Glüfosaadisaaga jätkub

Hiljutise raporti järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.

TSIPE AAVIK, VIRVE SÕBER

Hoolimata täienevast teadmistepagasist pestitsiidide (sh taimekaitsevahendite) kahjulike mõjude kohta on nende kemikaalide, sh glüfosaadi, kasutamine Eestis viimase kümne aasta jooksul üha kasvanud (vt joonist). Glüfosaat on põllumajanduses laialt kasutatav umbrohutõrjevahend, mis on peale sihtorganismiks olevate taimede mürgine ka paljudele teistele organismirühmadele. Paar aastat tagasi avaldas professor Ülo Niinemets Sirbi veergudel põhjaliku ülevaate glüfosaadi kui ühe nii maailmas kui ka Eestis enim kasutatava pestitsiidi keskkonna- ja terviseriskidest,1,2,3,4 sh selle võimalikust kantserogeensusest.5 Alljärgnev annab ülevaate selle kohta, kas pärast artiklisarja ilmumist on toimunud mingeid muutusi glüfosaadi kasutuses ja regulatsioonides. Samuti heidame pilgu sellele, mida öeldakse uusimas teaduskirjanduses glüfosaadi­preparaatide keskkonna- ja terviseriskide kohta.

Glüfosaadi kasutamine Eestis ja Euroopa Liidus

Kui 2017. ja 2018. aastal saime pärast kiiret, kuni 2016. aastani kestnud pestitsiidide turustamise kasvu rõõmustada mõningase langustrendi üle, siis 2019. aastal rühkis taimekaitsevahendite soetamist kajastav näitaja 17% võrra taas ülespoole (vt joonist). Kasv tulenes peamiselt herbitsiidide ulatuslikumast turustamisest, taimemürkide hulgas näitas omakorda kõige ilmsemat kasvutrendi glüfosaat.6 Seega peegeldab 2019. aasta pestitsiidide soetamine just glüfosaadi osakaalu kasvu. Glüfosaadipõhiste taimemürkide kõige laialdasem kasutusala on põllumajandus, kuhu liigub umbes 90% glüfosaadipreparaatidest,7 kuid seda laia toimespektriga pestitsiidi kasutatakse ka taristute (maanteed, raudteed, aga ka hoonestud ja õuealad, golfi- ja jalgpallimuru) ning nendega külgnevate alade taimestiku hävitamisel. Kuigi Eestis on nüüdseks keelatud glüfosaati sisaldavate taimemürkide kasutamine koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste läheduses, on need preparaadid aiandus- ja ehituspoodides kättesaadavad igale ostjale. Piirangud kasutatavatele glüfosaadikogustele pinnaühiku kohta puuduvad.

Rööbiti taimekaitsevahendite turustamise kasvuga on suurenenud erinevate pestitsiidide jääkide arv ja kogused meie keskkonnaproovides. Kõnekas on viimase kümnendi jooksul toimunud erinevate pestitsiidide jääkide arvu kasv põllumullaproovi kohta keskmiselt (!) 0,61st kuni 7ni.8 Põllumajandusmaastikelt kogutud 25 mullaproovi hulgas ei olnud 2019. aastal mitte ühtegi pestitsiidijääkideta proovi; ühelt talinisupõllult võetud rekordproov sisaldas 16 erineva pestitsiidi jääki.8 Glüfosaadijääke ning -jälgi leiti 44% mullaproovidest, keskkonnas püsivamat ja samavõrra toksilist glüfosaadi laguprodukti aminometüülfosfoonhapet (AMPA) leiti suisa 88% proovidest. Ka põhjaveeuuringutes on endiselt tuvastatud glüfosaadijääke, sh esineb proove, kus glüfosaadi ja AMPA jääkide kogus ületab vee kvaliteeti inditseerivaid piirväärtusi.9 Paraku pole selle Eestis ametlikult kõige enam kasutatava ning keskkonnaproovides norme ületava pestitsiidi kasutuse reguleerimiseks taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas aastateks 2019–2023 peetud vajalikuks seada kasutatavatele kogustele mingisuguseidki piiranguid. Tegevuskavas nimetatakse vaid üht eesmärki: „töötada välja strateegia erilist muret valmistavate toimeainete (nt glüfosaat) kasutamise piiramiseks“. Siinkohal tuleb välja tuua, et meil puudub süsteemne ülevaade pestitsiidijääkide, sh glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääkide koguste kohta meie toidus.10

Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogus aastate lõikes. Kõige suurema osa turustatud taimekaitsevahenditest moodustavad taimemürgid, mille hulgas omakorda on kõige suurem osakaal glüfosaadipõhistel preparaatidel. Pärast mõningast langust 2018. aastal näitas soetatud glüfosaadikogus 2019. aastal taas kasvutrendi.3

Allikas: Eesti Statistikaamet 2020

Euroopa Liidus kehtib juba 2009. aastast direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta, mis näeb ette nii pestitsiidide kasutamise piiramist kui ka vastavat seiret.11 Selle direktiivi rakendamine on aga enamikus liikmesriikides takerdunud. Hiljutises 11 ELi riigi põllumuldi analüüsinud uuringus olid glüfosaat ning selle laguprodukt AMPA kõige sagedamini leitud pestitsiidijäägid ning ka koguselt esikohal. Sealjuures leiti pestitsiidijääke enam kui 80% analüüsitud mullaproovides.12 ELis suurenes glüfosaadipõhiste herbitsiidide kasutus vahemikus 2013–2017 umbes 6% võrra ning kasvab prognooside kohaselt lähiaastatel veelgi.7 Sama analüüsi järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad. Selles edetabelis, mille etteotsa sattumine ei ole auasi, paigutume Saksamaa ja Belgia vahele; Läti ja Leedu leiame tabelis viimaste hulgas.7 Sestap ei saa sugugi väita, et Eestis pole Euroopa Komisjoni elurikkuse ning „Talust taldrikule“ strateegia raames plaani võetud pestitsiidide kasutuse märkimisväärne vähendamine järgmise kümnendi jooksul põhjendatud.13

Pärast kirgi kütnud glüfosaadi kasutusloa pikendamise protsessi, millest annab detailse ülevaate üks eespool viidatud professor Ülo Niinemetsa artiklitest,3 otsustati 2017. aastal glüfosaadi kasutamist ELis lubada veel viieks aastaks, s.t kuni 2022. aasta lõpuni. Kasutusloa lõpp on seega juba ukse ees. Loomulikult ei oota glüfosaati tootvad ettevõtted , käed rüpes, kella kukkumist. Üheksast suuremast glüfosaaditootjast koosnev konsortsium, mille eesotsas on mõni aasta tagasi Monsanto omastanud suurkontsern Bayer, andis sisse taotluse kasutusloa pikendamiseks.15 Ametlik otsus glüfosaadi edasise saatuse kohta peaks langema pärast liikmesriikide ja Euroopa toiduohutusameti kommenteerimisringi 2022. aasta lõpus. Mõned ELi riigid on ka ilma Euroopa Komisjoni käsulaudadeta glüfosaadist loobumas. Luksemburgis hakkas 31. XII 2020 kehtima täielik glüfosaadi kasutuse keeld. Saksamaa on lubanud alates 2023. aastast glüfosaadi kasutusest loobuda, ja seda isegi juhul, kui kasutusluba peaks ELis pikendatama. Glüfosaadist loobumise otsus sai 2019. aastal Austria parlamendi heakskiidu. Prantsusmaa on astumas samme glüfosaadisõltuvusest vabanemise keerukal teel. Sloveenias on alates 2019. aasta oktoobrist glüfosaadikasutus avalikus ruumis, sh staadionid ja haljasalad, täielikult keelatud. Käesoleva aasta aprillist on seal keelustatud glüfosaadi kasutus taristute, sh autoteed ja raudteed, ümbruse taimestiku hävitamiseks.16 Milline saab glüfosaadi uue kasutusloa menetlemise protsessis olema Eesti esindajate seisukoht?

Kihvtised glüfosaadikokteilid

Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju.20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24

Ida-Virumaal Alutagusel on hoolduseks glüfosaadipõhist herbitsiidi kasutatud kogu teeserva ulatuses. 2019.

Aveliina Helm

2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.

Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26

Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.

Jõgevamaal veekogu vahetus läheduses paiknevate teepiirete ümbruse taimestiku piiramiseks on kasutatud glüfosaadipreparaati. 2018. Rööbiti taimemürgi lokaalse mõjuga halvendab herbitsiidide kasutamine lähedal asetsevate koosluste seisundit ning mõjutab ka veeökosüsteeme.

Aveliina Helm

Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28

Viimasel aastal on ilmunud alarmeerivaid teateid mikroplasti võidukäigu kohta meie koduplaneedil. Mikroplast on leidnud tee kõikjale, Mariaani süvikust kuni Džomolungmani, rääkimata meid ümbritsevast keskkonnast, mille lahutamatu osa on plast. Isegi emaüsas loode ei ole mikroplasti eest kaitstud.29 Mikroplasti võimalikest terviseohtudest puudub meil veel terviklik ülevaade, kuid üks ohumärke on see, et mikro­plastiosakesed võivad toimida omamoodi vektorina, aidates teisi toksilisi ühendeid organismi toimetada.30 Mudelorganismina väikseid vesikirpe kasutanud uuringust ilmnes, et vesikirpude suremus oli oluliselt kõrgem, kui neil lasti manustada ühtaegu nii glüfosaati kui ka mikroplastiosakesi. Ainult glüfosaadi manustamisel nii toksilist mõju ei ilmnenud.31 Autorid oletavad, et glüfosaat adsorbeerub hästi plastiosakestele, ning seetõttu jõuab koos plastiga organismi märkimisväärselt suurem kogus glüfosaati kui ilma plastita. Võimalikke koosmõjusid glüfosaaditootjad riskihinnangute aluseks olevates uuringutes ei analüüsi.

Loe  “Glüfosaadisaaga jätkub. II osa” 22. I Sirbis.

Tsipe Aavik on Tartu ülikooli makro­ökoloogia kaasprofessor ning tippkeskuse „Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ liige.

Virve Sõber on Tartu ülikooli entomoloogia teadur, projekti „Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused“ liige.

1 Ülo, Niinemets, Mis on herbitsiid glüfosaat? – Sirp 23. XI 2018.

2 Ülo Niinemets, Monsanto dokumendid I. – Sirp 23. XI 2018.

3 Ülo Niinemets, Monsanto dokumendid III. – Sirp 7. XII 2018.

4 Ülo Niinemets, Monsanto dokumendi IV. – Sirp 11. I 2019.

5 Ülo Niinemets, Monsanto dokumendid II. – Sirp 30. XI 2018.

6 Turustatud taimekaitsevahendid toimeaine järgi. Eesti Statistika andmebaas 2020.

7 Clémentine Antier, R. Andersson, O. Auskalnienė, K. Barić, P. Baret, G. Besenhofer, L. Calha, S. Carrola dos Santos, Benny de Cauwer, D. Chachalis, Z. Dorner, S. Follak, D. Forristal, S. Gaskov, J. L. González-Andújar, R. Hull. H. Jalli, R. Kierzek et al., A survey on the uses of glyphosate in European countries. INRAE 2020.

8 Priit Penu, Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas. Kogumik „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 4. ja 5. prioriteedi hindamine“. Põllumajandusuuringute Keskus 2020.

9 Ülle Leisk, Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2019. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2020.

10 Ülo Niinemets, Oleme kõik katsejänesed taimekaitsevahenditele. – Postimees 13. VI 2019.

11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. Euroopa Parlament 21. X 2009.

12 Vera Silva, Hans G. J. Mol, Paul Zomer, Marc Tienstra, Coen J. Ritsema, Violette Geissena, Pesticide residues in European agricultural soils. – A hidden reality unfolded. – Science of The Total Environment 2019, 653, p. 1532–1545.

13 Tiina Jaakson, Eesti põllumehed on vastu taimekaitsevahendite vähendamisele. – ERR 18. VII 2020.

14 Ülo Niinemets, Monsanto dokumendid III. – Sirp 7. XII 2018.

15 Euroopa Komisjoni ülevaade glüfosaadi kasutusloa pikendamise protsessist 2020; https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/glyphosate_en

16 Anja Stajnko, Janja Snoj Tratnik, Tina Kosjek, Darja Mazej, Marta Jagodic, Ivan Eržen, & Milena Horvat, Seasonal glyphosate and AMPA levels in urine of children and adolescents living in rural regions of Northeastern Slovenia. – Environment International, 2020, 143, p. 105985.

17 Philip J. Landrigan, Fiorella Belpoggi, The need for independent research on the health effects of glyphosate-based herbicides. – Environmental Health 2018, 17, p. 51.

18 Laura N. Vandenberg, Bruce Blumberg, Michael N. Antoniou, Charles M. Benbrook, Lynn Carroll, Theo Colborn, Lorne G. Everett, Michael Hansen, Philip J. Landrigan, Bruce P. Lanphear, Robin Mesnage, Frederick S .vom Saal, Wade V. Welshons, John Peterson Myers, Is it time to reassess current safety standards for glyphosate-based herbicides? – Journal of Epidemiology and Community Health 2017, 71, p. 613–618.

19 John Peterson Myers, Michael N. Antoniou, Bruce Blumberg, Lynn Carroll, Theo Colborn, Lorne G. Everett, Michael Hansen, Philip J. Landrigan, Bruce P. Lanphear, Robin Mesnage, Laura N. Vandenberg, Frederick S. vom Saal, Wade V. Welshons, Charles M. Benbrook, Concerns over use of glyphosate-based herbicides and risks associated with exposures: a consensus statement. – Environmental Health 2016, 15, p. 19.

20 Wanessa F. Carvalho, Celeste Ruiz de Arcaute, Luciano Torres, Daniela de Melo E. Silva, Sonia Soloneski, Marcelo L. Larramendy, Genotoxicity of mixtures of glyphosate with 2,4-dichlorophenoxyacetic acid chemical forms towards Cnesterodon decemmaculatus (Pisces, Poeciliidae). – Environmental Science and Pollution Research 2020, 27(6), p. 6515–6525.

21 Gergő Tóth, Judit Háhn, Júlia Radó, Diána A. Szalai, Balázs Kriszt, Sándor Szoboszlay, Cytotoxicity and hormonal activity of glyphosate-based herbicides. – Environmental Pollution 2020, 265, p. 115027.

22 Nicolas Defarge, Joël Spiroux de Vendômois, G.E. Séralini, Toxicity of formulants and heavy metals in glyphosate-based herbicides and other pesticides. – Toxicology Reports 2018, 5, p. 156–163.

23 Michelle L. Ledoux, Navam Hettiarachchy, Xiaofan Yu, Luke Howard, Sun Ok Lee, Penetration of glyphosate into the food supply and the incidental impact on the honey supply and bees. – Food Control 2020, 109, p. 106859.

24 Robin Mesnage, Charles Benbrook, Michael N. Antoniou, Insight into the confusion over surfactant co-formulants in glyphosate-based herbicides. – Food and Chemical Toxicology 2019, 128, p. 137–145.

25 Remy Babich, Jake C. Ulrich, E. M. Dilini, V. Ekanayake, Andrey Massarsky. P. Mangala C. S. De Silva Pathmalal M. Manage, Brian P. Jackson, P. Lee Ferguson, Richard T. di Giulio, Iain A. Drummond, Nishad Jayasundarai, Kidney developmental effects of metal-herbicide mixtures: Implications for chronic kidney disease of unknown etiology. – Environment International 2020, 144, p. 106019.

26 Sarath Gunatilake, Stephanie Seneff, Laura Orlando, Glyphosate’s Synergistic Toxicity in Combination with Other Factors as a Cause of Chronic Kidney Disease of Unknown Origin. – Int J Environ Res Public Health 2019, 16.

27 Jonathan Willow, Ana Silva, Eve Veromann, Guy Smagghe, Acute effect of low-dose thiacloprid exposure synergised by tebuconazole in a parasitoid wasp. – PLOS ONE 2019, 14, p. e0212456.

28 Mahdi Banaee, Mostafa Akhlaghi, Siyavash Soltanian, Antoni Sureda, Amin Gholamhosseini, Mostafa Rakhshaninejad, Combined effects of exposure to sub-lethal concentration of the insecticide chlorpyrifos and the herbicide glyphosate on the biochemical changes in the freshwater crayfish Pontastacus leptodactylus. – Ecotoxicology 2020, 29, p. 1500–1515.

29 Antonio Ragusa, Alessandro Svelato, Criselda Santacroce, Piera Catalano, Valentina Notarstefano, Oliana Carnevali, Fabrizio Papa, Mauro Ciro Antonio Rongioletti, Federico Baiocco, Simonetta Draghi, Elisabetta D’Amore, Denise Rinaldo, Maria Matta, Elisabetta Giorgini, Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – Environment International 2021, 146, p. 106274.

30 Lauren Bradney, Hasintha Wijesekara, Kumuduni Niroshika Palansooriya, Nadeeka Obadamudalige, Nanthi S. Bolan, Yong Sik Ok, Jörg Rinklebe, Ki-Hyun Kimg, M. B. Kirkham, Particulate plastics as a vector for toxic trace-element uptake by aquatic and terrestrial organisms and human health risk. – Environment International 2019, 131, p. 104937.

31 Myriam Zocchi, Ruben Sommaruga, Microplastics modify the toxicity of glyphosate on Daphnia magna. – Science of The Total Environment 2019, 697, p. 134194.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht