidanud…
Henrik Visnapuu nimeline auhind ootab kandidaate
Auhinna pälvib eesti või võõrkeeles ilmunud Eesti-aineline teos, olgu tegu kas proosa, luule, memuaristika või…
